PRESSIKONVERENTS

EKP president Christine Lagarde,
EKP asepresident Luis de Guindos

Ljubljana, 17. oktoober 2024

Tere päevast! Asepresidendil ja minul on hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil. Soovin tänada president Boštjan Vaslet külalislahkuse eest ning avaldada suurt tänu tema kolleegidele EKP nõukogu tänase istungi suurepärase korralduse eest.

EKP nõukogu otsustas täna alandada kolme EKP baasintressimäära 25 baaspunkti võrra. Eeskätt otsus langetada hoiustamise püsivõimaluse intressimäära põhineb meie ajakohastatud hinnangul inflatsiooniväljavaatele, alusinflatsiooni dünaamikale ja rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele. Hoiustamise püsivõimaluse intressimäär on instrument, mille kaudu me juhime rahapoliitika kurssi. Laekunud inflatsiooniandmed näitavad, et inflatsioonitempo aeglustumine kulgeb ootuspäraselt. Inflatsiooniväljavaadet mõjutavad ka hiljutised oodatust madalamad majandusaktiivsuse näitajad. Samal ajal on rahastamistingimused jätkuvalt piiravad.

Lähikuudel peaks inflatsioon hoogustuma, enne kui naaseb järgmise aasta jooksul sihttasemele. Euroala inflatsioon püsib kiire, kuna palgakasvu tempo on endiselt hoogne. Tööjõukulude surve peaks samal ajal aegamisi veelgi taanduma ning kasumid peaksid osaliselt leevendama selle mõju inflatsioonile.

Oleme kindlalt otsustanud tagada, et inflatsioon naaseb aegsasti keskpika aja eesmärgi ehk 2% juurde. Hoiame baasintressimäärad piisavalt piiraval tasemel seni, kuni see on meie eesmärgi saavutamiseks vajalik. Otsused selle kohta, kui piiraval tasemel ja kui kaua on asjakohane seda lähenemisviisi rakendada, on jätkuvalt andmepõhised ja teeme neid igal istungil lähtuvalt olukorrast. Eelkõige sõltuvad intressimääraotsused meie hinnangust inflatsiooniväljavaatele laekuvate majandus- ja finantsandmete kontekstis, alusinflatsiooni dünaamikale ning rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele. Me ei võta endale baasintressimäärade arenguga seoses konkreetseid kohustusi.

Tänased otsused on avaldatud pressiteates, mis on kättesaadav EKP veebilehel.

Selgitan nüüd lähemalt, kuidas majanduse ja inflatsiooni areng meie arvates kulgeb, ning annan siis ülevaate nõukogu hinnangust finants- ja monetaartingimustele.

Majandusaktiivsus

Laekunud andmete põhjal võib arvata, et majandusaktiivsus on olnud oodatust mõnevõrra vaoshoitum. Kui tööstustoodang oli suvekuudel eriti volatiilne, siis töötleva tööstuse sektori aktiivsus on küsitlusnäitajate alusel jätkuvalt raugenud. Teenindussektoris paranesid augustikuu uuringuandmed tõenäoliselt tugeva suvise turismihooaja toel, kuid värskeimad näitajad osutavad loiumale kasvule. Ettevõtted laiendavad investeeringuid üksnes vaoshoitult ning elusasemeinvesteeringud kahanevad jätkuvalt. Eksport on vähenenud, seda eriti kaupade sektoris.

Ehkki sissetulekud teises kvartalis kasvasid, oli kodumajapidamiste tarbimine ootustest tagasihoidlikum. Säästumäär oli teises kvartalis 15,7%, mis on pandeemiaeelse keskmisega (12,9%) võrreldes tunduvalt kõrgem. Värskeimad uuringunäitajad osutavad siiski kodumajapidamiste kulutuste järkjärgulisele elavnemisele.

Tööturg on endiselt vastupidav. Töötuse määr oli augustis rekordiliselt madalal 6,4% tasemel. Uuringuandmete kohaselt peaks tööhõive kasv siiski aeglustuma ja nõudlus tööjõu järele veelgi vähenema.

Majandusaktiivsus peaks aja jooksul elavnema, kuna reaalsete sissetulekute kasv ergutab kodumajapidamiste tarbimist. Piirava rahapoliitika mõju järkjärguline taandumine peaks toetama tarbimist ja investeeringuid. Sedamööda, kuidas üleilmne nõudlus suureneb, peaks eksport taastumist jätkuvalt elavdama.

Eelarve- ja struktuuripoliitika eesmärk peaks olema suurendada majanduse tootlikkust, konkurentsivõimet ja vastupidavust. See aitaks kiirendada potentsiaalset kasvu ja vähendada hinnasurvet keskpika aja jooksul. Seepärast on oluline rakendada kiiresti konkreetset ja nõudlikku struktuuripoliitikat, võttes arvesse Mario Draghi ettepanekuid Euroopa konkurentsivõime tugevdamiseks ja Enrico Letta ettepanekuid ühisturu võimestamise kohta. ELi majanduse juhtimise läbivaadatud raamistiku täielik, läbipaistev ja viivitamata rakendamine aitab valitsussektoril jätkusuutlikult vähendada eelarve puudujääki ja võlakoormust. Valitsused peaksid oma eelarve- ja struktuuripoliitika kespika tähtajaga kavades astuma nüüd sellega seoses otsustavaid samme.

Inflatsioon

Aastane inflatsioonimäär alanes septembris veelgi ja jõudis 1,7%ni, mis on madalaim tase alates 2021. aasta aprillist. Energiahinnad langesid järsult, alanedes aasta arvestuses –6,1%. Toiduainehindade inflatsioon hoogustus veidi, kerkides 2,4%ni. Kaubahindade inflatsioon püsis 0,4% juures tagasihoidlik, teenusehindade inflatsioon aga aeglustus 3,9%ni.

Enamik alusinflatsiooni näitajaid alanes või püsis muutumatuna. Euroala inflatsioon on euroalal valitseva jätkuvalt tugeva palgasurve mõjul endiselt hoogne. Kollektiivlepinguga määratud palkade kasv püsib ülejäänud aasta jooksul kiire ja volatiilne, arvestades ühekordsete maksete märkimisväärset rolli ja asjaolu, et palkade kohandumisprotsess toimub järk-järgult.

Inflatsioon peaks lähikuudel hoogustuma osaliselt seetõttu, et energiahindade varasem järsk langus jääb aastase inflatsioonimäära arvutamisest välja. Seejärel peaks inflatsioon alanema järgmise aasta jooksul sihteesmärgini. Inflatsiooni aeglustumist peaksid toetama tööjõukulude surve leevenemine ning rahapoliitika varasema karmistamise mõju järkjärguline avaldumine tarbijahindades. Enamik pikemaajaliste inflatsiooniootuste näitajaid on praegu ligikaudu 2% tasemel.

Riskihinnang

Majanduskasvu väljavaatega on jätkuvalt seotud langusriskid. Väiksem kindlustunne võib takistada tarbimise ja investeeringute taastumist oodatud tempos. Seda võivad võimendada geopoliitilised riskid, näiteks Venemaa põhjendamatu sõjategevus Ukrainas ja Lähis-Idas vallandunud traagiline konflikt, mis võivad häirida energiatarneid ja maailmakaubandust. Väiksem nõudlus euroala ekspordi järele, mille põhjuseks on näiteks loium maailmamajandus või kaubanduspingete süvenemine suuremate riikide vahel, pidurdaks kasvu euroalal veelgi. Kasv võib kujuneda aeglasemaks ka juhul, kui rahapoliitika karmistamise viitajaga mõju avaldub prognoositust jõulisemalt. Kasv võib aga kujuneda tempokamaks, kui maailmamajanduse kasv hoogustub oodatust enam või kui leebemad rahastamistingimused ja aeglustuv inflatsioon toovad kaasa tarbimise ja investeeringute kiirema taastumise.

Inflatsioon võib kujuneda eeldatust hoogsamaks juhul, kui palkade või kasumite kasv on prognoositust kiirem. Inflatsiooniga seotud tõusuriskid tulenevad ka süvenenud geopoliitilistest pingetest, mis võivad lähiajal kergitada energiahindu ja suurendada veokulusid ning häirida maailmakaubandust. Toiduainehindu võivad tõsta äärmuslikud ilmastikuolud ja kliimakriisi levik laiemalt. Inflatsioon võib aga jääda eeldatust aeglasemaks, kui vähene kindlustunne ja mure geopoliitiliste sündmuste pärast takistavad tarbimise ja investeeringute taastumist oodatud tempos, rahapoliitika pärsib nõudlust arvatust ulatuslikumalt või kui majanduskeskkond mujal maailmas ootamatult halveneb.

Finants- ja monetaartingimused

Lühemaajalised turuintressimäärad on meie septembrikuisest istungist alates langenud peamiselt euroala majanduse madalamate näitajate ja inflatsiooni edasise aeglustumise tõttu. Ehkki rahastamistingimused on jätkuvalt piiravad, alanesid uute ettevõttelaenude ja uute hüpoteeklaenude keskmised intressimäärad augustis mõnevõrra vastavalt 5,0% ja 3,7% tasemele.

Pankade laenutegevuse värskeima uuringu tulemused näitavad, et ettevõttelaenude tingimused püsisid kolmandas kvartalis muutumatuna, olles enam kui kaks aastat järjest karmistunud. Nõudlus ettevõttelaenude järele suurenes esimest korda kahe aasta jooksul. Kokkuvõttes püsib ettevõtetele antud laenude maht tagasihoidlik. Selle aastane kasvumäär oli augustis 0,8%.

Hüpoteeklaenude tingimused leevenesid kolmandat kvartalit järjest. Selle põhjuseks on eelkõige suurem konkurents pankade vahel. Madalamad intressimäärad ja eluasemeturu soodsam väljavaade suurendasid märgatavalt nõudlust hüpoteeklaenude järele. Seetõttu elavnes hüpoteeklaenude andmine mõnevõrra, kasvades aasta arvestuses 0,6%.

Kokkuvõte

EKP nõukogu otsustas täna alandada kolme EKP baasintressimäära 25 baaspunkti võrra. Eeskätt otsus langetada hoiustamise püsivõimaluse intressimäära põhineb meie ajakohastatud hinnangul inflatsiooniväljavaatele, alusinflatsiooni dünaamikale ja rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele. Hoiustamise püsivõimaluse intressimäär on instrument, mille kaudu me juhime rahapoliitika kurssi. Oleme kindlalt otsustanud tagada, et inflatsioon naaseb aegsasti keskpika aja eesmärgi ehk 2% juurde. Hoiame baasintressimäärad piisavalt piiraval tasemel seni, kuni see on meie eesmärgi saavutamiseks vajalik. Otsused selle kohta, kui piiraval tasemel ja kui kaua on asjakohane seda lähenemisviisi rakendada, on jätkuvalt andmepõhised ja teeme neid igal istungil lähtuvalt olukorrast. Eelkõige sõltuvad intressimääraotsused meie hinnangust inflatsiooniväljavaatele laekuvate majandus- ja finantsandmete kontekstis, alusinflatsiooni dünaamikale ning rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele. Me ei võta endale baasintressimäärade arenguga seoses konkreetseid kohustusi.

EKP nõukogu on valmis kõiki enda pädevusse kuuluvaid rahapoliitilisi instrumente kohandama, et tagada inflatsiooni naasmine meie keskpika aja eesmärgi juurde ja säilitada rahapoliitika ülekandemehhanismi sujuv toimimine.

Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.

EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.