Euroopa koostöö
EKP on küll Euroopa Liidu institutsioon, ent omab sõltumatu staatuse ja spetsiifiliste vastutusvaldkondade tõttu ELi institutsioonilises raamistikus erilist kohta.
Euroopa Liidu toimimise lepinguga on EKP-le antud sõnaselge volitus tagada hinnastabiilsuse säilitamine ning ühtlasi mitu muud ülesannet. Selle volituse ja muude ülesannete täitmiseks annab alusleping EKP-le täieliku sõltumatuse poliitilise sekkumise suhtes.
Arvestades EKP sõltumatust ja ainupädevust rahapoliitika elluviimisel, piirduvad tema suhted teiste poliitikakujundajatega mittesiduvate aruteludega. Samal ajal tagavad aluslepingus sätestatud aruandlusnõuded, et EKP kannab oma tegevuse eest täielikku vastutust ELi kodanike ja nende valitud esindajate ees.
Suhted Euroopa institutsioonidega
Dialoog teiste poliitikakujundajate ja sotsiaalpartneritega annab EKP-le võimaluse saada teavet ja tähelepanekuid ning selgitada oma rahapoliitilisi otsuseid. Teised osapooled saavad selle kaudu parandada oma arusaamist EKP tegevusest ja sellest, millist mõju avaldab nende enda tegevus hinnakujunduse protsessile. Selline suhtlus elavdab teabevahetust, edendab vastastikust arusaamist teiste institutsioonide poliitilistest vaadetest ning võimaldab pidada dialoogi ühist huvi pakkuvatel teemadel, järgides täiel määral asjaomaseid kohustusi.
EKP-l on töösuhted järgmiste Euroopa institutsioonidega:
EKP sõltumatusega kaasneb aruandekohustus, mis võimaldab demokraatlikku kontrolli meetmete üle, mida ta võtab aluslepingus sätestatud volituste täitmiseks. EKP selgitab ja põhjendab oma otsuseid Euroopa Liidu kodanikele ja nende valitud esindajatele. Euroopa kodanike poolt otse valitaval Euroopa Parlamendil on tähtis roll EKP aruandekohustuse täitmise tagamisel. Üksikasjalikumat teavet EKP aruandekohustuse täitmise kohta saab sellesisulisest rubriigist. Selleks et täita EKP aruandekohustust pangandusjärelevalve valdkonnas, osaleb järelevalvenõukogu esimees järelevalvealastel avalikel kuulamistel ja mõttevahetustel Euroopa Parlamendiga. Euroopa Parlament osaleb ka EKP juhatuse liikmete ning EKP järelevalvenõukogu esimehe ja aseesimehe ametisse nimetamise menetlustes, avaldades oma arvamuse ELi nõukogu soovitatud kandidaatide kohta.
Kooskõlas aluslepingu artikliga 284 kutsutakse EKP president osa võtma ELi nõukogu istungitest, kui arutusel on EKPSi eesmärkide ja ülesannetega seotud küsimused. Üldjuhul toimub see ECOFINi nõukogus, kuhu kuuluvad kõigi ELi liikmesriikide majandus- ja rahandusministrid. EKP presidenti kutsutakse regulaarselt osalema ka eurorühma ehk euroala riikide rahandusministrite igakuistel mitteametlikel kohtumistel. Selleks et täita EKP aruandekohustust pangandusjärelevalve valdkonnas, osaleb järelevalvenõukogu esimees valikuliselt eurorühma kohtumistel mõttevahetuseks järelevalvega seotud teemadel.
EKP osaleb ka eespool nimetatud istungeid ja kohtumisi ette valmistavate organite koosolekutel. Samamoodi lubab alusleping ELi poliitikakujundajatel hääleõiguseta osaleda EKP nõukogu istungitel.
EKP teine tähtis koostööpartner on Euroopa Komisjon kui ELi lepingute kaitsja ja ELi õigusaktide algataja. Komisjoni ja EKP dialoog on eriti tähtis, arvestades komisjoni rolli majanduspoliitika koordineerimisel ning tema ülesandeid seoses majandus- ja rahaliiduga. Õigusloome valdkonnas (eriti finantsõigusaktide küsimuses) konsulteerib komisjon EKPga korrapäraselt õigusaktide eelnõude ja muude algatuste üle. Üks Euroopa Komisjoni liige võib osaleda EKP nõukogu istungitel, kuid tal ei ole hääleõigust. Peale selle toimub suhtlus eespool nimetatud ELi ja euroala organite istungite raames, kus osalevad nii komisjon kui ka EKP.
Nagu kõigi teiste ELi institutsioonide puhul, kehtivad ka EKP suhtes Euroopa Kohtu otsused.
Samuti on EKPSi ja EKP põhikirjas ette nähtud kaks välist kontrollitasandit. See tähendab, et EKP raamatupidamise aastaaruannet määratakse auditeerima sõltumatu välisaudiitor ning Euroopa Kontrollikoda uurib EKP juhtimise tulemuslikkust. Lisaks kohaldatakse EKP suhtes ELi pettusevastast tegevuskava.
EKP-l on oma pädevusvaldkondades lähedased töösuhted paljude ELi ametiasutustega. Eelkõige teeb EKP tihedat koostööd Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi kuuluvate ametiasutustega. Need on kolm Euroopa järelevalveasutust, kes tegelevad mikrotasandi usaldatavusjärelevalvega, ning Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRN). EKP pakub ESRNile sekretariaaditeenust ning analüütilist, logistilist ja haldustuge. Kriisilahenduse valdkonnas teeb EKP aktiivset koostööd ühtse kriisilahendusnõukoguga. Kuna EKP üks ülesandeid on jälgida finantsabi vajavate liikmesriikide jaoks koostatud makromajanduslike kohandamisprogrammide rakendamist, teeb ta koostööd ka Euroopa stabiilsusmehhanismiga.
EKP kohtub ELi sotsiaalpartneritega makromajandusliku dialoogi raames, mille Euroopa Ülemkogu algatas 1999. aasta juunis. Dialoog võimaldab EKP-l selgitada oma poliitilist kurssi ja aidata sel moel kaasa inflatsiooniootuste kinnistamisele, aga ka saada sotsiaalpartneritelt vahetut teavet vastastikust huvi pakkuvates küsimustes.
Peale selle kutsub ELi toimimise leping selgelt üles EKP ja teiste ELi institutsioonide või organite vahelisele koostööle ülesannetes, kus EKP jagab pädevust asjaomaste institutsioonide või organitega (näiteks statistika valdkonnas). EKP avaldab ka arvamust EKPSiga seotud ELi ja liikmesriikide õigusaktide eelnõude kohta (EKP arvamused) ning võib erijuhtudel algatada ELi õigusakte või tegutseda ELi seadusandjana.