Avaldus EKP rahapoliitika strateegia kohta

1. Aeglase inflatsiooni periood ja inflatsiooni pandeemiajärgne järsk kiirenemine rõhutavad, kui oluline on rahapoliitika strateegia, mis võimaldab EKP nõukogul tõhusalt reageerida suurtele muutustele inflatsioonikeskkonnas. Praegused struktuurimuutused, mis on seotud geopoliitika, digiülemineku, tehisintellekti, demograafia, keskkonnasäästlikkust ohustavate tegurite ja rahvusvahelises finantssüsteemis toimuvate muutustega, osutavad sellele, et inflatsioonikeskkond püsib ebakindel ja potentsiaalselt volatiilsem koos suuremate üles- või allapoole kõrvalekalletega inflatsiooni sihttasemest. See muudab rahapoliitika elluviimise keerulisemaks. Selles muutuvas keskkonnas edendaks rahapoliitika tulemuslikkust vastupanuvõimelisem finantsarhitektuur, mida toetavad edusammud hoiuste ja investeeringute liidu väljakujundamisel, pangandusliidu loomise lõpuleviimisel ja digieuro kasutuselevõtul.
2. EKP rahapoliitika strateegia juhindub talle Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepinguga antud siduvatest volitustest. EKP esmane eesmärk on säilitada hindade stabiilsus euroalal. Ilma et see piiraks eesmärki säilitada hindade stabiilsus, toetab eurosüsteem Euroopa Liidu üldist majanduspoliitikat, selleks et kaasa aidata liidu eesmärkide saavutamisele, nagu need on esitatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 3. Need eesmärgid hõlmavad tasakaalustatud majanduskasvu, väga konkurentsivõimelist sotsiaalset turumajandust, mille eesmärk on saavutada täielik tööhõive ja sotsiaalne progress, ning kõrgetasemelist keskkonnakaitset ja keskkonna kvaliteedi parandamist. Eurosüsteem aitab kaasa ka riiklike pädevate asutuste poliitika sujuvale rakendamisele seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve ja finantssüsteemi stabiilsusega.
3. EKP nõukogu kinnitab, et ühtlustatud tarbijahinnaindeks (ÜTHI) on jätkuvalt asjakohane näitaja hinnastabiilsuse eesmärgi saavutamise hindamiseks. Samal ajal on EKP nõukogu endiselt seisukohal, et omaniku kasutuses oleva eluasemega seotud kulude kaasamine ÜTHIsse kajastaks kodumajapidamiste jaoks asjakohast inflatsioonimäära paremini. Seepärast võtab EKP nõukogu oma rahapoliitilistes hinnangutes täiendavate laiemate inflatsiooninäitajate hulgas kasuliku ristkontrollina arvesse ka neid, mis hõlmavad omaniku kasutuses oleva eluasemega seotud kulude hinnanguid.
4. Nulli ületav inflatsioonipuhver võimaldab rahapoliitika kaudu ebasoodsa arengu perioodil intressimäärasid alandada. Ühtlasi pakub see turvapuhvrit deflatsiooniriski katteks, kuna avaldab positiivset mõju nominaalse intressimäära tavapärasele suundumusele. Märkimisväärsete deflatsioonišokkide korral takistab rahapoliitika elluviimist eeskätt nominaalse intressimäära efektiivne alampiir. Inflatsioonipuhver on ühtlasi vajalik nominaalse jäikuse vähenemise ja mõõtmisvea tõttu ning selleks, et edendada makromajanduslikku ja sektoritevahelist kohandamist euroalal.
5. EKP nõukogu hinnangul on parim viis hinnastabiilsuse säilitamiseks hoida inflatsioonimäär keskpikas perspektiivis 2% tasemel. Inflatsioonieesmärgi saavutamisel püüab EKP nõukogu tagada sümmeetria. See tähendab, et nõukogu peab võrdselt soovimatuks nii negatiivseid kui ka positiivseid kõrvalekaldeid sellest eesmärgist. 2% suurune inflatsioonieesmärk kinnistab selgelt inflatsiooniootusi, mis on oluline hinnastabiilsuse tagamiseks.
6. Nõukogu tunnistab, et inflatsioonieesmärgiga seotud sümmeetria säilitamiseks on oluline võtta inflatsioonieesmärgist üles- või allapoole toimuvate ulatuslike ja püsivate kõrvalekallete korral sobivalt jõulisi või jätkusuutlikke rahapoliitikameetmeid vältimaks olukorda, kus kõrvalekalded muutuvad püsivaks, kuna inflatsiooniootused ei ole enam ankurdatud. Märkimisväärsete deflatsioonišokkide korral tuleb arvesse võtta nominaalse intressimäära efektiivset alampiiri. Märkimisväärsete inflatsioonišokkide korral tuleb arvesse võtta palga- ja hinnakujunduse võimalikku ebalineaarsust.
7. EKP nõukogu kinnitab, et tema rahapoliitika strateegia on suunatud keskpikale perioodile. See võimaldab paratamatuid lühiajalisi kõrvalekaldeid inflatsioonieesmärgist ning viivitusi ja ebakindlust seoses rahapoliitika ülekandumisega majandusse ja inflatsiooninäitajatesse. Suunatus keskpikale perioodile on paindlik lähenemisviis, milles võetakse arvesse, et inflatsioonieesmärgist kõrvalekaldumise korral rakendatavad asjakohased rahapoliitilised meetmed olenevad konkreetsest olukorrast ning kõrvalekalde põhjusest, ulatusest ja kestvusest. Eeldusel, et inflatsiooniootused on jätkuvalt kinnistatud, võimaldab see EKP nõukogul võtta oma rahapoliitilistes otsustes arvesse ka muid kaalutlusi, mis on hinnastabiilsuse hoidmise seisukohalt olulised.
8. EKP nõukogu eesmärk on tagada rahapoliitika kaudu inflatsiooni stabiliseerumine keskpika aja jooksul 2% tasemel. Sealjuures on peamiseks rahapoliitika instrumendiks EKP baasintressimäärad. Kui intressimäärad on alampiiri lähedal või selleks, et säilitada rahapoliitika ülekandemehhanismi sujuv toimimine, võib EKP nõukogu vajadust mööda kasutada rahapoliitika kursi juhtimiseks ka muid instrumente. Need hõlmavad pikemaajalisi refinantseerimisoperatsioone, varaoste, negatiivseid intressimäärasid ja eelkommunikatsiooni. Nõukogu kavatseb ka edaspidi reageerida esilekerkivatele probleemidele paindlikult ja kaalub hinnastabiilsuse eesmärgi saavutamiseks vajaduse korral uute rahapoliitika instrumentide kasutuselevõttu. Näiteks loodi 2022. aastal rahapoliitika ülekandemehhanismi kaitse instrument. Rahapoliitika instrumentide valik, ülesehitus ja rakendamine võimaldavad uutele šokkidele kiiresti reageerida ning kajastavad asjakohasel moel ja proportsionaalsuse põhjalikku hinnangut arvesse võttes kavandatud eesmärke, olgu selleks rahapoliitika kursi kalibreerimine või rahapoliitika ülekandemehhanismi toimimise kaitse.
9. Oma rahapoliitilistes otsustes ning nende proportsionaalsuse ja võimalike kõrvalmõjude analüüsimisel lähtub EKP nõukogu kõigi asjakohaste tegurite ühtsest hinnangust. Inflatsiooni ja majanduse kõige tõenäolisema arengusuuna kõrval võtab ta arvesse ka kaasnevaid riske ja ebakindlust, kasutades muu hulgas asjakohasel viisil stsenaariumi- ja tundlikkusanalüüse. Selline tervikhinnang tugineb kahele vastastikseoses olevale analüüsile. Need on majandusanalüüs ning rahapoliitiline ja finantsanalüüs. Majandusanalüüsis keskendutakse nominaal- ja reaalmajanduse arengule. Rahapoliitilise ja finantsanalüüsi raames aga uuritakse rahapoliitilisi ja finantsnäitajaid, keskendudes rahapoliitika ülekandemehhanismi toimimisele ning keskpikas perspektiivis hinnastabiilsust ohustada võivatele riskidele, mis tulenevad finantstasakaalustamatusest ja monetaarteguritest. Kuna makromajanduse ja finantssüsteemi vahelistel seostel on majandus-, monetaar- ja finantsarengus otsustav roll, on oluline, et kõnealuse kahe analüüsi vastastikseoseid võetakse täiel määral arvesse. See raamistik kajastab nii rahapoliitika ülekandemehhanismi toimimise kui ka võimalike kõrvalmõjude jälgimise tähtsust rahapoliitika instrumentide kalibreerimisel ning seisukohta, et finantsstabiilsus on hinnastabiilsuse eeltingimus. Sellega seoses on oluline märkida, et finantssektori vastupidavus on vajalik eeldus selleks, et vältida võimalikku vastuolu hinna- ja finantsstabiilsuse vahel. EKP nõukogu hindab süstemaatiliselt ja korrapäraselt rahapoliitika ja finantsstabiilsuse koostoimet.
10. Hinnastabiilsusele avaldavad ulatuslikku mõju ka kliimamuutused, kuna need mõjutavad majanduse ja finantssüsteemi struktuuri ning tsüklilist arengut. Kliimamuutused kujutavad endast üleilmset probleemi ja nendega tegelemine on Euroopa Liidu poliitiline prioriteet. Oma mandaadi piires on EKP nõukogu võtnud kindla kohustuse tagada, et eurosüsteem võtab kooskõlas ELi eesmärkidega täiel määral arvesse kliimamuutustest ja looduse seisundi halvenemisest tingitud mõju rahapoliitikale ja keskpangandusele.
11. EKP rahapoliitika tulemuslikkust toetab rahapoliitikaotsuste ja nendega seotud kaalutluste selge edastamine rahapoliitikaotsuste kommentaarides, pressikonverentsidel, EKP majandusülevaadetes ja rahapoliitikaistungite protokollides. Neid kommunikatsioonivahendeid täiendavad lihtsalt jälgitavad visualiseeritud materjalid, mis on suunatud laiemale avalikkusele ning aitavad tagada, et EKP tegevus oleks mõistetav ja usaldusväärne. EKP nõukogu teeb oma lähenemisviisis jätkuvalt kohandusi, võttes arvesse kommunikatsioonimaastiku arengut.
12. EKP nõukogu kavatseb oma rahapoliitika strateegia asjakohasust korrapäraselt hinnata. Järgmine hindamine peaks toimuma 2030. aastal.