EKP esitleb tegevuskava kliimamuutusi käsitlevate kaalutluste kaasamiseks oma rahapoliitika strateegiasse

8. juuli 2021

• EKP nõukogu on võtnud kindlaks kohustuseks:
• kaasata kliimamuutusi käsitlevad kaalutlused tõhusamalt oma rahapoliitika raamistikku;
• laiendada kliimamuutustega seotud analüütilist suutlikkust makromajandusliku modelleerimise, statistika ja rahapoliitika valdkonnas;
• kaasata kliimamuutusi käsitlevad kaalutlused rahapoliitika operatsioonidesse valdkondades, mis puudutavad teabe avalikustamist, riskihindamist, tagatisvarade raamistikku ja ettevõtlussektori varaostukava;
• viia tegevuskava ellu kooskõlas ELi poliitikameetmete ja algatustega keskkonnasäästlikkust puudutava teabe avalikustamise ja aruandluse valdkonnas.
  

Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu on otsustanud vastu võtta põhjaliku tegevuskava, milles antakse nõudlikud suunaviidad (vt lisa) kliimamuutusi käsitlevate kaalutluste tõhusamaks kaasamiseks EKP rahapoliitika raamistikku. Selle otsusega kinnitab nõukogu oma kohustust kajastada keskkonnasäästlikkuse kaalutlusi süstemaatilisemalt oma rahapoliitikas. See on kooskõlas järeldustega, mis tehti 2020.–2021. aastal toimunud rahapoliitika strateegia läbivaatamisel, kus käsitleti kesksete teemadena ka kliimamuutusi ja keskkonnasäästlikkust.

Kliimamuutused kujutavad endast üleilmset probleemi ja nendega tegelemine on Euroopa Liidu poliitiline prioriteet. Ehkki esmane vastutus võtta meetmeid kliimamuutustega võitlemiseks lasub riikide valitsustel ja parlamentidel, tunnistab EKP oma pädevuse piires vajadust arvestada kliimakaalutlustega tõhusamalt ka oma rahapoliitika raamistikus. Kliimamuutused ja keskkonnasäästlikumale majandusele üleminek avaldavad mõju makromajanduslikele näitajatele (nagu inflatsioon, toodang, tööhõive, intressimäärad, investeeringud ja tootlikkus), finantsstabiilsusele ja rahapoliitika ülekandumisele ning seeläbi ka hinnastabiilsuse väljavaatele. Peale selle mõjutavad kliimamuutused ja üleminek vähese CO₂ heitega majandusele eurosüsteemi bilansi varade väärtust ning riskiprofiili, mis võib kaasa tuua kliimaga seotud finantsriskide soovimatu kuhjumise.

Tegevuskavaga soovib EKP suurendada oma panust kliimamuutuste käsitlemisel kooskõlas ELi aluslepingutes sätestatud kohustustega. Kõnealune kava hõlmab meetmeid, mis tõhustavad ja laiendavad eurosüsteemi praegusi algatusi kliimamuutusi käsitlevate kaalutluste paremaks kaasamiseks eesmärgiga valmistuda muudatusteks rahapoliitika rakendamise raamistikus. Kavandatavad meetmed on kooskõlas hinnastabiilsuse eesmärgiga ning neis tuleks arvesse võtta kliimamuutuste mõju ressursside tõhusale jaotusele. EKPs hakkab asjakohast tegevust koordineerima hiljuti asutatud EKP kliimamuutuste keskus tihedas koostöös eurosüsteemiga. Sealjuures keskendutakse järgmistele valdkondadele:

Makromajanduslik modelleerimine ja rahapoliitika ülekandumisele avalduva mõju hindamine. EKP hoogustab uute mudelite väljatöötamist ning teeb teoreetilisi ja empiirilisi analüüse eesmärgiga jälgida, kuidas kliimamuutustest ja seonduvatest vastumeetmetest tingitud mõju majandusele, finantssüsteemile ja rahapoliitika ülekandumisele siirdub finantsturgude ning pangandussüsteemi kaudu üle kodumajapidamistele ja ettevõtetele.

Kliimamuutustega seotud riskianalüüsi statistilised andmed. EKP töötab välja uued katsenäitajad, mis kajastavad asjakohaseid keskkonnahoidlikke finantsinstrumente ning finantsasutuste C02 jalajälge ja avatust kliimaga seotud füüsilistele riskidele. Alates 2022. aastast hakatakse selliseid näitajaid järk-järgult tõhustama muu hulgas kooskõlas edusammudega ELi poliitikameetmete ja algatuste elluviimisel keskkonnasäästlikkust puudutava teabe avalikustamise ja aruandluse valdkonnas.

Teabe avalikustamine kui tagatiste ja varaostude kõlblikkusnõue. Uue kõlblikkuskriteeriumina või tagatiste ja varaostude puhul erikohtlemise alusena kehtestab EKP avalikustamisnõuded erasektori varade suhtes. Neis nõuetes võetakse arvesse ELi poliitikameetmeid ja algatusi keskkonnasäästlikkust puudutava teabe avalikustamise ja aruandluse valdkonnas ning need edendavad turgudel järjepidevamaid avalikustamistavasid. Samal ajal tagatakse proportsionaalsus, kohandades väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele kehtestatud nõudeid. EKP avaldab tegevuskava üksikasjad 2022. aastal.

Riskihindamise võimekuse suurendamine. 2022. aastal hakkab EKP eurosüsteemi bilansi kohta läbi viima kliimariskide stressiteste, et hinnata eurosüsteemi riskipositsiooni kliimamuutuste suhtes. Sealjuures tuginetakse EKP tehtava kogu majandust hõlmava kliimariskide stressitesti metoodikale. Ühtlasi hindab EKP, kas eurosüsteemi krediidihindamisraamistikus aktsepteeritud reitinguagentuurid on avalikustanud vajaliku teabe selgitamaks, kuidas nad võtavad kliimamuutustest tulenevaid riske arvesse oma krediidireitingutes. Samuti kavatseb EKP välja töötada miinimumstandardid kliimamuutustest tulenevate riskide kaasamiseks oma sisereitingutesse.

Tagatisvarade raamistik. EKP võtab kliimamuutustest tulenevaid asjakohaseid riske arvesse eurosüsteemi laenuoperatsioonide osapoolte tagatisvarade hindamis- ja riskikontrolliraamistiku läbivaatamisel. Sellega tagatakse, et kõnealune raamistik kajastab kõiki asjakohaseid riske, sealhulgas kliimamuutustest tulenevaid ohte. Ühtlasi jälgib EKP ka edaspidi jätkusuutlike toodete turu struktuurset arengut ja on valmis oma pädevuse piires toetama uuendusi kestliku rahanduse valdkonnas. Seda näitab ka EKP otsus aktsepteerida tagatisena kestlikkuseesmärkidega seotud võlakirju (vt 2020. aasta 22. septembri pressiteade).

Ettevõtlussektori varaostud. Rahapoliitilistel eesmärkidel tehtavate ettevõtlussektori varaostude puhul võtab EKP hoolsusmeetmete rakendamisel juba asjakohaseid kliimariske arvesse. Edaspidi kavatseb EKP ettevõtlussektori varaostude raamistikku kohandada, et lisada sellesse kliimariskidega seotud kriteeriumid kooskõlas oma volitustega. Need kriteeriumid hõlmavad emitentide kontrollimist vähemalt Pariisi kliimakokkulepet rakendavate ELi õigusaktide alusel kliimamuutusi käsitlevate näitajate abil või eeldust, et emitendid kohustuvad täitma kliimaeesmärke. Ühtlasi hakkab EKP alates 2023. aasta esimesest kvartalist avalikustama kliimariskidega seotud teavet ettevõtlussektori varaostukava kohta (täiendades teabe avalikustamist rahapoliitikaväliste portfellide kohta; vt 4. veebruari 2021. aasta pressiteade).

Tegevuskava viiakse ellu kooskõlas ELi poliitikameetmete ja algatustega keskkonnasäästlikkust puudutava teabe avalikustamise ja aruandluse valdkonnas. Need algatused hõlmavad muu hulgas ettevõtete jätkusuutlikkuse aruandlust käsitlevat direktiivi, taksonoomiamäärust ja määrust jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise kohta finantsteenuste sektoris.

Meediakanalite küsimustele vastab Eva Taylor (tel: +49 69 1344 7162).