Rahvuslik külg

Andorra

Andorra allkirjastas Euroopa Liiduga rahanduskokkuleppe 30. juunil 2011. Selle tulemusena võib Andorra kasutada ametliku vääringuna eurot ja emiteerida oma euromünte. Kõikidel müntidel on Euroopa Liidu lipu 12 tähte.

1-, 2- ja 5-sendisel mündil kujutatakse pürenee mägikitse ja kaljukotkast.

Austria

Austria euromüntidel kujutatakse lilli, arhitektuurimälestisi ja kuulsaid ajaloolisi isikuid. Kavandid valiti riikliku komisjoni töö ja avaliku arvamuse uuringu põhjal. Nende autor on Austria kunstnik Josef Kaiser. Mündil kujutatakse alpi jänesekäppa, mis on osa taimeseeriast ja sümboliseerib keskkonnateadlikkust ning Austria rolli Euroopa Ühenduse keskkonnapoliitika arendamisel.

Belgia

Belgia euromündid kujundas Turnhouti kunstiakadeemia direktor Jan Alfons Keustermans. Ringluses on kolm seeriat münte, mis kõik kehtivad seadusliku maksevahendina.

Esimese seeria müntide siseosas kujutatakse kuningas Albert II. Müntide välisringi moodustavad väljalaskeaasta ning kuninga monogramm (A-täht krooni all) ümbritsetuna Euroopa Liidu lipu 12 tähest.

2008. aastal kohandas Belgia oma müntide kujundust vastavalt Euroopa Komisjoni suunistele. Teise seeria müntidel on samuti kujutatud kuningas Albert II, kuid kuninga monogramm ja väljalaskeaasta paiknevad nüüd mündi siseosas, kus asuvad ka rahapaja tunnus ning Belgia riigikood (BE).

2014. aastal lasi Belgia ringlusse euromüntide kolmanda seeria, millel on kujutatud kuningas Philippe, tema monogramm (FP) ja Belgia riigikood (BE). Kummalgi pool väljalaskeaastat paiknevad rahapaja tunnused.

Eesti

Kõigi Eesti euromüntide rahvusliku külje kujundus on ühesugune – sellel on Eesti kontuur ja sõna „Eesti”.

Hispaania

Hispaania euromüntidel on kuninga või Miguel de Cervantese portree või Santiago de Compostela katedraali kujutis. Ringluses on kolm seeriat münte, mis kõik kehtivad seadusliku maksevahendina.

Teise seeria müntide kujundust korrigeeriti 2010. aastal, et viia need vastavusse Euroopa Komisjoni ühissuunistega. Näiteks aastaarvud paiknevad nüüd mündi siseosas.

Horvaatia

Horvaatia euromüntide rahvuslikul küljel on neli erinevat kujundust, mille taustal on Horvaatia maleruudustik. Kõigil müntidel on ka Euroopa Liidu lipu 12 tähte.

Iirimaa

Iirimaa valitsus otsustas kasutada kõigil Iiri euromüntidel ühesugust rahvuslikku kujundit. Müntidel on kujutatud traditsiooniline Iiri sümbol keldi harf, mündi väljalaskeaasta ja sõna „Éire” (Iirimaa iiri keeles). Harfi kujundas Jarlath Hayes.

Itaalia

Itaalia euromüntide kujunduse vaatas kõigepealt läbi riiklik tehnika- ja kunstiekspertide komisjon ning seejärel esitleti neid riigi suurima telekanali RAI UNO vahendusel üldsusele. Eri nimiväärtusega mündid on erineva kujundusega, mille aluseks on Itaalia kuulsate kunstnike meistritööd Mündil kujutatakse 1863. aastal Alessandro Antonelli kavandatud Mole Antonelliana torni.

Kreeka

Kreeka euromüntide kujunduse valisid majandusminister ja Kreeka Keskpanga president kavandite hulgast, mille esitas kunsti- ja tehnikaekspertide komitee. Võidutöö autor on skulptor Georges Stamatopoulos, kelle tegevust toetas Kreeka Keskpank. Eri nimiväärtusega müntidel kasutatakse erinevat motiivi. Mündil kujutatakse Kreeka iseseisvussõjas (1821–27) kasutatud sõjalaeva korvetti.

Küpros

1-, 2- ja 5-sendisel mündil kujutatakse muflonit – Küprose metsikus looduses elavat mägilammast.

Leedu

Leedu euromüntidel on Leedu Vabariigi vapp (Vytis), mündi emiteerinud riigi nimi (LIETUVA) ja väljalaskeaasta (2015). Lisaks on müntidel Euroopa Liidu lipu 12 tähte. Mündid kujundas skulptor Antanas Žukauskas.

Luksemburg

Mündid kujundas Yvette Gastauer-Claire Luksemburgi suurhertsogi ja valitsuse tellimusel.

Kõigil Luksemburgi müntidel kujutatakse suurhertsog Henri portreed. Müntidel on ka väljalaskeaasta ja sõna „Luksemburg” luksemburgi keeles (Lëtzebuerg).

Läti

2-sendisel mündil kujutatatakse Läti Vabariigi väikest vappi. Mündi kujundas Laimonis Šēnbergs.

Madalmaad

Madalmaad valisid euromüntide esimese seeria jaoks välja kaks Bruno Ninaber van Eybeni loodud kavandit, millel kujutatakse kuninganna Beatrixi. Ringluses on kaks seeriat münte, mis mõlemad käibivad seadusliku maksevahendina.

1-, 2-, 5-, 10-, 20- ja 50-sendine:

Esimene seeria: kujutatakse kuninganna Beatrixi portreed ning selle ümber teksti „Beatrix Koningin der Nederlanden” (Madalmaade kuninganna).

Teine seeria: müntidel on kuningas Willem-Alexanderi portree kohal sõnad „Willem-Alexander Koning der Nederlanden” (Madalmaade kuningas). Kummalgi pool väljalaskeaastat paiknevad rahapaja tunnused.

Malta

1-, 2- ja 5-sendisel mündil kujutatakse umbes 3600 aastat eKr mereäärsele kõrgendikule ehitatud Mnajdra eelajaloolise templi altarit.

Monaco

Ringluses on kaks seeriat münte.

Esimese seeria 2-eurosel mündil kujutatakse Tema Kuningliku Kõrguse vürst Rainier III portreed. 1-eurosel mündil on Tema Kuningliku Kõrguse vürst Rainier III ja troonipärija prints Alberti portreed. 10-, 20- ja 50-sendisel mündil kujutatakse vürsti pitsatit. 1-, 2- ja 5-sendisel mündil kujutatakse Monaco vürstide vappe.

Teise seeria 2- ja 1-eurosel mündil on Tema Kuningliku Kõrguse vürst Albert II portree. 10-, 20- ja 50-sendised mündid kannavad Tema Kuningliku Kõrguse vürst Alberti monogrammi. 1-, 2- ja 5-sendisel mündil kujutatakse Monaco vürstide vappe.

Portugal

Riiklikule kavandikonkursile laekunud tööde hulgast valiti kolm erinevat euromüntide kujundust. Võitjaks osutusid kujundaja Vítor Manuel Fernandes dos Santose tööd, mis olid inspireeritud ajaloolistest sümbolitest ning Portugali esimese kuninga Dom Afonso Henriquesi pitsatitest. 1-, 2- ja 5-sendisel mündil kujutatakse esimest kuninglikku pitsatit aastast 1134 ja sõna „Portugal”.

Prantsusmaa

Igal Prantsuse euromündil on erinev kujundus. Ringluses on üks seeria 1-, 2- ja 5-sendiseid münte ning kaks seeriat 1- ja 2-euroseid ja 10-, 20- ja 50-sendiseid münte. Need kõik käibivad seadusliku maksevahendina.

Saksamaa

Saksamaa ametnikud ja numismaatikaeksperdid valisid euromüntide jaoks välja kolm erinevat kujundust. 1-, 2- ja 5-sendisel mündil kujutatakse tammeoksa, mida kasutati ka eelnevalt käibinud Saksa pennidel. Mündi kujundas professor Rolf Lederbogen.

San Marino

Esimene seeria: 1-, 2- ja 5-sendisel mündil kujutatakse vastavalt Montale torni, vabadussammast ja Guaita torni.

Teine seeria: 1-, 2- ja 5-sendisel mündil kujutatakse vastavalt San Marino Vabariigi vappi, linnaväravaid ja Püha Quirinuse kirikut.

Slovakkia

1-, 2- ja 5-sendisel mündil kujutatakse Slovakkia iseseisvust sümboliseerivat Kõrg-Tatrate mäetippu Kriváňit ja riigivapi motiivi.

Sloveenia

Mündil on valitsejate kroonimiskivi.

Soome

Soome valis euromüntidele kolm motiivi, mis sarnanevad varem käibinud müntide kujundusega. 1-, 2-, 5-, 10-, 20- ja 50-sendisel mündil kujutatud vapilõvi on jäljend skulptor Heikki Häiväoja kavandist. Mitmetel Soome müntidel on kasutatud erinevalt kujundatud vapilõvi motiivi, näiteks 1-margasel mündil ajavahemikus 1964–2001.

Vatikani Linnriik

Käibel on viis seeriat Vatikani Linnriigi münte, mis kõik kehtivad seadusliku maksevahendina.

Esimene seeria emiteeriti aastatel 2002–2005 ja sellel kujutatakse paavst Johannes Paulus II portreed.

Teise seeria müntidel, mida emiteeriti 2005. aasta juunist 2006. aasta märtsini, kujutatakse Vatikani Linnriigi juhatuse – kardinalide nõukogu – vappi, mille kohal mündi keskosas on paavsti kuuria sümbol. Mündi ülaosas asuvad poolringis sõnad „SEDE VACANTE” ja rooma numbritega kirjutatud müntimisaasta (MMV). Kujundaja nimi D. LONGO on siseosa vasakpoolses allääres. Kujutise siseosa parempoolses allääres asuvad graveerija initsiaalid: „MAC inc” (1- ja 20-sendine), „LDS inc” (2- ja 50-sendine), „ELF inc” (5-sendine ja 1-eurone) ning „MMC inc” (10-sendine ja 2-eurone).

Kolmandal seerial, mida emiteeriti 2006. aasta aprillist kuni 2013. aasta detsembrini, on kujutatud paavst Benedictus XVI. Vasakul pool paiknevad kujundaja initsiaalid (DL).

Neljas seeria, mille emiteerimist alustati 2014. aasta jaanuaris, kujutab paavst Franciscust.

Viiendal seerial, mis lasti käibele 2017. aasta märtsis, kujutatakse Vatikani Linnriigi riigipea paavst Franciscuse vappi.

Iga seeria müntidel on Euroopa Liidu lipu 12 tähte, sõnad „CITTÀ DEL VATICANO”, väljalaskeaasta ja rahapaja tunnus (R).