content here is the anonymously transparent proxied version of ecb.europa.eu   X
Otsingu valikud
Avaleht Meedia Suunaviidad Uuringud & väljaanded Statistika Rahapoliitika Euro Maksed & turud Töövõimalused
Soovitused
Sorteeri
  • EKP BLOGI

Kliimameetmete kursi kujundamine

EKP president Christine Lagarde

Frankfurt Maini ääres, 4. november 2021

Aeg tegutseda

Sel nädalal Glasgow’s toimuv COP26 tippkohtumine on oluline võimalus kujundada kindel kurss liikumiseks süsinikuheitmeta maailma poole. Süsinikdioksiidi heitkoguste kaotamine on ainus viis katastroofiliste kliimamuutuste ärahoidmiseks. Aeg Pariisi kokkuleppe eesmärkidega seotud piisavalt kiireks üleminekuks möödub ruttu, kuid – mis kõige tähtsam – praegu ei ole veel hilja.

Usaldusväärse rohepöörde võimalused

Üleminekuga võivad kaasneda kulud, kuid see pakub ka uusi võimalusi. Tehnoloogia areng on oluliselt vähendanud päikeseenergia maksumust ja see on nüüd üks odavamaid elektriallikaid, mida inimkond on seni kasutanud. Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmetel oleks rohkem kui pool Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks vajalikust heitkoguste täiendavast vähendamisest võimalik saavutada elektritarbijatele lisakuludeta.[1]

Kuid praegu ei saa me toetuda üksnes taastuvatele energiaallikatele ning on veel sektoreid, kus vajalik tehnoloogia ei ole piisaval tasemel välja töötatud. Me ei tea kindlalt, milline on meie majandus 30 aasta pärast ja kuidas kliimamuutused meid tulevikus mõjutavad.

See ebakindlus võib olla halvav, eriti kui sellele lisandub ekslik arvamus, et üksikisiku tasandil ei saa me midagi mõjutada või et selleks on juba liiga hilja. Ometi saame me kõik midagi teha ja meil igaühel on oma roll.

Keskpankade viimaste aastakümnete kogemus näitab, et usaldusväärne inflatsioonieesmärk võib aidata stabiliseerida ootusi majanduses tervikuna. Samamoodi saavad valitsused suunata inimesi ja ettevõtjaid võtma kliimamuutuste piiramiseks sisukaid ja kooskõlastatud meetmeid, pakkudes arusaadavaid ja usaldusväärseid üleminekuvõimalusi. Selged verstapostid jaotavad pika ja keerulise protsessi paremini hallatavateks etappideks.

Osaliselt nõuavad need üleminekuetapid CO2 hinnastamist, et täielikult kajastada selle praeguseid ja tulevasi keskkonna- ja sotsiaalkulusid. Praegu ei ole see kaugeltki veel nii. Veelgi halvem on see, et 2020. aastal maksti 450 miljardi USA dollari ulatuses fossiilkütuste otsetoetusi.[2] Energiahindade järsk tõus võib mõjutada ühiskonna kõige haavatavamaid liikmeid ning seepärast tuleb kõik hoolikalt läbi kaaluda, et tagada õiglane üleminek, kus hüved jagatakse võrdselt.

Need lahendused eeldavad ka olulisi tehnoloogilisi uuendusi ja investeeringuid kliimamuutuste leevendamiseks. Avaliku sektori investeeringud võivad hoogustada erainvesteeringuid ja finantssektoril on siin oluline roll. Finantsasutused peaksid oma üleminekukavades kirjeldama, kuidas nad kavatsevad süsinikuvaba majandusega kohaneda. Esimesed sammud selle poole on tehtud üleilmse finantsliiduga GFANZ (Glasgow Financial Alliance for Net Zero[3]). Täielikud, rahvusvaheliselt järjepidevad ja auditeeritavad avalikustamisandmed võivad aidata tagada vahendite liikumist sinna, kus neid kõige rohkem vajatakse, vältides samal ajal rohepesu ohtu.

EKP panus kliimamuutuste vastu võitlemisse

Oma roll on täita ka keskpankadel. Looduskatastroofide ja rohepöörde mõju inflatsioonile mõjutab otseselt EKP peamist, hinnastabiilsuse tagamise ülesannet ning seepärast pöörame kliimamuutuste teemale üha suuremat tähelepanu.[4] Samuti toob see kaasa riske meie järelevalve all olevatele pankadele ja EKP enda bilansile.

Me ei ole oma murega üksi. Finantssüsteemi keskkonnahoidlikuks muutmise võrgustiku (NGFS) raames on üle maailma kokku tulnud ligikaudu 100 keskpanka ja finantsjärelevalveasutust.[5] Võrgustiku eesmärk on kaasa aidata kliima- ja keskkonnariskide juhtimise arendamisele finantssektoris ning mobiliseerida rahalisi vahendeid rohepöörde toetuseks.

Eile teatas EKP avalikult, et aitame oma vastutusvaldkonnas kaasa poliitikakujundajate otsustavale tegevusele Pariisi kokkuleppe rakendamisel ja kliimamuutuste tagajärgede leevendamisel.[6] Kliimamuutuste teema oli meie hiljutises rahapoliitika strateegia läbivaatamises üks olulisi kaalutlusi[7] ning oleme koostanud ambitsioonika tegevuskava, mis määrab kindlaks meie tööplaani[8].

Meie majandusülene kliimariskide stressitest näitab, kui kasulik on kliimaküsimustega varakult tegeleda.[9] Rohepöörde lühiajalised kulud kaalub pikas perspektiivis tugevalt üles kasu, mis saadakse metsatulekahjude, kuumalainete ja põua ning muude sarnaste kulukate katastroofide vältimisest. Siin võiksid meid suunata selgemad vahe-eesmärgid 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamiseks.

Kuidas edasi?

Seisame silmitsi tõelise valikuga. Kui hakkame pandeemia peatumise järel majandust taastama ja ümber kujundama, on meil võimalus liikuda süsinikuvabade energiaallikate suunas. Eelseisev teekond võib tunduda heidutav, kuid eesmärk on teada ja suur osa teest juba hästi valgustatud. Üleminek kliimaneutraalsele majandusele on ainus viis tagada kogu inimkonnale helgem tulevik. Nagu on öelnud Antoine de Saint-Exupéry, aeg tegutseda on nüüd. Kunagi ei ole liiga hilja midagi teha.

Blogiartikkel avaldati arvamusloona järgmistes väljaannetes: Der Standard (Austria), Le Soir ja De Morgen (Belgia), 24 Chasa (Bulgaaria), Jutarnji list (Horvaatia), Phileleftheros (Küpros), Postimees (Eesti), Helsingin Sanomat (Soome), Les Echos (Prantsusmaa), Frankfurter Allgemeine Zeitung (Saksamaa), Ta Nea (Kreeka), Irish Times (Iirimaa), La Repubblica (Itaalia), Delfi.lv (Läti), LRT, Verslo žinios, 15 min.lt ja Delfi.lt (Leedu), Times of Malta (Malta), Jornal de Negócios (Portugal), Denník N (Slovakkia), Delo (Sloveenia) ja El País (Hispaania).

  1. Rahvusvaheline Energiaagentuur, World Energy Outlook 2021.
  2. Parry, I., Black, S. ja Vernon, N., Still not getting energy prices right: a global and country update of fossil fuel subsidies, Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) toimetis nr 2021/236, september 2021.
  3. Vt GFANZi veebileht.
  4. Vt nt Parker, M. (2018), „The Impact of Disasters on Inflation”, Economics of Disasters and Climate Change, kd 2, nr 1, lk 21–48, ning Faccia, D., Parker, M. ja Stracca, L. (2021), „Feeling the heat: extreme temperatures and price stability” (avaldatakse peatselt EKP teadustoimetiste seerias).
  5. Vt finantssüsteemi keskkonnahoidlikuks muutmise võrgustiku veebileht.
  6. The ECB pledge on climate change action, EKP, november 2021.
  7. Climate change and monetary policy in the euro area; kliimamuutusi käsitlev töösuund, EKP üldtoimetised nr 271, september 2021.
  8. EKP esitleb tegevuskava kliimamuutusi käsitlevate kaalutluste kaasamiseks oma rahapoliitika strateegiasse, 2021. aasta juulis avaldatud pressiteade.
  9. Alogoskoufis, S. jt, ECB economy-wide climate stress test, EKP üldtoimetised nr 281, september 2021.