Venemaa sõjategevus Ukraina vastu on tõsiselt kahjustanud kindlustunnet, tõstnud energia- ja toiduainehinnad veelgi kõrgemale ning koostoimes pandeemiast tingitud häiretega Hiinas süvendanud survet tarneahelatele. Need tegurid pärsivad tuntavalt euroala majanduse elavnemist, kuid samal ajal leevendatakse pandeemiaga seotud piiranguid, mis annab tugeva tõuke teenindussektorile.^[1] Põhistsenaariumi prognoos tugineb eeldustele, et praegused Venemaa-vastased sanktsioonid (sh ELi naftaembargo) jäävad kehtima kogu ettevaateperioodi jooksul, sõja intensiivne etapp jätkub edasise eskaleerumiseta kuni käesoleva aasta lõpuni, energiatarnete häired ei too euroala riikides kaasa normeerimist ning pakkumispoolsed kitsaskohad kõrvaldatakse vähehaaval 2023. aasta lõpuks. Kõike seda arvesse võttes peaksid lähiaja kasvuväljavaated olema palju tagasihoidlikumad (ehkki endiselt positiivsed), kuid pärast 2022. aastat peaksid ebasoodsad tegurid taanduma ning keskpikas vaates püsib majanduskasv varasematest keskmistest näitajatest pisut kõrgemal. See kajastab järkjärgulist taastumist pandeemia majanduslikest tagajärgedest ning sõja negatiivse mõju taandumist üldiselt tugeva tööturu tingimustes. Euroala SKP reaalkasv peaks olema 2022. aastal keskmiselt 2,8% (millest 2,0 protsendipunkti on seotud siirdemõjuga 2021. aastast) ning nii 2023. kui ka 2024. aastal 2,1%. EKP ekspertide 2022. aasta märtsi ettevaatega võrreldes on 2022. aasta kasvuväljavaadet korrigeeritud 0,9 protsendipunkti võrra ja 2023. aasta oma 0,7 protsendipunkti võrra allapoole. Selle peamine põhjus oli Ukraina sõja majanduslik mõju. Kajastades majandusaktiivsuse taastumist ebasoodsate tegurite taandudes, on 2024. aasta kasvuprognoosi korrigeeritud 0,5 protsendipunkti võrra ülespoole.

Inflatsioon peaks pärast 2022. aasta alguses toimunud järsku hoogustumist kujunema kiiremaks ja püsivamaks. ÜTHI-koguinflatsioon peaks olema praktiliselt kogu 2022. aasta väga kiire – keskmiselt 6,8%,^[2] enne kui see 2023. aastal tasapisi aeglustub ja läheneb 2024. aasta teises pooles EKP inflatsioonieesmärgile. Hinnasurve jääb lähiajal erakordselt tugevaks, mis on tingitud kõrgetest nafta- ja gaasihindadest ning toidutoormehindade tõusust, mida on tugevalt mõjutanud sõjategevus Ukrainas, aga ka majanduse taasavamine ja üleilmsed pakkumispoolsed kitsaskohad. Inflatsiooni eeldatav aeglustumine 3,5%ni 2023. aastal ja 2,1%ni 2024. aastal kajastab eeskätt energia- ja toidutoormehindade oletatavat langust lisašokkide puudumisel, nagu näitavad futuurihinnad. Inflatsiooni aeglustumisele aitab tavapärase viitajaga kaasa ka rahapoliitika jätkuv normaliseerumine, niivõrd kui see kajastub kõrgemate intressimäärade eeldustes (mis on kooskõlas turuootustega). ÜTHI-inflatsioon (v.a energia ja toiduained) on väga kiire kuni 2022. aasta lõpuni, kuid peaks seejärel aeglustuma sedamööda, kuidas majanduse taasavamisest tingitud tõususurve kahaneb ning pakkumispoolsed kitsaskohad ja energiasisendi hinnasurve taanduvad. Majanduse jätkuv elavnemine, tööturutingimuste pingestumine ning kiirema inflatsiooni tõttu makstava hüvitise mõju palgale – mis peaks eelduste kohaselt tõusma varasematest keskmistest näitajatest oluliselt kiiremas tempos – osutavad kiire alusinflatsiooni püsimisele kuni ettevaateperioodi lõpuni, ehkki põhistsenaariumis eeldatakse, et pikema aja inflatsiooniootused on jätkuvalt hästi kinnistunud. EKP ekspertide 2022. aasta märtsi ettevaatega võrreldes on inflatsiooniprognoosi märkimisväärselt ülespoole korrigeeritud. See kajastab hiljutisi oodatust erinevaid näitajaid, kõrgemaid energia- ja toidutoormehindu, tarnehäiretest tingitud püsivamat tõususurvet, palkade jõulisemat kasvu ning euro vahetuskursi nõrgenemist. Need mõjutegurid kaalusid täielikult üles kõrgematest intressimäära eeldustest ja kehvemast kasvuväljavaatest tuleneva langussurve.

Euroala kasvu- ja inflatsiooniprognoosid

(aastane muutus protsentides)

Väljavaatega seotud suurt ebakindlust silmas pidades esitatakse ettevaate täiendamiseks langusstsenaarium, milles võetakse arvesse võimalust, et Euroopa energiatarnetes tekivad tõsised häired, millega kaasneb energiahindade edasine järsk tõus ja tootmise kärpimine. Selle stsenaariumi kohaselt on inflatsioon 2022. aastal keskmiselt 8,0% ja 2023. aastal 6,4% ning langeb 2024. aastal põhistsenaariumi tasemest allapoole, st 1,9%-le. See suundumus kajastab toormehindade jõulist kasvu kuni 2022. aasta lõpuni ja sellele järgnevat suurt langust. Langusstsenaariumi kohaselt on SKP reaalkasv 2022. aastal vaid 1,3%. 2023. aastal kahaneb reaalne SKP 1,7% ning jääb seejärel kogu ettevaateperioodi jooksul oluliselt allapoole põhistsenaariumi taset, hoolimata taastumisest 2024. aastal, mil see kasvab 3%. Käesolev aruanne sisaldab ka tundlikkusanalüüse, mis on seotud langusstsenaariumi põhielementidega ning palkade ulatuslikuma indekseerimise ja energiahindade alternatiivsete arengusuundade mõjuga põhistsenaariumile.

1 Reaalmajandus

Hoolimata pandeemiaga seotud piirangutest, jätkuvast survest tarneahelates, energia- ja toiduainehindade järsust tõusust ning Ukraina sõja põhjustatud ebakindlusest, mis avaldus kvartali lõpus, kiirenes SKP reaalkasv 2022. aasta esimeses kvartalis 0,6%ni. See tulemus oli EKP ekspertide 2022. aasta märtsi ettevaates esitatust (0,2%) kõrgem, kuid seda mõjutas tugevalt Iirimaal asuvate rahvusvaheliste ettevõtete tegevus, mille tulemusel võib euroala majandusaktiivsuse tase olla ülehinnatud.^[3] Eratarbimine vähenes esimeses kvartalis veelgi, sest aastavahetusel olid pandeemiaga seotud piirangud karmimad – kuigi märtsis hakati neid olulisel määral leevendama – ja lisaks kahanes ka inflatsioonist tingituna reaalne kasutatav tulu. Netokaubandus ja varud avaldasid seevastu 2022. aasta esimeses kvartalis kasvule positiivset mõju.

Joonis 1

Euroala SKP reaalkasv

(kvartaalne muutus protsentides; hooajaliselt ja tööpäevade arvu järgi korrigeeritud kvartaliandmed)

2022. aasta teises kvartalis peaks SKP reaalkasv olema tagasihoidlik (vt joonis 1). Kasvu pärssivad tegurid on kõrged energia- ja toiduainehinnad, pakkumispoolsed püsivad kitsaskohad ja suur ebakindlus. Samal ajal toetab kasvu pandeemiaga seotud piirangute järkjärguline kaotamine ülemääraste säästude suure kuhjumise tingimustes. Üldised andmed ja uuringunäitajad osutavad selle, et Ukraina sõja mõju on hakanud kodumajapidamiste kaupade tarbimist pärssima. Kontaktimahukate teenuste tarbimise taastumine peaks teises kvartalis siiski eratarbimist suurendama. Kokkuvõttes on need tegurid põhjustanud 2022. aasta märtsi ettevaatega võrreldes SKP reaalkasvu märgatava korrigeerimise allapoole: 2022. aasta teises kvartalis 0,2%ni (–0,8 protsendipunkti) ja kolmandas kvartalis 0,4%ni (–0,6 protsendipunkti).

Pikemas vaates peaks kasv ebasoodsate tegurite taandudes aegamisi hoogustuma, ehkki SKP tase peaks jääma kogu ettevaateperioodi jooksul ekspertide eelmises ettevaates prognoositust märkimisväärselt madalamaks. Oodatav paranemine lähtub eeldustest, et Ukraina sõja intensiivne etapp on 2022. aasta lõpuks möödas, pandeemia majanduslik mõju väheneb veelgi ja tarbimisharjumused normaliseeruvad, pakkumispoolsed kitsaskohad kaovad 2023. aasta lõpuks ning hindade konkurentsivõime suurenemine võrreldes peamiste kaubanduspartneritega, näiteks Ameerika Ühendriikidega, ja välisnõudluse elavnemine toetavad ekspordi kasvu. Kiirem inflatsioon, mida võimendas veelgi Ukraina sõja mõju toormehindadele, toob tõenäoliselt kaasa reaalse kasutatava tulu vähenemise, pandeemia ajal kogunenud suurte säästude reaalväärtuse languse ning seetõttu lühiajaliselt tagasihoidlikuma tarbimise. Keskpikas perspektiivis peaksid langevad inflatsioonimäärad võimaldama vähehaaval reaalse tulu uut kasvu ja toetama tarbimist. Taanduma peaks ka kindlustunde vähenemise ja suurenenud ebakindluse negatiivne mõju, mis soodustas lühiajaliselt tagavarasääste. Võttes arvesse kogu COVID-19 kriisi ajal aastatel 2020–2021 valitsuste antud märkimisväärset toetust majandustegevusele, samuti suuremaid oodatavaid investeeringuid 2022. aastal, mida rahastatakse ELi taasterahastu vahenditest, ning hiljutisemat toetust seoses kõrgete energiahindade ja Ukraina sõjaga, peaks eelarvepoliitikal olema 2023. aastal majanduskasvule negatiivne mõju, sest mõned neist meetmetest tühistatakse. Eelarvepositsioon peaks jääma ettevaateperioodi lõpus pandeemiaeelse ajaga võrreldes leebemaks ja avaldama SKP tasemele positiivset mõju. Võttes arvesse halvenenud lühiajalist väljavaadet ja keskpikas perspektiivis oodatavat üksnes osalist elavnemist, peaks SKP reaalkasv jääma ettevaateperioodil 2022. aasta märtsi ettevaates prognoositud tasemest üldiselt tunduvalt madalamaks (vt joonis 2).

Joonis 2

Euroala reaalne SKP

(aheldatud väärtused, IV kv 2019 = 100)

Euroala majandusaktiivsuse väljavaadet ümbritseb suur ebakindlus, mis on seotud sõjategevuse arenguga Ukrainas. Üks peamisi riske on seotud võimalusega, et Euroopa energiatarnetes tekivad tõsised häired, millega kaasneb energiahindade edasine järsk tõus ja tootmise kärpimine. Infokastis 3 on kirjeldatud langusstsenaariumit, mis kajastab nende ja muude Ukraina sõjaga seotud riskide mõju majandusaktiivsusele ja hindade arengule.

Tabel 1

Makromajanduslik ettevaade euroala kohta

(aastane muutus protsentides, kui ei ole märgitud teisiti)

SKP komponentide üksikasjalikumas vaatluses peaks pandeemiast tingitud piirangute kaotamisel hakkama eratarbimine 2022. aastal taastuma, hoolimata märkimisväärsetest ebasoodsatest teguritest, mis tulenevad kiiremast inflatsioonist ja Ukraina sõja põhjustatud suuremast ebakindlusest. Eratarbimine peaks hakkama pärast kaks kvartalit järjest toimunud langust 2022. aasta teisest kvartalist alates elavnema, kuna COVID-19 pandeemiaga seotud piirangute leevendamise tulemusena on taas tekkinud nõudlus kontaktimahukate teenuste järele. See peaks täielikult korvama ebasoodsad tegurid, mille on põhjustanud ebakindluse järsk suurenemine, kindlustunde kadumine ning energia- ja toiduainehindade tõus seoses Venemaa sõjalise agressiooniga Ukraina vastu. Samal ajal peaksid energiaga seotud kompenseerivad eelarvemeetmed ning kogunenud ülemääraste säästude osaline kasutamine tarbimise kasvu mõningal määral toetama. Eratarbimise kasv ületab reaalse tulu kasvu ka järgmisel aastal, kuid ettevaateperioodi lõpu poole peaks see kasv aeglustuma. Eratarbimise 2022. ja 2023. aasta prognoosi on 2022. aasta märtsi ettevaatega võrreldes märkimisväärselt allapoole korrigeeritud, et võtta arvesse suuremaid tagavarasäästusid, kiiremat inflatsiooni ja mõningate tarbekaupadega seotud pakkumispiirangute süvenemist.

Ehkki palkade jõuline areng tugeva tööturu tingimustes toetab reaalset kasutatavat tulu, soodustavad kõrgemad inflatsioonimäärad selle vähenemist 2022. aastal. Reaalne kasutatav tulu vähenes käesoleva aasta esimeses kvartalis hinnangute kohaselt järsult seoses inflatsiooni hoogustumise ja väiksemate netofiskaalülekannetega. Aasta lõpu poole peaks reaalse kasutatava tulu areng eelkõige pingeliste tööturutingimuste ja dünaamilise palgakasvu toel taas vähehaaval positiivseks muutuma. Kõrgeid energiahindu kompenseerivad eelarvemeetmed, mis annavad aastatel 2021–2022 kokku ligikaudu 1,4% kodumajapidamiste kasutatavast tulust, peaksid eriti väikese sissetulekuga kodumajapidamiste ostujõudu teataval määral toetama.

Kodumajapidamiste säästumäär peaks langema kriisieelsest tasemest veidi allapoole, kuid ettevaateperioodi lõpu poole stabiliseeruma. Kuna pandeemiaga seotud piirangute leevenemisega normaliseerub tarbijate säästmiskäitumine, peaks säästumäär kogu 2022. aasta jooksul vähenema. Ukraina sõja põhjustatud ebakindlusest tuleneva ettevaatlikkuse tõttu peaks säästumäär siiski lühiajaliselt langema 2022. aasta märtsi ettevaates prognoositust aeglasemalt. Lisaks sellele peaksid kodumajapidamistel pandeemia ajal kuhjunud suured ülemäärased säästud tagama puhvri tarbimise tasakaalustamiseks energiahinnašoki korral. Samal ajal on nende säästude reaalväärtus kiirema inflatsiooni tingimusest osaliselt vähenenud. Kuhjunud säästude kasutamist pärsivad ka jaotustegurid, eelkõige selliste säästude koondumine jõukamate ja eakamate kätte, kelle tarbimiskalduvus on väiksem. Energia- ja toiduainehindade šokk mõjutab kõige enam madalama sissetulekuga kodumajapidamisi, sest nad kulutavad nendele kaupadele üldiselt suurema osa oma tulust ja pandeemia ajal kuhjunud säästud on neil väiksemad.

Infokast 1
Tehnilised eeldused intressimäärade, toormehindade ja vahetuskursside kohta

2022. aasta märtsi ettevaatega võrreldes hõlmavad praegused tehnilised eeldused oluliselt kõrgemaid intressimäärasid, kõrgemaid nafta-, gaasi- ja muu toorme hindu ning euro nõrgenemist. Tehnilised eeldused intressimäärade ja toormehindade kohta põhinevad turgude ootustel seisuga 17. mai 2022. Lühiajalisi intressimäärasid mõõdetakse kolme kuu EURIBORina ja turgude ootused tuletatakse futuurilepingute intressimääradest. Selle meetodi kohaselt on lühiajaliste intressimäärade keskmine tase 2022. aastal 0,0%, 2023. aastal 1,3% ning 2024. aastal 1,6%. Turgude ootuste järgi peaks euroala riikide kümneaastase tähtajaga võlakirjade nominaalne intressimäär olema 2022. aastal keskmiselt 1,4% ja ettevaateperioodil vähehaaval tõusma, ulatudes 2024. aastal 2,1%ni.^[4] 2022. aasta märtsi ettevaatega võrreldes on turgude ootusi lühiajaliste intressimäärade arengu suhtes korrigeeritud 2022., 2023. ja 2024. aastaks vastavalt ligikaudu 40, 100 ja 90 baaspunkti võrra ülespoole. Selle põhjuseks on rahapoliitika üleilmse karmistumise ootused. Selle tulemusel on ka pikaajaliste riigivõlakirjade tulusust korrigeeritud 2022., 2023. ja 2024. aastaks vastavalt ligikaudu 60, 90 ja 100 baaspunkti võrra ülespoole.

Andmete kogumise lõppkuupäevale eelnenud kümne tööpäeva keskmistel futuurihindadel põhinevate toormehindade puhul eeldatakse, et Brenti toornafta barreli hind tõuseb keskmiselt 71,1 USA dollarilt 2021. aastal 105,8 USA dollarile 2022. aastal ja langeb seejärel 2024. aastaks 84,3 USA dollarile. See tähendab, et naftahinnad USA dollarites on Venemaaga seotud sanktsioonidest tingitud väiksemate tarnemahtude tõttu 2022. aasta märtsi ettevaatega võrreldes 2022. aastal 14%, 2023. aastal 13% ja 2024. aastal 9% kõrgemad (vt infokast 2). EKP ekspertide ettevaates kasutatavatele tehnilistele eeldustele on hiljuti lisatud gaasi hulgihindade eeldused. Gaasihinnad MWh kohta peaksid tõusma keskmiselt 47 eurolt 2021. aastal 99 eurole 2022. aastal ning langema seejärel 63 eurole 2024. aastal.^[5] Mõju, mida avaldavad põhistsenaariumis prognoosituga võrreldes alternatiivsed energiahindade eeldused, kajastatakse infokastis 5 esitatud tundlikkusanalüüsides.

Muu toorme (v.a energia) hinnad USA dollarites peaksid 2022. aastal tõusma ja 2023.–2024. aastal langema. ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) lubatud heitkoguse ühikute (LHÜde) hind tonni kohta peaks futuurihindade põhjal olema 2022. aastal 89,7 eurot, 2023. aastal 93,2 eurot ja 2024. aastal 97,3 eurot.

Kahepoolsed vahetuskursid peaksid püsima ettevaateperioodil muutumatuna tähtpäevale eelnenud kümne tööpäeva keskmisel tasemel. Seega peaks USA dollari ja euro keskmine vahetuskurss olema 2022. aastal 1,07 ning 2023.–2024. aastal 1,05, mis on 2022. aasta märtsi ettevaates prognoositust ligikaudu 6% madalam. Euro efektiivset vahetuskurssi käsitlevat eeldust on korrigeeritud 2022. aasta märtsi ettevaatega võrreldes 2% allapoole.

Tehnilised eeldused

Eluasemeinvesteeringute kasv peaks lähiajal aeglustuma ja seejärel tasapisi hoogustuma. Venemaa sõjategevus Ukrainas on süvendanud tööjõu- ja toormepuudust ning rahastamistingimused on karmimate laenutingimuste ja suurema ebakindluse tõttu halvenenud. Nende tegurite koostoimel peaks eluasemeinvesteeringute kasv lähiajal märkimisväärselt aeglustuma. Keskpikas perspektiivis peaks eluasemeinvesteeringute kasv aga eeskätt suurema sissetulekuga kodumajapidamiste põhjustatud tugevama nõudluse, kuid ka pakkumispiirangute ja ebakindluse taandumise toel vähehaaval hoogustuma. Kokkuvõttes peaks eluasemeinvesteeringute kasv jääma ettevaateperioodil tagasihoidlikuks, sest rahastamistingimused peaksid intressimäärade normaliseerumise tõttu veelgi halvenema, kaaludes üles positiivse Tobini q suhtarvu^[6] mõjust ja kasutatava tulu suurenemisest saadava kasu.

Ukraina sõda peaks ettevõtlusinvesteeringuid lühiajaliselt pärssima, kuid sedamööda, kuidas geopoliitilised pinged vähenevad, pakkumispoolsed kitsaskohad lahenevad ja ELi taasterahastu vahendid välja makstakse, peaksid need taastuma. Suurem ebakindlus, energiahindade tõus, karmimad rahastamistingimused, süvenenud pakkumispoolsed kitsaskohad, ettevõtete väiksem kindlustunne ja tootmisvõimsuse madal rakendusaste ning kapitalikaupade tootjate tellimuste olukorra halvenemine osutavad sellele, et ettevõtlusinvesteeringute kasv 2022. aastal aeglustub. Tarnehäirete leevenedes ja eeldusel, et ebakindlus vähehaaval taandub, peaks investeeringute dünaamilisem kasv alates 2023. aastast taastuma. Mittefinantsettevõtetele antavate laenude intressimäärad küll tõusevad, kuid keskpikas perspektiivis peaksid need jääma oma varasema keskmise reaaltasemega võrreldes suhteliselt soodsaks. Ettevõtlusinvesteeringuid peaksid tagant tõukama ka ELi taasterahastu positiivne mõju, prognoositav kasumikasv 2022. aastal ja järgnevatel aastatel ning samuti suuremad kulutused, mis on seotud Euroopa majanduse CO₂ heite vähendamisega ja Venemaa energiatarnetest tuleneva sõltuvuse kärpimisega.

Infokast 2
Rahvusvaheline keskkond

Üleilmset majanduskasvu pärsivad lähiajal eelkõige Ukraina sõjast ja Hiinas kehtestatud liikumispiirangutest tulenevad majanduslikud tagajärjed. Sõja mõju toormehindadele, tarneahelatele ja geopoliitilisele ebakindlusele ulatub märgatavalt kaugemale neist riikidest ja piirkondadest, mis on kaubandus- ja finantssidemete kaudu Venemaa ja Ukrainaga tihedalt seotud. See pärsib üleilmset majanduskasvu ja suurendab juba niigi kasvanud inflatsioonisurvet. COVID-19 pandeemia taaspuhkemine ja selle leviku tõkestamiseks võetavate meetmete karmistamine Aasias, eriti Hiinas, suurendavad survet üleilmsetele tarneahelatele. Need ebasoodsad tegurid toimivad tugeva inflatsioonisurve keskkonnas, mis on lisaks muudele teguritele pannud keskpanku kogu maailmas oma rahapoliitikat kohandama, edendades karmimaid rahastamistingimusi.

Üleilmse (v.a euroala) SKP reaalkasv peaks kiirenema 2022. aastal 3,0%, 2023. aastal 3,4% ja 2024. aastal 3,6%. 2022. aasta märtsi ettevaatega võrreldes on see aeglasem kasvusuundumus. Üleilmse majanduskasvu suhteliselt muutumatu profiil ettevaateperioodi lõpuaastatel varjab siiski arenenud ja areneva majandusega riikide vahelisi erinevusi. Arenenud majandusega riikides peaks kasv 2023. aastal aeglustuma, kuid seejärel poliitilise toetuse vähenemise ja tugeva, ehkki vähehaaval leevenduva inflatsioonisurve tingimustes stabiliseeruma sedamööda, kuidas kulgeb pandeemia põhjustatud šokist taastumine. Areneva majandusega riikide käesoleva aasta kasvuväljavaade on halvenenud Hiina aeglasema majanduskasvu tõttu, kuid eelkõige Venemaa ja Ukraina kasvuväljavaate märgatava halvenemise tõttu. Ülejäänud ettevaateperioodi jooksul peaks areneva majandusega riikide majandusaktiivsus siiski vähehaaval suurenema.

Venemaa majandust peaks käesoleval aastal tabama sügav madalseis. See väljavaade kajastab rangemaid majandussanktsioone, mis on pärast 2022. aasta märtsi ettevaate avaldamist kehtestatud, sealhulgas Ühendkuningriigi ja Ameerika Ühendriikide kehtestatud keeld importida Venemaalt energiakaupu ning kõikide G7 riikide võetud kohustus Venemaa naftast võimalikult kiiresti loobuda või see keelata. Olles varem juba kehtestanud söeimpordi keelu, leppis EL nüüd kokku keelata järk-järgult naftaimport. Sanktsioonide mõju Venemaa majandusaktiivsusele võimendavad erasektori alustatud laiaulatuslikumad boikotid, mis on häirinud tootmist ja logistikat, samal ajal kui kiirenev inflatsioon ja karmistuvad rahastamistingimused pärsivad sisenõudlust. Lähtudes eeldusest, et seni kehtestatud majandussanktsioonid püsivad kogu ettevaateperioodil muutumatuna, prognoositakse ettevaates sügavat majanduslangust, millele järgneb tagasihoidlik taastumine.

Maailmakaubandust pärsivad lähiajal märkimisväärselt pandeemiast tingitud häired Aasias ja Ukraina sõja tagajärjed. Hoolimata üleilmsete tarneahelate häirete hiljutisest süvenemisest peaks nende mõju 2023. aasta lõpuks vähehaaval taanduma, sest nii sõja kui ka pandeemiast tingitud häirete mõju üleilmsetele tootmisahelatele on eelduste kohaselt ajutine. Seega peaks üleilmne (v.a euroala) reaalimport kasvama 2022. aastal 4,3%, 2023. aastal 3,1% ja 2024. aastal 3,7%. Märtsi ettevaatega võrreldes on nii käesoleva aasta kui ka järgmise aasta näitajaid allapoole korrigeeritud, kuid 2024. aasta näitajad püsivad üldjoontes muutumatuna. Euroala välisnõudluse oodatav kasv on tagasihoidlikum ja seda on üleilmse impordiga võrreldes rohkem allapoole korrigeeritud, sest sõjast tingitud majandusšokid mõjutavad kõige enam neid euroalaväliseid Euroopa riike, kellel on Venemaa ja Ukrainaga tihedamad majandussidemed. Kuna sellel piirkonnal on ka euroalaga tihedad kaubandussidemed, peaks euroala välisnõudlus lähiajal vähenema ja seejärel aegamisi elavnema.

Üleilmsete tarneahelate ja toormeturgude häired peaksid juba niigi suurenenud inflatsioonisurvet veelgi süvendama. OECD riikides (v.a Türgi) kiirenes aastane tarbijahinnaindeksi koguinflatsioon aprillis 7,1%ni, saavutades rohkem kui kolme aastakümne kõrgeima taseme. Nii töötleva tööstuse kui ka teenindussektori tootmissisendite ja toodangu hindu käsitlevad küsitlusandmed kinnitavad tugevat inflatsioonisurvet tootjatele ja tarbijatele. Käesoleval aastal täheldatud üleilmsete toormehindade üldine tõus peaks juba niigi suurenenud inflatsioonisurvet lähiajal süvendama, eriti areneva majandusega riikides, kus energia ja toidukaupade osakaal tarbimiskulutustes on suurem kui arenenud majandusega riikides. Olulistes arenenud majandusega riikides on inflatsiooni kiirenemise tähtsad mõjurid ka suur nõudlus ja palkade tõus pingeliste tööturutingimuste keskkonnas.

Rahvusvaheline keskkond

(aastane muutus protsentides)

Ukraina sõja ja pakkumispoolsete kitsaskohtade süvenemise tagajärjed pärsivad lähiajal kaubanduse elavnemist, mis peaks 2023. aastal siiski jätkuma. Kui 2021. aasta lõpus ilmutas euroala välisnõudlus elavnemise märke, siis lähiajal kärbivad euroala ekspordi väljavaateid Ukrainas puhkenud sõda ja Hiinas kujunenud pakkumispoolsed kitsaskohad. Hindade konkurentsivõime mõningane kasv, mida toetavad euro odavnemine ja peamiste kaubanduspartnerite ekspordihindade suhteline tugevus, ning teenustekaubanduse oodatav taastumine korvavad sõjast tingitud ebasoodsad tagajärjed vaid osaliselt. Euroala ekspordimahtude aastakasvu on 2022. ja 2023. aastal märkimisväärselt allapoole korrigeeritud. Impordi poolel on lähiajal oodatav euroala jõuetu majandusaktiivsus alandanud ka impordi prognoositavaid kasvumäärasid. Netoeksport peaks avaldama 2022. aastal SKP kasvule üksnes tagasihoidlikku mõju. Eeldades, et konflikti, pakkumispiirangute ja pandeemiast tingitud piirangute mõju Aasias hakkab 2022. aasta teises pooles taanduma, peaks euroala kaubandus hakkama lähenema oma pikaajalisele kasvusuundumusele.

Tööturg peaks jääma sõja tagajärgede suhtes üsna vastupidavaks. Tööhõive peaks 2022. aastal kasvama 1,9%, sest COVID-19 pandeemiaga seotud piirangute leevendamine toob kaasa majandusaktiivsuse taastumise kontaktimahukate teenuste sektoris, kuid töötlevas tööstuses on tööjõunõudlus Ukraina sõja negatiivsest majanduslikust mõjust tingituna väiksem. Tööhõive kasv peaks 2023. aastal olema 0,5% ja 2024. aastal 0,4%. Töötuse määr oli 2022. aasta esimeses kvartalis oodatust madalam ning pärast järjestikuseid allapoole korrigeerimisi eelmistes ettevaadetes peaks töötuse määr stabiliseeruma 2022.–2023. aastal 6,8% tasemel ja alanema 2024. aastal 6,7%-le.

Tööviljakuse kasv peaks kooskõlas majandusaktiivsuse ajutise vähenemise ja suhteliselt vastupidavate tööturgudega 2022. aastal aeglustuma, kuid 2023. aastal taas kiirenema. Töötaja kohta arvestatud tööviljakuse aastakasvu aeglustumine peegeldab ka koosmõju, sest teenindussektoris (kus on tavaliselt madalam tööviljakus kui kogu majanduses keskmiselt) selle kasv kiirenes, samal ajal kui töötleva tööstuse sektoris (kus tööviljakus on tavaliselt suurem) see aeglustus. Keskpikas perspektiivis peaks tööviljakuse kasv kiirema majanduskasvu ja majanduse digitaliseerimise positiivse mõju toel hoogustuma ning aastatel 2023–2024 peaks see olema keskmiselt ligikaudu 1,6%, mis ületab tunduvalt pikaajalist pandeemiaeelset keskmist kasvu (0,6%).

2022. aasta märtsi ettevaatega võrreldes on SKP reaalkasvu prognoosi korrigeeritud 2022. ja 2023. aastaks vastavalt 0,9 protsendipunkti ja 0,7 protsendipunkti võrra allapoole, kuid 2024. aastaks 0,5 protsendipunkti võrra ülespoole. 2022. aasta kehvem väljavaade tuleneb eeskätt Ukraina sõja negatiivsest mõjust energia- ja toiduainehindadele, kindlustundele ja kaubandusele. SKP kasvu allapoole korrigeerimine 2023. aastal on tingitud 2022. aasta negatiivsest siirdemõjust, samal ajal kui 2024. aasta ülespoole korrigeerimine kajastab majandusaktiivsuse elavnemist ebasoodsate tegurite taandudes.

Infokast 3
Langusstsenaarium seoses majandusliku mõjuga, mida avaldab Venemaa sõjaline agressioon Ukrainas

Võttes arvesse euroala majandusväljavaate ebakindlust seoses Venemaa sõjategevusega Ukrainas, esitatakse selles infokastis langusstsenaarium, mis kajastab euroala energiatarnete häireid, kõrgemaid toormehindu, suurenenud ebakindlust, kaubanduse nõrgenemist ja rahastamistingimuste halvenemist. Langusstsenaariumis kirjeldatakse põhistsenaariumiga võrreldes negatiivsemate šokkide mõju majandusaktiivsusele ning lühiajalises perspektiivis tugevamat tõususurvet inflatsioonile, samas kui keskpikas perspektiivis oleks inflatsioon aeglasem (vt tabel A). Seda stsenaariumit täiendavad tundlikkusanalüüsid, mis käsitlevad eeldusi seoses energianappuse mõjuga tootmisele ja energiahindade eeldusi.

Tabel A

2022. aasta juuni põhistsenaarium ja langusstsenaarium euroala kohta

(aastane muutus protsentides, kui ei ole märgitud teisiti)

Langusstsenaariumi kohaselt peaks Ukraina sõja intensiivne etapp kestma põhistsenaariumis eeldatust kauem, ulatudes 2023. aastasse. See on seotud püsivate geopoliitiliste pingete ja laiaulatuslikumate sanktsioonidega, mis suurendavad euroala šokkide ulatust ja kestust. Stsenaariumis kirjeldatakse ebakindluse suurenemist, mis toob kaasa ettevõtete võlakirjade tulususe ja aktsiaturgude märkimisväärse ümberhindamise ning pangalaenutingimuste halvenemise nii euroalal kui ka mujal maailmas.

Stsenaariumis eeldatakse, et alates 2022. aasta kolmandast kvartalist lõpeb Venemaa energiaeksport euroalale täielikult, millega kaasnevad gaasivarude normeerimine, oluliselt kõrgemad toormehinnad, piiratud kaubandustegevus ja süvenevad probleemid üleilmses väärtusahelas. Nii nafta- kui ka gaasihinnad oleksid põhistsenaariumiga võrreldes märgatavalt kõrgemad. Kuna Venemaa gaasitarnete kiireks asendamiseks on vähe võimalusi, peaksid Euroopa gaasihinnad 2022. aasta neljandaks kvartaliks põhistsenaariumiga võrreldes kahekordistuma. Ka naftahind on põhistsenaariumiga võrreldes kõrgem, tipphetkel 65% võrra, ehkki eeldatakse, et euroala riigid kindlustavad üleilmselt turult alternatiivsed naftatarned. Kuigi energiaturg peaks keskpikas perspektiivis vähehaaval taas stabiliseeruma, jäävad hinnad põhistsenaariumiga võrreldes kõrgemaks (gaasihind on 2024. aastal põhistsenaariumiga võrreldes peaaegu 110% kõrgem ja naftahind peaaegu 35% kõrgem). Suurenevad energiakulud ja väetisehinnad koos Venemaalt ja Ukrainast pärit teravilja ekspordi vähenemisega tõstaksid ka üleilmseid toiduainehindu, mis oleksid tipptasemel olles põhistsenaariumiga võrreldes peaaegu 30% kõrgemad. Võttes arvesse energiavarustuse häireid ja väheseid võimalusi Venemaa gaasitarnete koheseks asendamiseks, on varusid vaja tõenäoliselt teataval määral normeerida ja ümber jaotada, mille tõttu tootmine euroalal väheneb, eelkõige energiamahukates sektorites. Üleilmsete tarneahelate häired peaksid lähiajal veelgi süvenema, kuid 2023. aasta lõpus taanduma. Stsenaariumis prognoositakse tõsist majanduslangust Venemaal, kusjuures kogutoodangu kahanemine on sarnane Nõukogude Liidu kokkuvarisemisel toimunud kahanemisega.

Maailma (v.a euroala) majandusaktiivsusele ja kaubandusele avalduks negatiivne mõju kõigi käsitletud tegurite toimel, mis pärsiks tugevalt euroala välisnõudlust. Langusstsenaariumi kohaselt peaks euroala välisnõudlus olema põhistsenaariumis prognoositud tasemega võrreldes 2022. aastal ligikaudu 1,7%, 2023. aastal ligikaudu 5% ja 2024. aastal ligikaudu 6% madalam.

Langusstsenaariumi kohaselt peaks keskmine kasv 2022. aastal aeglustuma (kuid olema siiski positiivne) ja majandusaktiivsus peaks 2023. aastal nõrgenema, kuid seejärel 2024. aastal jõuliselt elavnema, ehkki mitte täiel määral. Põhistsenaariumiga võrreldes peaks euroala SKP reaalkasv olema 2022. aastal 1,5 protsendipunkti võrra ja 2023. aastal 3,8 protsendipunkti võrra aeglasem ning kiirenema seejärel 2024. aastal 0,9 protsendipunkti võrra (vt joonis A). 2022. aasta keskmine kasv on peamiselt ulatusliku soodsa siirdemõju tõttu endiselt positiivne, kuid kvartaalne kasv peaks 2022. aasta teises pooles ja 2023. aasta alguses olema negatiivne. SKP negatiivse arengu üks peamisi mõjureid on Venemaalt imporditava energiaga seotud häired. Kuna Venemaa gaasi koheseks asendamiseks on vähe võimalusi ja talvel nõudlus eeldatavasti suureneb, on tõenäoliselt vaja teatavat normeerimist, mis põhjustab tootmiskärpeid, eelkõige energiamahukates sektorites. Ehkki majanduslangusele järgneb kiire taastumine, kuna tarnehäirete mõju energiasisendite järkjärgulise asendamise ja majanduse kohandumise tõttu nõrgeneb, jääb SKP näitaja ettevaateperioodi lõpus põhistsenaariumi tasemest allapoole. Nõrgem majandusaktiivsus toob kaasa töötuse määra püsiva kasvu (vt tabel A).

Toormehindade suur tõus osutab tugevale hinnatõususurvele, mis pikendab oodatavat kiire inflatsiooni perioodi. Kõrgemate energia- ja toiduainehindade ning energiaga seotud tootmiskärbete mõjul peaks koguinflatsioon olema 2022. aastal ja eriti 2023. aastal põhistsenaariumiga võrreldes märkimisväärselt kiirem (vt joonis A). Kõrgemate energia- ja toiduainehindade kaudse viitajaga mõju tõttu peaks ka ÜTHI-inflatsioon (v.a energia ja toiduained) olema pikema aja jooksul kiire, mis korvaks väiksemast nõudlusest ja suuremast tööpuuduse tuleneva langussurve täiel määral. 2024. aastal valitseks siiski energiahindade langussuundumus koos nõudluse langussurvega ning nii ÜTHI-inflatsioon kui ka ÜTHI-inflatsioon ilma energia- ja toiduainekomponentideta langeksid põhistsenaariumist allapoole.

Joonis A

Mõju euroala SKP reaalkasvule ja ÜTHI-inflatsioonile langusstsenaariumis võrreldes 2022. aasta juuni ettevaate põhistsenaariumiga

(kõrvalekalded 2022. aasta juuni põhiprognoosist protsendipunktides)

Energiatarnete puudusest tingitud tootmiskärbete hinnangulise suuruse suhtes valitseb märkimisväärne ebakindlus. Eelkõige puudutab see imporditud energia ja euroala energiaallikate asendamise määra. Selle ebakindluse näitlikustamiseks kombineeritakse satelliitmudel EKP-BASE mudeliga, et mõõta ±0,01 muutuse mõju asendamise elastsusele.^[7] Langusstsenaariumiga võrreldes oleks madalseisu (tipphetke) mõju SKP reaalkasvule 2023. aastal –1,1 protsendipunkti (+0,6 protsendipunkti), kui asendamise võimalus on väiksem (suurem), samal ajal kui vastav tipphetke (madalseisu) mõju inflatsioonile oleks 2024. aastal ligikaudu 0,2 protsendipunkti (–0,1 protsendipunkti). 2024. aastal peaks mõju SKP tasemele stabiliseeruma (vt joonis B).

Joonis B

Energianappusega seotud tootmiskärbete tundlikkusanalüüs: SKP reaalkasv ja ÜTHI-inflatsioon

(kõrvalekalded 2022. aasta juuni langusstsenaariumist protsendipunktides)

Teises tundlikkusanalüüsis võetakse arvesse ebakindlust, mis on seotud energiahindade arengusuundadega langusstsenaariumi korral. Eeldatakse, et kui gaasitarneid asendatakse alternatiivsete allikatega keskpikas perspektiivis vähem ning pärast tõsiste häirete tekkimist Venemaa energiaekspordis reageerivad naftahinnad tugevamalt, peaksid nii nafta- kui ka gaasihinnad olema 2024. aastal langusstsenaariumiga võrreldes ligikaudu 45% kõrgemad (vt joonis C). Energiahindade vastupidise arengu makromajanduslikku mõju hinnatakse mitme mudeli abil, mida EKP ja eurosüsteemi ekspertide ettevaadetes korrapäraselt kasutatakse. Keskmiselt näitavad tulemused, et SKP reaalkasv on 2023. aastal (2024. aastal) langusstsenaariumiga võrreldes 0,1 protsendipunkti (0,2 protsendipunkti) võrra aeglasem ja ÜTHI-inflatsioon on 0,5 protsendipunkti (0,8 protsendipunkti) võrra kiirem (vt tabel B).

Joonis C

Toormehindade tundlikkusanalüüs: nafta- ja gaasihindade alternatiivsed arengusuunad

Tabel B

Toormehindade tundlikkusanalüüs: kõrgemate energiahindade arengusuundade makromajanduslik mõju

Langusstsenaariumis ei võeta arvesse mitut tegurit, mis võivad tagajärgede ulatust ja püsivust samuti mõjutada. Eelkõige on stsenaariumi koostamisel kasutatud samu eelarve- ja rahapoliitika eeldusi, millest lähtuti 2022. aasta juuni põhistsenaariumis. Stsenaariumi sündmuste realiseerumise korral võivad valitsused võtta täiendavaid meetmeid, et leevendada energiahindade ulatuslikuma tõusu mõju tarbijatele ja ettevõtetele, ning rahapoliitika võib sellele reageerida. Lisaks on gaasitarnehäirete hinnanguline mõju tootmisele väga ebakindel, sõltudes muu hulgas asendamise võimalusest (nt teistest riikidest saadud gaasi kasutamine), ressursside prioriseerimisest ja ümberjaotamisest ning nõudlusest, hooajalisusest ja hoiustamise dünaamikast. Suurema asendamise ja kiirema majandusliku kohandumise korral võib majanduslik mõju olla stsenaariumis kirjeldatust leebem. Teisalt toob veelgi pikemaajalisem ja intensiivsem konflikt endaga kaasa suurema ja püsivama mõju ohu. Peale stsenaariumis sisalduvate kõrgemate energia- ja toiduainehindade eelduste võib konflikt tõsiselt mõjutada ka muid toormehindu (nt metalli ja muu toorme hinnad), võttes arvesse Venemaa ja Ukraina rolli nende toodete üleilmses pakkumises.

2 Eelarveväljavaade

2022. aasta märtsi ettevaatega võrreldes on põhistsenaariumisse lisatud olulisi täiendavaid eelarvepoliitilisi stiimuleid. See kajastab eeskätt valitsuste edasist reageerimist energiahindade järsule tõusule pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse ja muid sõjaga seotud kulutusi, mis moodustavad 2022. aastal hinnangute kohaselt kokku ligikaudu 1% euroala SKPst.^[8] Ligikaudu kolmandik neist eelarvepoliitilistest stiimulitest, eelkõige kulutused suuremale kaitsevõimele ja põgenike toetamiseks, peaksid 2023. ja 2024. aastal jätkuvalt eelarvet mõjutama. Need 2022. aastal võetavad täiendavad meetmed ja nende osaline lõpetamine 2023. aastal selgitavad üldjoontes eelarvepoliitika kursi korrigeerimist võrreldes 2022. aasta märtsi ettevaatega (vt tabel 1). Peale selle mõjutavad eelarvepoliitika kurssi ka muud kaalutletud eelarvemeetmed, eriti aastatel 2023–2024. Need tulenevad valitsussektori investeeringutest ja fiskaalülekannetest ning otseste maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete täiendavast vähendamisest. Valitsussektori investeeringute puhul eeldatakse põhistsenaariumis, et lisaks suurematele sõjalistele kulutustele kasvab märtsi ettevaatega võrreldes ka ELi taasterahastu kaudu rahastamine, mis osaliselt kajastab 2021. aasta kulude edasilükkamist. Suuremad fiskaalülekanded osutavad eeskätt sellele, et peamiselt inflatsiooniga või kogu majanduse üleselt palkadega indekseeritud riiklike pensionide kasvumäära korrigeeritakse täiendavalt ülespoole. Kui 2020. aastal oli euroala eelarvepoliitika jõuliselt ekspansiivne, siis 2021. aastal selle kurss (kohandatuna ELi taasterahastu toetustega) hinnangute kohaselt karmistus vältimatute tulutegurite^[9] tõttu. See karmistumine peaks teataval määral jätkuma, eriti 2023. aastal, kajastades peamiselt COVID-19 kriisiga seotud toetuse lõpetamist ning energiahindade ja sõja tõttu antava toetuse vähendamist.

Euroala eelarvetasakaal peaks ajavahemikul kuni 2024. aastani stabiilselt paranema, ehkki 2022. aasta märtsi ettevaates prognoositust palju vähemal määral. Ettevaateperioodil peaks eelarvepositsiooni paranemist toetama eeskätt tsükliline komponent, aga ka tsükliliselt kohandatud esmase puudujäägi vähenemine. Ettevaateperioodi lõpus peaks eelarvetasakaal olema –2,4% SKPst ja jääma seega kriisieelsest tasemest (–0,7%) tunduvalt allapoole. Pärast järsku suurenemist 2020. aastal peaks euroala valitsussektori koguvõlg terve ettevaateperioodi jooksul vähenema ja moodustama 2024. aastal peaaegu 90% SKPst, mis siiski ületab pandeemiaeelset taset (84%). Võla vähenemine on peamiselt tingitud kasvu-/intressimäärade positiivsest vahest, mis tulenes SKP nominaalkasvust ja mis täielikult korvab püsiva, ehkki väheneva esmase puudujäägi mõju. Hoolimata 2021. aasta parematest tulemustest on eelarvetasakaalu prognoosi korrigeeritud 2022. aasta märtsi ettevaatega võrreldes märkimisväärselt allapoole. See kajastab tsüklilise komponendi halvenemist, põhistsenaariumisse lisatud täiendavaid toetusmeetmeid ja suuremaid intressimakseid eelkõige suure võlakoormusega riikides. Nende tegurite tõttu on ka euroala koguvõla suhtarvu arenguprognoosi kogu ettevaateperioodiks ülespoole korrigeeritud.

3 Hinnad ja kulud

Koguinflatsioon peaks jääma lähikvartalites kiireks (vt joonis 3Error! Reference source not found.). Pärast viimaste kuude järsku kiirenemist kõigi põhikomponentide mõjul peaks koguinflatsioon lähikvartalites mõnevõrra aeglustuma, ent jääb siiski väga kiireks.^[10] Energia on jätkuvalt inflatsiooni peamine tõukejõud, ehkki kõigi peamiste alakomponentide (kütused, elekter ja gaas) hinnad on kogu 2022. aasta jooksul ja ka 2023. aasta alguses kõrged. See kajastab muu hulgas jätkuvalt kõrgeid gaasi ja nafta hulgimüügihindu ning varasemate näitajatega võrreldes eriti kõrgeid nafta rafineerimismarginaale, mis on tingitud Venemaa sissetungist Ukrainasse ja rafineerimistehaste võimsuse üleilmsest puudujäägist põhjustatud murest varude pärast. Kodumajapidamiste makstavate energiahindade vähendamiseks võetud eelarvepoliitilised meetmed leevendavad vaid vähesel määral nende tegurite mõju energiahindade inflatsioonile 2022. aastal. Kui ei tekienergiatoorme hindu mõjutavaid uusi šokke, peaks energiahindade inflatsioon hakkama negatiivsete baasefektide mõjul ja naftafutuurihindade languskõvera eelduste tõttu 2022. aasta lõpus märgatavalt aeglustuma. Toiduainehindade inflatsioon peaks pärast hiljutist tugevat kiirenemist suve jooksul veelgi hoogustuma ja hakkama aasta lõpu poole vähehaaval aeglustuma. Toiduainehindade kiiret inflatsiooni põhjustavad peamised tegurid on energiaga seotud šokkide hilinenud mõju toiduainete tootmisahela eri etappides (sh nende mõju väetisehindadele), kõrgemad toidutoorme hinnad (mis on muu hulgas seotud Ukraina sõjast tingitud tarnehäiretega) ja palgatõusu mõju (näiteks miinimumpalga tõus mitmes euroala riigis avaldab toiduainete sektoris suhteliselt suuremat mõju kui teistes sektorites). Ka ÜTHI-inflatsioon (v.a energia ja toiduained) peaks püsima praktiliselt kogu 2022. aasta jooksul kiirena. Püsivad inflatsioonimäärad kajastavad pakkumispoolsete kitsaskohtade mõju, mis eeldatavasti suureneb (Ukraina sõja tulemusena ja COVID-19 pandeemiaga seotud liikumispiirangute tõttu Hiinas), aga ka suurt nõudlust kontaktimahukate teenuste järele pärast COVID-19 piirangute leevendamist euroalal ning energia- ja toiduainehindade järsu tõusu kaudset mõju.

Joonis 3

Euroala ÜTHI

(aastane muutus protsentides)

Inflatsioon peaks aeglustuma 2023. aastal 3,5%ni ja 2024. aastal 2,1%ni. ÜTHI-inflatsioon peaks hakkama 2022. aasta lõpus aeglustuma. Selle peamiseks põhjuseks on energiakomponendist tulenevad negatiivsed baasefektid ning naftahinna eeldatav langus kooskõlas futuurihindadega. Inflatsioonile avaldab tavapärase viitajaga aeglustavat mõju ka rahapoliitika jätkuv normaliseerumine, niivõrd kui see kajastub kõrgemate intressimäärade eeldustes. Ettevaateperioodi lõpu poole peaks energiahindade inflatsiooni osakaal olema vähetähtis, sest nafta- ja gaasifutuuride hindade languskõvera negatiivset mõju tasakaalustab mõnevõrra gaasi ja elektri hulgimüügihindade varasema tõusu viitajaga mõju, aga ka kliimamuutustega seotud meetmete rakendamine mõnes riigis. Toiduainehindade inflatsioon peaks samuti hakkama 2023. aastal aeglustuma, sest energiasisendi kuludest ning väetise- ja toidutoormehindadest tulenev tõususurve taandub. Sisendikulude vähenemisest tingitud langusmõju tasakaalustavad osaliselt siiski palgasisendi kulude viitajaga mõju ning kulud, mis on seotud toiduainetööstuse üleminekuga keskkonnahoidlikumale tootmisele. 2022. aastal haripunkti saavutav ÜTHI-inflatsioon (v.a energia ja toiduained) peaks ettevaateperioodil aeglustuma sedamööda, kuidas pakkumispoolsete kitsaskohtade ja majanduse taasavamise tõusumõju nõrgeneb. See peaks siiski jääma kuni ettevaateperioodi lõpuni oma pikaajalise keskmisega võrreldes kiiremaks ning olema 2024. aastal 2,3%. ÜTHI-inflatsiooni (v.a energia ja toiduained) prognoosi kohaselt peaks kõrgetest energia- ja toiduainehindadest tulenev kaudne tõususurve jätkuma, kuid ettevaateperioodi jooksul siiski vähenema. Palgad peaksid seevastu alusinflatsiooni kogu ettevaateperioodil toetama. Pärast jõulist kasvu 2021. aastal peaksid kasumimarginaalid lähiajal mingil määral leevendama suuremaid palgakulusid. 2024. aastal aga peaks puhvrina toimimise mõju mõningal taanduma. Pikema aja inflatsiooniootused peaksid olema kinnistunud EKP seatud 2% inflatsioonieesmärgi tasemel. Ukraina sõja tõttu on põhiprognoosiga seotud suur ebakindlus. Alternatiivne langusstsenaarium on esitatud infokastis 3.

Töötaja kohta makstav hüvitis peaks kasvama 2022. aastal 4,2% ja 2023. aastal 4,3%, kuid seejärel peaks kasvutempo alanema 2024. aastal 3,7%ni. Need määrad on alates 1999. aastast registreeritud keskmisest tasemest (2,2%) tunduvalt kõrgemad ning samuti on need kõrgemad enne suurt finantskriisi täheldatud keskmisest määrast (2,6%). Palgakasvu peaksid toetama pingelised tööturutingimused, miinimumpalkade tõus ja kõrge inflatsioonimäära hüvitamise mõningane mõju. Infokastis 4 on esitatud tundlikkusanalüüs, mis käsitleb palkade võimaliku ulatuslikuma indekseerimise makromajanduslikku mõju. Ehkki tööjõu ühikukulude kasv on prognoosi kohaselt lähiajal kiire, peaks see ettevaateperioodi jooksul aeglustuma, jättes kõrvale töökohtade säilitamise kavadest tulenevad moonutused, mis kasvutempot aastatel 2020–2022 mõjutavad. Algselt on see aeglustumine tingitud töötaja kohta mõõdetud tööviljakuse oodatavast taastumisest alates 2022. aasta lõpust ning seejärel ka palgakasvu prognoositavast aeglustumisest 2024. aastal.

Impordihindade surve peaks olema 2022. aastal euroalasisesest hinnasurvest märgatavalt tugevam, kuid nõrgenema järsult ettevaateperioodi viimastel aastatel. Impordihindade inflatsioon peaks olema 2022. aastal kiire. See kajastab eelkõige nafta- ja toormehindade (v.a energia) suurenemist, aga ka imporditavate sisendite mõningast hinnatõusu seoses pakkumispoolsete kitsaskohtadega. Kaubandustingimused halvenevad 2022. aastal märkimisväärselt, kuid seda võib mõnevõrra leevendada euroala eksportijate võime samuti hindu tõsta. Sedamööda, kuidas impordihinnad 2023. ja 2024. aastal langevad, peaksid kaubandustingimused veidi paranema.

2022. aasta märtsi ettevaatega võrreldes on ÜTHI-inflatsiooni prognoosi korrigeeritud 2022. aastaks 1,7 protsendipunkti, 2023. aastaks 1,4 protsendipunkti ja 2024. aastaks 0,2 protsendipunkti võrra ülespoole. Korrektsioonid tulenevad kõigist põhikomponentidest, kuid lühiajaline korrigeerimine on rohkem seotud energia- ja toiduainehindade inflatsiooniga, samal ajal kui 2024. aasta puhul on korrigeerimine peaaegu täielikult tingitud ÜTHI-inflatsioonist (v.a energia ja toiduained). Need muutused võrreldes eelneva ettevaatega kajastavad hiljutisi oodatust kõrgemaid näitajaid, energiahindadest (nafta ja gaas) tulenevat tugevamat ja püsivamat tõususurvet, tootmissisendi hinna tõusu toiduainete sektoris seoses kõrgemate energiahindade ja eeldatavalt kõrgemate toidutoorme hindadega, püsivamaid tarnehäireid, suuremat palgakasvu ja euro efektiivse vahetuskursi nõrgenemist. Need tegurid kaaluvad selgelt üles Ukraina konfliktist ja kõrgemate intressimäärade eeldustest tingitud nõrgema kasvuväljavaate aeglustava mõju inflatsioonile.

Infokast 4
Tundlikkusanalüüs: palkade ulatuslikuma indekseerimise mõju

Inflatsiooni järsk kiirenemine on suurendanud kõrgemate palkade nõudlusest tulenevat teisese mõju ohtu inflatsioonile. Inflatsioonimäärde hiljutisel järsul tõusul euroala jaoks enneolematule tasemele võib olla oluline mõju palkade väljavaatele. See on esimene samm hindadele avalduva võimaliku teisese vastastikmõju kujunemisel. Selles infokastis hinnatakse makromajanduslikke tagajärgi, mis tulenevad palkade ja hindade suhte võimalikust muutumisest kiire inflatsiooni tõttu.^[11]

Mudelipõhisest analüüsist selgub, et inflatsiooni arengule võib märgatavat mõju avaldada ajutine palgasurve, mis tuleneb palkade ulatuslikumast indekseerimisest inflatsiooniga. Selleks et hinnata inflatsiooni ja palkade väljavaate tundlikkust seoses palkade ulatuslikuma indekseerimisega, kasutatakse EKP-BASE mudelit.^[12] Mudelis modelleeritakse Phillipsi kõverate abil hinna- ja palgainflatsioon, milles võetakse arvesse indekseerimiskomponenti ning eeldatavatel ja piirkuludel põhinevaid tegureid. Alates eurosüsteemi ekspertide 2022. aasta juuni makromajandusliku ettevaate põhistsenaariumist eeldatakse vastupidise simulatsiooni tegemisel palkade ulatuslikumat indekseerimist varasema hinnadünaamikaga.^[13] Ulatuslikum indekseerimine tähendab palkade tugevamat reageerimist varasematele hinnatõusudele, mis toob ettevaateperioodil kaasa kiirema inflatsiooni. Palkade aastainflatsioon on 2022. aasta juuni ettevaate põhistsenaariumiga võrreldes keskmiselt 0,5 protsendipunkti kiirem (vt joonis A, sinised tulbad). Suuremate palkade nõudlus toetab veelgi hindade inflatsioonitempot, mis on põhistsenaariumiga võrreldes 2023. aastal 0,1 protsendipunkti ja 2024. aastal 0,2 protsendipunkti võrra kiirem.

Joonis A

Palkade ulatuslikuma indekseerimise makromajanduslik mõju

(kõrvalekalle põhistsenaariumist protsendipunktides)

Simulatsioon osutab tööhõive vähenemisele ning juhib tähelepanu märkimisväärsele tasakaalule reaalpalgahüvitiste kasvu ja töökohtade säilitamise vahel. Suuremad tööjõu reaalkulud mõjutavad tööjõunõudlust ja tööhõive langeb 2024. aastal põhistsenaariumist 0,2% võrra allapoole.^[14] Tööjõunõudlus on EKP-BASE mudelis siiski loid. Kodumajapidamiste reaalne tulu suureneb seega ettevaateperioodil, sest tööhõive langus ei kaalu üles reaalpalga tõusu. Reaalpalga tõus toetab esialgu tarbimist ja majandusaktiivsust ning SKP reaalkasv ületab põhistsenaariumi taseme nii 2023. kui ka 2024. aastal ligikaudu 0,1 protsendipunkti võrra. Alates 2024. aasta teisest poolest hakkab positiivne mõju SKP reaalkasvule taanduma sedamööda, kuidas tööhõivet pärssiv mõju hakkab töötaja kohta arvutatud reaalse tulu kasvuga võrreldes domineerima. Hoolimata reaalse SKP lühiajalisest kasvust halvenevad seega palkade ulatuslikuma indekseerimise korral tööhõiveväljavaated. Neis mudelipõhistes simulatsioonides ei võeta arvesse täiendavaid tegureid, mille tulemusel majandusaktiivsus kohe halveneb. Eelkõige on need tööturu väljavaadetega seotud suurem ebakindlus ning kodumajapidamiste ja ettevõtete ettevaatav kohandumine oodatavate ebasoodsate tööturutingimustega.^[15]

Infokast 5
Tundlikkusanalüüs: energiahindade alternatiivsed arengusuunad

Võttes arvesse energiahindade tulevase arenguga seotud suurt ebakindlust, hinnatakse selles tundlikkusanalüüsis energiahindade alternatiivsete arengusuundade mehaanilist mõju võrreldes põhistsenaariumiga. Alternatiivsed langus- ja tõususuunad on tuletatud 25. ja 75. protsentiiliga jaotusest, mis on saadud naftahinna optsioonidest tuletatud neutraalsetest tihedustest seisuga 17. mai 2022 (2022. aasta juuni ettevaate tehniliste eelduste kuupäev). Põhistsenaariumi naftahinnaeeldused püsivad üldiselt kvartiilidevahelise ulatuse keskel, mis tähendab, et kummaski suunas ei ole riskide arengus märkimisväärset nihet. Kuna gaasihindade sarnased jaotused puuduvad, on need tuletatud 25. ja 75. protsentiiliga jaotusest, mis põhineb gaasi hulgimüügituru futuurihindade hiljutistel prognoosivigadel.^[16] Kolmanda suuna puhul eeldatakse, et nii nafta- kui ka gaasihind jääb 2022. aasta 17. maile eelnenud kahe nädala jooksul valitsenud tasemele püsima.

Nende alternatiivsete suundade mõju hinnatakse ettevaates kasutatud eurosüsteemi ja EKP ekspertide makromajanduslike mudelite alusel.^[17] Järgmises tabelis on esitatud keskmine mõju toodangu kasvule ja inflatsioonile neis mudelites. Tulemused näitavad, et suurimad positiivsed kõrvalekalded ÜTHI-inflatsiooni põhistsenaariumist tekivad 75. protsentiili puhul ettevaateperioodi viimastel aastatel ning 2024. aasta püsivate nafta- ja gaasihindade korral. Püsivate hindade eeldusest lähtudes on ÜTHI-inflatsioon 75. protsentiilil põhineva suuna korral kogu ettevaateperioodil üle 2%. Optsioonidest tuletatud tiheduse jaotuse 25. protsentiilil põhineva stsenaariumi korral aeglustub ÜTHI-inflatsioon seevastu 2024. aastal 1,4%ni. Mõju SKP reaalkasvule on 2023. ja 2024. aastal püsivate hindade eelduse korral ja 75. protsentiili puhul –0,1 protsendipunkti, kuid 25. protsentiilil põhineva suuna korral peaks kasv olema 0,2 protsendipunkti võrra kiirem.

Energiahinna alternatiivsete arengusuundade mõju

Infokast 6
Teiste institutsioonide prognoosid

Euroala majandusarengu kohta on avaldanud prognoose nii rahvusvahelised organisatsioonid kui ka erasektori asutused. Kuna kõnealused prognoosid koostati eri ajal, siis ei saa neid omavahel ega ka eurosüsteemi ekspertide ettevaatega otseselt võrrelda. Lisaks kasutatakse eelarvepoliitikat, finantsturge ja euroalaväliseid muutujaid, sh naftahinda ja muid toormehindu käsitlevate eelduste väljatöötamisel erinevaid meetodeid. Samuti esineb prognoosides erinevusi andmete korrigeerimisel tööpäevade arvu järgi.

Euroala SKP reaalkasvu ja ÜTHI-inflatsiooni hiljutiste prognooside võrdlus

(aastane muutus protsentides)

Eurosüsteemi ekspertide 2022. aasta juuni ettevaade on üldjoontes kooskõlas teiste institutsioonide SKP kasvu prognoosidega, kuid inflatsiooniprognoos on teiste omast kiirem, eriti 2023. aasta osas. Eurosüsteemi ekspertide kasvuprognoos on üldjoontes kooskõlas teiste institutsioonide prognoosidega, kuid 2024. aasta puhul on eurosüsteemi ekspertide prognoos veidi kõrgem. Eurosüsteemi eksperdid prognoosivad kiiremat inflatsiooni kui enamik teisi institutsioone, eriti 2023. aasta puhul. Tõenäoliselt tuleneb see asjaolust, et eurosüsteemi ekspertide ettevaate koostamise aluseks olevad andmed laekusid hilisema kuupäeva seisuga ja neil on ajakohasemad tehnilised eeldused, mis võivad viidata püsivamale hinnasurvele ja seega sellest tulenevale inflatsioonile. OECD 2023. aasta prognoos ületab märgatavalt eurosüsteemi ekspertide ja teiste institutsioonide prognoose. See on suuresti seletatav OECD naftahinna eeldustega, sest OECD prognoosib märkimisväärset tõusu 2023. aasta alguses, samas kui eurosüsteemi ekspertide ettevaates eeldatakse, et naftahinnad järgivad futuurihindu, mis tähendab langussuundumust (vt infokast 1).