PRESSIKONVERENTS

EKP president Christine Lagarde,
EKP asepresident Luis de Guindos

Firenze, 30. oktoober 2025

Tere päevast! Asepresidendil ja minul on hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil. Soovin tänada president Fabio Panettat külalislahkuse eest ning avaldada suurt tänu tema kolleegidele EKP nõukogu tänase istungi suurepärase korralduse eest.

EKP nõukogu otsustas täna jätta EKP baasintressimäärad muutmata. Inflatsioon püsib meie keskpika aja eesmärgiks seatud 2% taseme lähedal ja meie hinnang inflatsiooniväljavaatele on üldjoontes sama. Majanduskasv on keerulisest üleilmsest keskkonnast hoolimata jätkunud. Tööturu hea olukord, erasektori tugevad bilansid ja meie varasemad intressimäärakärped toetavad endiselt olulisel määral vastupanuvõimet. Väljavaade on siiski jätkuvalt ebakindel, seda eelkõige käimasolevate üleilmsete kaubandusvaidluste ja geopoliitiliste pingete tõttu.

Oleme kindlalt otsustanud tagada, et inflatsioon stabiliseerub keskpika aja jooksul eesmärgiks seatud 2% tasemel. Otsused rahapoliitika asjakohase kursi kohta on andmepõhised ja teeme neid igal istungil lähtuvalt olukorrast. Eelkõige sõltuvad intressimääraotsused meie hinnangust inflatsiooniväljavaatele ja seonduvatele riskidele laekuvate majandus- ja finantsandmete kontekstis, alusinflatsiooni dünaamikale ning rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele. Me ei võta endale baasintressimäärade arenguga seoses konkreetseid kohustusi.

Tänased otsused on avaldatud pressiteates, mis on kättesaadav EKP veebilehel.

Selgitan nüüd lähemalt, kuidas majanduse ja inflatsiooni areng meie arvates kulgeb, ning annan siis ülevaate nõukogu hinnangust finants- ja monetaartingimustele.

Majandusaktiivsus

Täna avaldatud Eurostati esialgse kiirhinnangu kohaselt oli majanduskasv 2025. aasta kolmandas kvartalis 0,2%. Teenindussektori aktiivsuse kasv jätkus, saades tuge heast turismihooajast ja eelkõige digiteenuste sektori hoogustumisest. Küsitlusandmete kohaselt kajastab see elavnemine asjaolu, et paljud ettevõtted on suurendanud jõupingutusi oma IT-taristute uuendamiseks ja tehisintellekti lõimimiseks oma tegevusse. Töötleva tööstuse sektori aktiivsust pärssisid aga kõrgemad tollimaksud, endiselt suur ebakindlus ja tugevama euro mõju.

Erinevus sise- ja välisnõudluse vahel jääb lähiajal tõenäoliselt püsima. Majandust peaksid soodustama suurenevad tarbimiskulutused sedamööda, kuidas reaalsed sissetulekud tõusevad. Töötuse määr oli septembris 6,3%, mis jääb rekordiliselt madala taseme lähedale, ehkki nõudlus tööjõu järele on vähenenud. Kodumajapidamised säästavad endiselt tavatult suure osa oma sissetulekutest, mis peaks andma neile ulatuslikuma puhvri kulutuste hoogustamiseks edaspidi. Investeeringuid peaksid elavdama valitsemissektori märkimisväärsed kulutused taristu- ja kaitsevaldkonnas ning meie varasemad intressimäärakärped.

Samal ajal pärsib üleilmne keskkond tõenäoliselt aktiivsust ka edaspidi. Kaupade eksport kahanes märtsist kuni augustini, pöörates ümber mõju, mis tulenes kõrgemate tollimaksude ootuses plaanitust varem tehtud rahvusvahelistest kaubandustehingutest. Uued eksporditellimused töötleva tööstuse sektoris viitavad edasisele langusele. Kõrgemate tollimaksude täielik mõju euroala ekspordile ja töötleva tööstuse investeeringutele avaldub alles aja jooksul.

Praegust geopoliitilist keskkonda silmas pidades rõhutab EKP nõukogu tungivat vajadust tugevdada euroala ja selle majandust ning avaldab heameelt selle üle, et ELi juhid kinnitasid seda taas ka eelmisel nädalal toimunud euroala tippkohtumisel. Eelarve- ja struktuuripoliitika eesmärk peaks olema suurendada majanduse tootlikkust, konkurentsivõimet ja vastupidavust. On väga oluline rakendada kiiresti Euroopa Komisjoni tegevuskava konkurentsivõime taastamiseks. Valitsused peaksid seadma esmatähtsaks eesmärgiks kasvu edendavad struktuurireformid ja strateegilised investeeringud, tagades samal ajal riikide rahanduse jätkusuutlikkuse. Kapitaliturgude lõimimise edasiseks toetuseks on samuti väga oluline kujundada nõudlikku ajakava järgides lõplikult välja hoiuste ja investeeringute liit ning võtta kiiresti vastu määrus digieuro kasutuselevõtuks.

EKP nõukogu eesmärk on tagada, et keskpangarahas jae- ja hulgiarveldused vastaksid digiajastu nõuetele. Sellest lähtudes tegi EKP nõukogu täna otsuse liikuda edasi digieuro projekti järgmisesse etappi. See tagab tehnilise valmisoleku digieuro võimalikuks kasutuselevõtuks ja toetab Euroopa digitaalset suveräänsust, kui vajalikud õigusaktid on vastu võetud. Otsuse üksikasjad on avaldatud eraldi pressiteates.

Inflatsioon

Aastane inflatsioonimäär kerkis augusti 2,0%-lt septembris 2,2%-le. See oli peamiselt tingitud energiahindade varasemaga võrreldes väiksemast langusest. Energiahindade inflatsioon oli augustis –2,0% ja septembris –0,4%. Toiduainehindade inflatsioon aeglustus 3,2%-lt augustis 3,0%-le septembris. Energia ja toiduainete komponenti kõrvale jättes kiirenes inflatsioon 2,3%-lt augustis 2,4%-le septembris, teenuste hindade inflatsioon kiirenes vastavalt 3,1%-lt 3,2%-le, kaubahindade inflatsioon jäi aga taas muutumatuna 0,8% tasemele.

Alusinflatsiooni näitajad on endiselt kooskõlas meie keskpika aja eesmärgiga, milleks on 2%. Ettevõtete kasumid on taastumas ja tööjõukulud peaksid veelgi alanema tingituna tööviljakuse suurenemisest ja palgakasvu aeglustumisest. Ettevaatavad näitajad, nagu EKP palgabaromeeter ja palgaootuste uuringud, osutavad aeglasemale palgakasvule ülejäänud aasta jooksul ja 2026. aasta esimesel poolel.

Enamik pikemaajaliste inflatsiooniootuste näitajaid on praegu endiselt ligikaudu 2% tasemel, mis aitab kaasa inflatsiooni stabiliseerumisele sihteesmärgi lähedal.

Riskihinnang

Suvel sõlmitud kaubanduskokkulepe USA ja ELi vahel, hiljuti jõustunud relvarahu Lähis-Idas ja täna teatavaks tehtud edusammud USA ja Hiina vahelistes kaubandusläbirääkimistes on leevendanud mõningaid majanduskasvuga seotud langusriske. Samal ajal võib endiselt volatiilne rahvusvaheline kaubanduskeskkond häirida tarneahelaid, pärssida veelgi eksporti ning vähendada tarbimist ja investeeringuid. Halvenev meeleolu finantsturgudel võib kaasa tuua rahastamistingimuste karmistamise, suurendada riskikartlikkust ja aeglustada majanduskasvu. Geopoliitilised pinged, eelkõige Venemaa põhjendamatu sõjategevus Ukrainas on endiselt suure ebakindluse allikas. Kasvu võivad seevastu hoogustada oodatust ulatuslikumad kaitse- ja taristukulutused ning tööviljakust edendavad reformid. Ettevõtete kindlustunde paranemine ergutaks erasektori investeeringuid. Kui valitsevad geopoliitilised pinged väheneksid või seni lahendamata kaubandusvaidlustele leitaks lahendus oodatust kiiremini, võiks see samuti parandada meeleolu ja elavdada majandusaktiivsust.

Inflatsiooniväljavaade püsib üleilmse kaubanduspoliitika jätkuva volatiilsuse tõttu tavapärasest ebakindlam. Tugevam euro võib aeglustada inflatsiooni oodatust rohkem. Inflatsioon võib osutuda aeglasemaks ka juhul, kui kõrgemate tollimaksude tulemusel väheneks nõudlus euroala ekspordi järele ning ülemäärase tootmisvõimsusega riigid suurendaksid veelgi oma eksporti euroalale. Suurem volatiilsus ja riskikartlikkus finantsturgudel võivad pärssida sisenõudlust ja aeglustada seeläbi ka inflatsiooni. Inflatsioon võib aga kujuneda kiiremaks, kui üleilmsete tarneahelate killustumine kergitaks impordihindu, pärsiks kriitilise tähtsusega toorainete pakkumist ja süvendaks tootmisvõimsuse piiranguid euroalal. Kaitse- ja taristukulutuste suurendamine võib samuti inflatsiooni keskpika aja jooksul hoogustada. Toiduainehindu võivad oodatust rohkem tõsta äärmuslikud ilmastikuolud ning kliima- ja looduskriisi levik laiemalt.

Finants- ja monetaartingimused

Turuintressimäärad on pärast meie eelmist istungit püsinud üldjoontes muutumatuna. Meie varasemad intressimäärakärped on jätkuvalt alandanud ettevõtetele antavate pangalaenude intressimäärasid, mis olid augustis keskmiselt 3,5% tasemel. Turupõhise laenamise maksumus püsis augustis muutumatuna 3,5% tasemel, kuna selle aluseks olevad pikemaajalise tulususe näitajad on olnud suhteliselt stabiilsed.

Ettevõttelaenude aastane intressimäär alanes 3,0%-lt augustis 2,9%-le septembris. Samal ajal aeglustus ettevõtete võlakirjade emiteerimine aasta arvestuses 3,3%ni. Euroala pankade laenutegevuse viimase uuringu kohaselt karmistusid ettevõttelaenude tingimused kolmandas kvartalis mõnevõrra, kuna pankadele valmistavad üha enam muret nende kliente ohustavad riskid. Ettevõtete laenunõudlus veidi suurenes.

Uute hüpoteeklaenude keskmine intressimäär on alates käesoleva aasta algusest püsinud peaaegu muutumatu ja oli augustis 3,3%. Hüpoteeklaenude mahu kasv kiirenes 2,5%-lt augustis 2,6%-le septembris tingituna nõudluse edasisest suurenemisest ja kolmandas kvartalis muutumatuna püsinud laenutingimustest.

Laia rahapakkumise (M3) kasvumäär langes 2,9%-lt augustis 2,8%-le septembris. Esimesel poolaastal oli selle näitaja keskmine kasvumäär 3,8%.

Kokkuvõte

EKP nõukogu otsustas täna jätta EKP baasintressimäärad muutmata. Oleme kindlalt otsustanud tagada, et inflatsioon stabiliseerub keskpika aja jooksul eesmärgiks seatud 2% tasemel. Otsused rahapoliitika asjakohase kursi kohta on andmepõhised ja teeme neid igal istungil lähtuvalt olukorrast. Meie intressimääraotsused sõltuvad meie hinnangust inflatsiooniväljavaatele ja seonduvatele riskidele laekuvate majandus- ja finantsandmete kontekstis, alusinflatsiooni dünaamikale ning rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele. Me ei võta endale baasintressimäärade arenguga seoses konkreetseid kohustusi.

EKP nõukogu on valmis kõiki enda pädevusse kuuluvaid rahapoliitilisi instrumente kohandama, et tagada inflatsiooni jätkusuutlik stabiliseerumine meie keskpika aja eesmärgi tasemel ja säilitada rahapoliitika ülekandemehhanismi sujuv toimimine.

Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.

EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.