Kokkuvõte
Sularaha on Euroopas füüsilistes müügikohtades kõige sagedamini kasutatav maksevahend.[1] Seetõttu peab olema sisse seatud toimiv sularahatsükli infrastruktuur koos asjakohase jaotussüsteemiga, mis võimaldab teha sularaha eraisikute ja ettevõtete jaoks kättesaadavaks pangaautomaatide, pangafiliaalide ja muude sularaha juurdepääsupunktide kaudu. Sularaha peavad vastu võtma jaemüüjad, kes vajavad laekuva sularaha hoiustamiseks nõuetekohast infrastruktuuri.
Hästi toimiva infrastruktuuri kõrval tuleb arvesse võtta mitmeid muid aspekte – näiteks europangatähtede kvaliteeti ja turvalisust –, et tagada europangatähtede usaldusväärsus ja stabiilne kasutustsükkel. Samuti tuleb arvesse võtta keskkonna-, tervisekaitse- ja ohutusaspekte, et tagada pangatähtede kasutamise ohutus ja vältida nende negatiivset keskkonnamõju. Europangatähtede ja sularahatsükliga seotud keskkonnaaspektid on olnud eurosüsteemi prioriteet alates euro kasutuselevõtust 2002. aastal ning moodustavad ka eurosüsteemi sularahastrateegia põhielemendi.[2] Europangatähtede keskkonnamõju vähendamiseks on tehtud ja tehakse ka edaspidi jõupingutusi.
Pärast teise seeria europangatähtede käibelelaskmist käivitas EKP europangatähtede kui maksevahendi keskkonnamõju hindamiseks uue uuringu.[3] See põhineb Euroopa Komisjoni välja töötatud toote keskkonnajalajälje hindamise metoodikal.[4]
Toote keskkonnajalajälje uuringu eesmärk on i) saada põhjalikud teadmised pangatähtede kogu sularahatsükli võimaliku keskkonnamõju kohta alates toormaterjali hangetest ja pangatähtede tootmisest kuni nende ringlusest kõrvaldamise ja hävitamiseni ning ii) mõõta pangatähtede kui maksevahendi võimalikku keskkonnamõju, et aidata täpsemalt tuvastada pangatähtede kasutustsükli sellised aspektid, millega tegelemine võimaldaks europangatähtede keskkonnajalajälge vähendada.
Uuringus leitakse, et 2019. aastal oli euroala elaniku kohta tehtud sularahamaksete keskmise aastase väärtuse üldine punktisumma 101 mikropunkti (µPt). See väga madal näitaja vastab näiteks euroalal standardse sõiduautoga 8 kilomeetri läbimisele või 0,01%-le Euroopa aastase tarbimise kogumõjust keskkonnale.[5] Selle teema näitlikustamiseks võiks võrrelda europangatähtedes ühe aasta jooksul tehtud maksete koguväärtuse alusel arvutatud näitajat muude igapäevakasutuses olevate toodete omaga (nt aasta jooksul üks kord nädalas pestava puuvillase T-särgi tootmine[6] vastab 55 km pikkusele autosõidule ning euroala ühe elaniku poolt aasta jooksul tarbitud pakendatud joogivee tootmine[7] vastab 272 km pikkusele autosõidule; vt joonis allpool).
Joonis 1
Europangatähtede ja muude tavatoodete keskkonnajalajälje võrdlus
Märkus. Iga toote näitaja puhul on lisatud sõidukilomeetri ekvivalent.
Europangatähtede keskkonnajalajälje peamised tegurid on sularahaautomaatide käigushoidmise energiakulu (37%), pangatähtede transport (35%), töötlemistegevus pangatähtede jaotusetapis (10%), paberi tootmine (9%) ja pangatähtede autentimine müügikohtades (5%).
Alates 2004. aastast on tehtud jõupingutusi europangatähtede keskkonnajalajälje vähendamiseks. Näiteks on eurosüsteem kehtestanud pangatähtede jäätmete prügilasse ladestamise keelu ning käivitanud mitmeid algatusi, näiteks kestliku puuvilla programmi.[8] Oma keskkonnamõju vähendamiseks on märkimisväärseid jõupingutusi teinud ka sularahaautomaatide tootjad ja krediidiasutused. Meie uuring näitab, et sularahaautomaatide energiatõhususe parandamine aitas ajavahemikus 2004–2019 kaasa sularahatsükli üldise punktisumma 35% langusele.[9] Lisaks transpordi optimeerimisele kaalutakse ka muid viise transpordi keskkonnamõju vähendamiseks ja säästvamate kütuste kasutamiseks.
Ehkki europangatähtedes sularahamaksete tegemise keskkonnamõju on üldiselt väga väike, on eurosüsteem otsustanud seda veelgi vähendada. Selleks teeme ulatuslikku teadus- ja arendustööd, tagades samal ajal, et sularaha on üldsusele laialdaselt kättesaadav. Neid uuringuid kasutatakse europangatähtede järgmise seeria väljatöötamisel, et muuta need võimalikult keskkonnasõbralikuks. Samalaadseid või osalisi uuringuid korraldab eurosüsteem ka juhul, kui sularahatsüklis on toimunud oluline muutus.
© Euroopa Keskpank, 2023
Postiaadress 60640 Frankfurt am Main, Germany
Telefon +49 69 1344 0
Veebileht www.ecb.europa.eu
Kõik õigused on kaitstud. Taasesitus õppe- ja mitteärilistel eesmärkidel on lubatud, kui viidatakse algallikale.
Terminite kohta saab täpsemat teavet EKP seletavast sõnastikust.
HTML ISBN 978-92-899-6296-4, doi:10.2866/360319, QB-09-23-503-ET-Q
Vt „Study on the payment attitudes of consumers in the euro area (SPACE)”, EKP, Frankfurt Maini ääres, 2022.
Eurosüsteemi sularahastrateegia eesmärk on tagada, et sularaha jääb laialdaselt kättesaadavaks ning seda aktsepteeritakse nii maksevahendina kui ka väärtuse säilitajana.
Uuring puudutab COVID-19 pandeemia eelset sularahatsüklit (st 2019. aastat), mis võimaldab meil kasutada andmeid, mida pandeemiapiirangud ei mõjutanud.
Toote keskkonnajalajälje uuring põhineb kasutustsükli hindamise metoodikal ning hõlmab 16 erinevat keskkonnamõju kategooriat, sealhulgas kliimamuutused, mille põhjuseks on kasvuhoonegaaside heide, osoonikihi kahanemine, maa- ja veekasutus ning ressursside ammendumine. Mõjukategooriate täielik loetelu on esitatud lisas A.
Tarbimise jalajälje platvormis vaadeldakse keskkonnamõju, mis tuleneb ELis toiduainete, liikuvuse, eluaseme, kodukaupade ja seadmetega seotud tarbimisest.
T-särgi võrdlusuuringu kohta vt „Product Environmental Footprint Category Rules”, Euroopa Komisjon, Brüssel, 2022.
Pakendatud joogivee võrdlusuuringu kohta vt „Product Environmental Footprint Category Rules”, Euroopa Komisjon, Brüssel, 2022.
Kestliku puuvilla programmi käivitas eurosüsteem 2014. aastal ning selle raames asendatakse europangatähtede tootmisel kasutatavad tavapärased puuvillakiud järk-järgult 100%-lise kestliku puuvillakiuga.
Pangaautomaatide energiatarbimise andmed saadi 2004. aastal tehtud olelusringi uuringust.