content here is the anonymously transparent proxied version of ecb.europa.eu   X
Otsingu valikud
Home Meedia Suunaviidad Uuringud & vljaanded Statistika Rahapoliitika Euro Maksed & turud Tvimalused
Soovitused
Sorteeri
  • RAHAPOLIITIKAOTSUSTE KOMMENTAAR

PRESSIKONVERENTS

EKP president Christine Lagarde,
EKP asepresident Luis de Guindos

Frankfurt Maini ääres, 22. juuli 2021

Tere päevast! Asepresidendil ja minul on hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil.

Tänasel istungil keskendus EKP nõukogu peamiselt kahele teemale. Esiteks käsitlesime meie rahapoliitika strateegia läbivaatamise mõju EKP baasintressimääradega seotud eelkommunikatsioonile. Teiseks andsime hinnangu majanduse olukorrale ja meetmetele, mida oleme võtnud pandeemia tagajärgedega võitlemiseks.

Rahapoliitika strateegia hiljutise läbivaatamise käigus leppisime kokku sümmeetrilises inflatsioonieesmärgis, milleks on 2% keskpika aja jooksul. EKP kehtestatud baasintressimäärad on juba mõnda aega püsinud oma alampiiri lähedal ja inflatsiooni keskpika aja väljavaade on seatud eesmärgist veel kaugel. Seda silmas pidades vaatas EKP nõukogu täna oma intressimääradega seotud eelkommunikatsiooni uuesti läbi, et rõhutada võetud kohustust säilitada inflatsioonieesmärgi saavutamist püsivalt toetav rahapoliitika kurss.

Kooskõlas oma rahapoliitika strateegiaga ja selleks et toetada sümmeetrilise 2% inflatsioonieesmärgi saavutamist, eeldab EKP nõukogu, et EKP baasintressimäärad püsivad praegusel või sellest madalamal tasemel seni, kuni inflatsioonimäär on jõudnud aegsasti enne ettevaateperioodi lõppu ja ettevaateperioodi ülejäänud aja jooksul püsivalt 2%ni ning alusinflatsiooni areng on nõukogu hinnangul piisav selleks, et inflatsioonimäär saaks keskpikas perspektiivis 2% tasemel stabiliseeruda. See võib kaasa tuua üleminekuperioodi, mille jooksul inflatsioonimäär on seatud eesmärgist mõõdukalt kõrgem.

Räägin nüüd lähemalt meie hinnangust majanduse väljavaatele ja meetmetele, mida EKP on võtnud pandeemia tagajärgedega võitlemiseks.

Euroala majanduse taastumine kulgeb ootuspäraselt. Üha rohkem inimesi laseb end vaktsineerida ning enamikus euroala riikides on viiruse leviku tõkestamise piiranguid leevendatud. Pandeemiaolukorra mõju on siiski jätkuvalt tuntav, eriti arvestades viiruse deltatüve levikuga kaasnevat kasvavat ebakindlust. Inflatsioon on hoogustunud, ehkki tõenäoliselt jääb see valdavalt ajutiseks. Keskpikas perspektiivis püsib inflatsiooniväljavaade vaoshoitud.

Peame säilitama kogu pandeemiaolukorra vältel soodsad rahastamistingimused kõigis majandussektorites. See on oluline selleks, et praegusele elavnemisele järgneks stabiilne kasv ning me suudaksime korvata pandeemia negatiivse mõju inflatsioonile. Seepärast tegi EKP nõukogu rahastamistingimuste ja inflatsiooniväljavaate juunikuist hinnangut kinnitades otsuse, et 2021. aasta esimeste kuudega võrreldes jätkatakse käesoleva kvartali jooksul pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava raames oste eeldatavasti märgatavalt hoogsamas tempos.

Kinnitasime ka teiste hinnastabiilsuse eesmärgi täitmist toetavate meetmete asjakohasust. Nendeks on EKP baasintressimäärade tase, varaostukava raames tehtavad varaostud, EKP reinvesteerimispõhimõtted ja pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid. Kõigi meetmete üksikasjalik ülevaade on kättesaadav täna kell 13.45 avaldatud pressiteates. Oleme valmis kõiki oma rahapoliitilisi instrumente vajadust mööda kohandama, et tagada keskpikas perspektiivis inflatsiooni stabiliseerumine 2% tasemel.

Selgitan nüüd lähemalt, kuidas majanduse ja inflatsiooni areng meie arvates kulgeb, ning annan siis ülevaate nõukogu hinnangust finants- ja monetaartingimustele.

Majandusaktiivsus

2021. aasta teises kvartalis majandus elavnes ning sedamööda, kuidas piiranguid leevendatakse, peaks jõuline kasv jätkuma ka kolmandas kvartalis. Töötleva tööstuse sektoril peaks minema hästi, ehkki lähiajal pärsivad tootmist pakkumispoolsed kitsaskohad. Majanduse suure osa taasavamine toetab teenindussektori jõulist elavnemist. Koroonaviiruse deltatüve levik võib aga teenindussektori ning eelkõige turismi- ja majutusteenuste taastumist pidurdada.

Sedamööda, kuidas kliendid hakkavad jälle poode ja restorane külastama, suurenevad tarbimiskulutused. Kulutusi toetavad tööleidmise võimaluste paranemine, kindlustunde kasv ja riiklike toetusmeetmete jätkumine. Nii euroala kui ka üleilmse nõudluse praegune elavnemine süstib optimismi ettevõtetesse ning see omakorda toetab investeeringuid. Esimest korda alates pandeemia puhkemisest näitavad pankade laenutegevuse uuringu tulemused, et oluliseks laenunõudlust ergutavaks teguriks on põhivarainvesteeringute rahastamine.

Majandusaktiivsus peaks kriisieelsele tasemele jõudma järgmise aasta esimeses kvartalis. Pandeemia tekitatud majanduskahju korvamiseks kulub siiski veel palju aega. Töökohtade säilitamise kavades osalevate inimeste arv on vähenenud, kuid neid on endiselt palju. Pandeemiaeelse ajaga võrreldes on tööturul praegugi 3,3 miljonit inimest vähem. Eriti puudutab see nooremaid ja madalama kvalifikatsiooniga inimesi.

Nõudlik, sihipärane ja kooskõlastatud eelarvepoliitika peaks rahapoliitikat jätkuvalt täiendama ning aitama elavnemist toetada. Siin täidab olulist rolli ELi taasterahastu, mis edendab jõulisemat ja ühtlast elavnemist kõigis euroala riikides. See hoogustab ka rohe- ja digipööret ning toetab pikaajalist kasvu soodustavaid struktuurireforme.

Inflatsioon

Juunis oli inflatsioon 1,9%. Lähikuudel peaks see veelgi hoogustuma ja järgmisel aastal uuesti aeglustuma. Inflatsiooni praeguse kiirenemise on valdavalt tinginud kõrgemad energiahinnad ja pandeemia alguses järsult langenud naftahinnast tulenenud baasefektid ning samuti Saksamaal möödunud aastal tehtud ajutise käibemaksukärpe mõju. Nende tegurite toime peaks 2022. aasta alguseks taanduma ning jääb aastase inflatsioonimäära arvutusest välja.

Lähiajal ohjeldab inflatsioonisurvet majanduse märkimisväärne loidus. Suurem nõudlus ja ajutine kulusurve tarneahelates avaldavad teatavat tõususurvet hindadele. Vähese palgakasvu ja euro varasema kallinemise keskkonnas püsib hinnasurve tõenäoliselt siiski mõnda aega vaoshoitud.

Kulub veel aega, enne kui pandeemia mõju inflatsioonile kaob. Sedamööda, kuidas majandus meie rahapoliitiliste meetmete toel elavneb, peaks inflatsioon keskpika aja jooksul kiirenema, ehkki jääb seatud eesmärgist allapoole. Ehkki pikema aja inflatsiooniootustega seotud näitajad on kerkinud, ei ulatu ka need veel 2% eesmärgini.

Riskihinnang

Majanduskasvu väljavaadetega seotud riskid on meie hinnangul üldjoontes tasakaalustatud. Kui tarbijad kulutavad seni eeldatust rohkem ja hakkavad pandeemia ajal kogutud sääste tempokamalt kulutama, võib majandusel minna oodatust paremini. Ka pandeemiaolukorra kiirem leevenemine võib kaasa tuua praeguste prognoosidega võrreldes jõulisema laienemise. Kui aga pandeemiaolukord süveneb või tarnehäired osutuvad püsivamaks ja pärsivad tootmist, võib majanduskasv jääda oodatust tagasihoidlikumaks.

Finants- ja monetaartingimused

Soodsad rahastamistingimused on endiselt kasvu ja inflatsiooni elavnemise eelduseks. Turuintressimäärad on pärast meie möödunud istungit langenud. Enamiku ettevõtete ja kodumajapidamiste rahastamistingimused püsivad soodsad.

Pangalaenude intressimäärad on endiselt rekordiliselt madalad nii ettevõtete kui ka kodumajapidamiste jaoks. Ettevõtted on esimese pandeemialaine ajal saadud laenude toel jätkuvalt hästi rahastatud. Osaliselt on see ka põhjus, miks laenuandmine ettevõtetele on aeglustunud. Laenuandmine kodumajapidamistele aga püsib stabiilne. Meie värskeim pankade laenutegevuse uuring näitab, et ettevõtete ja kodumajapidamiste laenutingimused on stabiliseerunud. Likviidsus on jätkuvalt küllaldane.

Samal ajal on omakapitaliinstrumentide emiteerimine ettevõtete jaoks endiselt kulukas. Paljud ettevõtted ja kodumajapidamised on võtnud rohkem laenu pandeemiaolukorraga toimetulekuks. Seepärast võib majandusolukorra võimalik halvenemine ohustada nende finantsseisundit ning see omakorda võib mõjutada pankade bilansside kvaliteeti. Jätkuvalt on väga oluline vältida seda, et bilansiga seotud probleemide ja karmistuvate rahastamistingimuste tagajärjed koostoimes võimenduksid.

Kokkuvõte

Kokkuvõttes toimub euroala majanduses hoogne elavnemine. Siiski oleneb edasine väljavaade sellest, kuidas kulgeb pandeemiaolukord ja edeneb vaktsineerimine. Inflatsiooni praegune kiirenemine peaks olema valdavalt ajutine. Hinnasurve peaks vähehaaval kasvama, kuid inflatsioonimäär jääb keskpikas perspektiivis veel meie seatud eesmärgist tunduvalt allapoole. Meie poliitikameetmed, sealhulgas läbivaadatud eelkommunikatsioon, aitavad majandusel jõuda stabiilse elavnemiseni ning suunata inflatsioonimäära 2% eesmärgini.

Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.

EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.

KONTAKTANDMED

Euroopa Keskpank

Avalike suhete peadirektoraat

Taasesitus on lubatud, kui viidatakse algallikale.

Meediakontaktid