European Central Bank - eurosystem
European Central Bank - eurosystem
Search
Otsingu valikud
Avaleht Meedia Suunaviidad Uuringud & väljaanded Statistika Rahapoliitika Euro Maksed & turud Töövõimalused
Soovitused
Sorteeri

Korduma kippuvad küsimused digieuro kohta

Ajakohastatud 30. oktoobril 2025

Digieuro eesmärk ja eelised

Rakendamine ja funktsionaalsus

Edusammud ja sidusrühmad

Mõju ja kaalutlused

1. Miks on Euroopal vaja digieurot?

Keskkonnas, kus digimaksed on kiiresti normiks muutumas, kasutatakse sularaha järjest vähem ja üleminek netikaubandusele kiireneb. Digieuro oleks sularaha digitaalne vorm, mis annaks tarbijatele juurdepääsu digitaalsele keskpangarahale, täiendades pangatähti ja münte.

Digieuro muudaks inimeste elu lihtsamaks, võimaldades kasutada uudset makseviisi: üldtunnustatud digitaalset maksevahendit, mida saab kasutada kogu euroalal maksete tegemiseks nii kauplustes, internetis kui ka isikutevahelistes tehingutes. Nii nagu sularaha, oleks ka digieuro tasuta kättesaadav maksete tegemiseks või vastuvõtmiseks ning sellel oleks seadusliku maksevahendi staatus.

Ühtlasi säilitaks digieuro euroala rahapoliitilise suveräänsuse, suurendades Euroopa maksesüsteemi tõhusust tervikuna ja edendades innovatsiooni. Samuti tõstaks see maksesüsteemi vastupanuvõimet võimalikele küberrünnetele või tehnilistele häiretele (nt elektrikatkestused).

Lisateavet vt Milleks on digieuro vajalik?

2. Kuidas toetaks digieuro Euroopa strateegilist autonoomiat?

Digieuro pakuks Euroopa juhtimise all üleeuroopalist makselahendust, mis on kättesaadav kogu euroalal ja mida käitavad Euroopa teenusepakkujad.

Digimaksete keskkond euroalal on endiselt killustunud ning riigiti ja funktsiooniti erinev. Enam kui pooltel euroala riikide turgudel puuduvad riiklikud digitaalsed makselahendused kauplustes tehtavateks makseteks ja isegi, kui sellised lahendused on olemas, toimivad need peamiselt ainult asjaomastes riikides ja konkreetsete kasutusjuhtude puhul. See tähendab, et tarbijad peavad toetuma väikesele arvule Euroopa-välistele ettevõtetele, mis domineerivad makseturul. Digieuro aitaks vähendada Euroopa sõltuvust Euroopa-välistest makseteenuse osutajatest ning pakuks inimestele valikut kasutada Euroopa lahendusi.

Tänu avatud standarditele ja avaliku sektori digimaksete taristule võiks digieuro võimaldada pakkujatel hõlpsalt laieneda üleeuroopalistele lahendustele, muutes seeläbi Euroopa maksekeskkonna konkurentsivõimelisemaks ja innovaatilisemaks.

Digieuro võiks anda Euroopale digirahanduse valdkonnas üleilmse liidripositsiooni, kus innovatsioon teenib avalikke huve.

3. Miks peaksid inimesed soovima digieurot kasutada?

Digieuro oleks universaalne makselahendus, mida saaks kasutada igal ajal ja kõigis euroala riikides – nii nagu sularaha, kuid digitaalsel kujul. See oleks laialdaselt aktsepteeritud digitaalne maksevahend, mida tarbijad saaksid tasuta kasutada nii kauplustes, internetis kui ka isikutevahelistes tehingutes. See annaks võimaluse maksta digitaalselt, kasutades samal ajal endiselt avaliku sektori maksevahendeid. Ja see oleks kättesaadav nii võrgus kui ka võrguväliselt.

Digieuro kasutamisel oleks tagatud võimalikult suur turvalisus ja privaatsus kooskõlas Euroopa Liidu määrustes sätestatud jõuliste standarditega, mis on üleilmselt rangeimad turvalisust ja privaatsust käsitlevad nõuded.

Eurosüsteem ei identifitseeriks inimesi nende tehtavate maksete alusel. Võrguväliste maksete puhul oleksid tehinguandmed kättesaadavad ainult maksjale ja makse saajale.

Digieuro oleks turvaline ja tagaks avaliku hüvena kõigile tarbijatele juurdepääsu olenemata nende elukohast või digi- või finantsoskustest. Digieuro vastaks puuetega inimeste ja selliste kasutajate vajadustele, kellel puudub juurdepääs pangakontole, tagades, et kedagi ei jäeta kõrvale.

Selleks et tagada digieuro kasutatavus ja juurdepääsetavus kogu euroalal, nähakse Euroopa Komisjoni esitatud kavandatavas digieuro määruses ette, et kaupmehed, kes võtavad vastu digimakseid, peavad aktsepteerima ka digieurot, ja pangad peavad seda levitama oma klientidele.

4. Kas digieuro asendaks sularaha?

Ei. Digieuro eesmärk on sularaha rolli täiendada, mitte seda asendada. Digieuro toimiks kõrvuti sularahaga, sest tarbijad eelistavad üha enam maksta digitaalselt ning samal ajal kiiresti ja turvaliselt. Sularaha jääks seaduslikuks maksevahendiks kõrvuti digieuroga ja mis tahes praegu kasutatavate erasektori elektrooniliste maksevahenditega.

Käimasolev europangatähtede kujunduse muutmine ja tõhusamate turvaelementide kasutuselevõtt näitab, et EKP pühendub ka edaspidi sularahale. EKP toetab Euroopa Komisjoni ühisraha paketti, mis säilitab inimeste vabaduse valida keskpangarahas maksmisel sularaha ja digieuro vahel.

Lähemat teavet eurosüsteemi sularahastrateegia ja pangatähtede kujunduse muutmise protsessi kohta saab EKP veebilehelt.

5. Millist kasu tooks digieuro kaupmeestele?

Digieuro oleks üleeuroopaline lahendus, mis võimaldaks kaupmeestel turustada oma tooteid ja teenuseid klientidele kogu Euroopas, pakkudes sujuvat ja terviklikku maksekogemust. See vähendaks sõltuvust Euroopa-välistest makselahendustest, pakkudes Euroopa alternatiivi, andes kaupmeestele tugevama positsiooni pidada läbirääkimisi tingimuste üle makselahenduse pakkujatega, vähendades seeläbi oma kulusid.

Digieuro väljatöötamisel teeb EKP tihedat koostööd kaupmeeste ja nende esindajatega. Digieuro tehnilises lahenduses võetakse arvesse kaupmeeste jaoks olulisi aspekte, nagu sujuv lõimumine olemasolevate kontrollisüsteemidega, kasutuslihtsus ja maksete vastupanuvõime. Digieuro võimaldaks kaupmeestel saada ka internetiühenduseta makseid viivitamata ilma lisakuludeta.

Loe lähemalt meie koostöö kohta kaupmeestega aruandest, mis käsitleb digieuro sobitumist maksete ökosüsteemi, ja kasutajauuringutest väikekauplejatega.

6. Millist kasu tooks digieuro makseteenuse pakkujatele?

Järelevalve alla kuuluvatel makseteenuse pakkujatel, näiteks pankadel, oleks digieuro teenuse levitamisel oluline roll. Nad toimiksid peamise kontaktpunktina üksikisikute, kaupmeeste ja ettevõtjate jaoks kõigis digieuroga seotud küsimustes ning osutaksid kõiki lõppkasutajateenuseid.

Digieuro võiks anda makseteenuse pakkujatele vahetu üleeuroopalise ulatuse kaudu ka täiendavaid ärivõimalusi.

EKP innovatsiooniplatvorm näitas digieuro potentsiaali ühtlustatud standardite kaudu Euroopa makseturu ühendamisel ja uute ärimudelite käivitamisel ning tehnoloogia edasise arengu toetamisel. EKP kasutab innovatsiooniplatvormist saadud tulemusi digieuro edasiarendamiseks.

Seega võiks digieuro toimida makseteenuse pakkujate jaoks platvormina, kus arendada nende pakutavaid lisandväärtusteenuseid (nt tingimuslikud maksed või lojaalsusprogrammid).

Ühtlasi pakub Euroopa Komisjoni praeguses kavandatavas digieuro määruses ette nähtud digieuro hüvitamismudel teenusepakkujatele majanduslikke stiimuleid, mis on võrreldavad muude digitaalsete maksevahendite puhul pakutavatega.

Meie koostööst makseteenuse pakkujatega saab lähemalt lugeda aruandest, mis käsitleb digieuro sobitumist maksete ökosüsteemi.

7. Kuidas digieuro toimiks?

Digieuro võimaldaks inimestel teha turvalisi välkmakseid füüsilistes ja veebikauplustes ning ka isikutevahelisi makseid olenemata sellest, millises euroala riigis nad asuvad või millist makseteenuse pakkujat nad kasutavad.

Esimese sammuna tuleks luua digieuro rahakott, näiteks pangas, postkontoris või muu makseteenuse pakkuja kaudu.

Kui digieuro rahakott on loodud, saab sinna kanda raha kas sularahana või sellega seotud pangakontolt. Digieuro rahakoti abil saab teha makseid näiteks telefoni või nutikaarti kasutades.

Digieuro maksed oleksid välkmaksed ja alati turvalised, seda nii füüsilistes ja veebikauplustes kui ka isikute vahel.

Digieuro pakuks nii võrguteenuseid kui ka võrguväliseid funktsioone. Seega saaks seda kasutada ka halva internetiühenduse korral ja isegi siis, kui internetiühendus puudub. Võrguväliste maksete puhul oleksid tehinguandmed kättesaadavad ainult maksjale ja makse saajale, pakkudes sularahaga võrreldavat privaatsust.

Loe lähemalt digieuro toimimise kohta.

8. Kes saaksid digieurot kasutada?

Nagu on märgitud Euroopa Komisjoni kavandatavas digieuro määruses, tehakse digieuro kättesaadavaks ajutiselt või alaliselt euroala liikmesriikides elavatele või tegutsevatele inimestele, ettevõtetele ja avaliku sektori üksustele.

Digieuro võidakse teha kättesaadavaks ka inimestele, kes reisivad euroalale isiklikel või ametialastel eesmärkidel.

Ühtlasi võivad euroalavälistes riikides elavad või tegutsevad inimesed, ettevõtted ja avaliku sektori üksused saada juurdepääsu digieurole, avades digieurokonto Euroopa Majanduspiirkonnas või kolmandas riigis asutatud või tegutsevate makseteenuse pakkujate juures, kui ELi ja asjaomase kolmanda riigi vahel on sõlmitud eelnev kokkulepe ja/või selline kokkulepe on sõlmitud Euroopa Keskpanga ning euroalavälise liikmesriigi ja kolmanda riigi keskpanga vahel.

9. Kuidas on digieuro kasutamisel tagatud isikuandmete kaitse?

Privaatsuse kaitse on digieuro üks olulisemaid elemente.

Digieuro toimiks ka võrguväliselt, pakkudes sularaha kasutamisega võrreldavat privaatsuse taset, seda nii isikutevaheliste kui ka füüsilistes kauplustes tehtavate maksete puhul. Võrguväliste maksete puhul oleksid tehinguandmed kättesaadavad ainult maksjale ja makse saajale. Digieurot levitavad makseteenuse pakkujad peavad tegema rahapesuvastaseid kontrolle krediteerimis- ja debiteerimisprotsessi ajal, nagu see on ka praegu sularaha väljavõtmisel ja hoiustamisel.

Veebitehingute puhul ei tuvasta eurosüsteem makseid tegevaid või vastu võtvaid kasutajaid, kaitstes seeläbi nende isikuandmeid, kuid makseteenuse pakkujad saaksid kasutajaid tuvastada, et täita rahapesu tõkestamise nõudeid.

Seega ei saaks eurosüsteem elektrooniliste ega ka võrguväliste maksete puhul seostada digieuro tehinguid otseselt konkreetsete isikutega.

Digieurot reguleeriksid ELi määrused, mis võtaksid samavõrra arvesse nii privaatsust kui ka turvalisust. Selline lähenemisviis tagab kindla kaitse ebaseadusliku tegevuse vastu ja kasutajate privaatsuse.

Loe lähemalt digieuro ja isikuandmete kaitse kohta.

10. Kuidas tagaks EKP, et digieuro on kaasav ja kättesaadav?

Samamoodi kui pangatähed ja mündid on ka digieuro avalik hüve, ainult et digitaalsel kujul. Digieuro ja asjakohase rakenduse väljatöötamisel juhindub EKP kaasatuse põhimõttest, et tagada kasutajatele võimalus teha makseid kõigis olukordades. Digieuro rakendus oleks kooskõlas Euroopa ligipääsetavuse aktiga, keskendudes kognitiivsele ligipääsetavusele, tagamaks, et kõik suudavad kiiresti õppida rakendust kasutama.

Lähtuvalt kasutajauuringute tulemustest ning suhtlusest kodanikuühiskonna ja tarbijaid toetavate organisatsioonidega vastab digieuro tehniline lahendus haavatavate tarbijate vajadustele. Organisatsioonid rõhutasid üldiselt kättesaadava lahenduse, intuitiivse kasutatavuse ja füüsilise toetuse tähtsust. Tasuta juurdepääsu digieuro põhiteenustele pakutaks ka ilma pangakontota inimestele, mis kõrvaldab digitaalse tõrjutuse lünga kindla aadressita inimeste või rahvusvahelise kaitse saajate jaoks.

Euroopa Komisjoni esitatud kavandatavas digieuro määruses sätestatakse, et digieurot levitavad krediidiasutused peavad oma klientide nõudmisel pakkuma digieuro põhilisi makseteenuseid tasuta.

Digieuro vastaks kõigi kasutajate vajadustele ja kedagi ei jäetaks kõrvale.

11. Kuidas tagaks EKP, et digieuromaksed toimiksid ühtemoodi kogu euroalal?

Digieuro levitamise eest vastutaksid järelevalve alla kuuluvad makseteenuse pakkujad (nt euroala pangad). Selleks et tagada digieuro skeemi ühetaoline rakendamine kogu euroalal, töötab eurosüsteem välja digieuro reeglistikku järjepidevas koostöös turuosalistega. Reeglistikuga kehtestataks ühtsed eeskirjad, standardid ja menetlused, et tagada digieuro põhiteenuste järjepidevus kogu euroalal, pakkudes kasutajatele ühtset kogemust olenemata asukohariigist või osalevast makseteenuse pakkujast, nagu see on praegu ka sularaha puhul.

12. Kas digieuro oleks eurosüsteemis kasutatav alternatiivne vääring?

Ei. Nii nagu ka pangatähed ja mündid ei ole alternatiivsed vääringud, vaid pigem sama vääringu eri vormid, oleks digieuro vaid erinev viis euromaksete tegemiseks. Digieuro vastaks inimeste ja ettevõtete üha suurenevale eelistusele kasutada digitaalseid makselahendusi.

Vaata lähemalt inimeste makse-eelistuste kohta euroala tarbijate maksealaseid hoiakuid käsitlevast uuringust.

13. Milline oleks seos digieuro ja välkmaksete vahel?

Praegu ei saa kaupmehed kauplustes tehtavate sularahata maksete eest kohe oma raha kätte. Digieuro muudaks seda, sest kõik digieuromaksed oleksid välkmaksed.

Praegu koostatavad ühtsed eeskirjad, standardid ja menetlused tähendaksid seda, et välkmakselahendusi saaks edasi arendada ja need jõuaksid kõikidesse euroala riikidesse. See vähendaks Euroopa sõltuvust väikesest arvust Euroopa-välistest eraettevõtetest, kes praegu maksete sektoris domineerivad.

14. Kuidas toimiks digieuro tehniline arhitektuur ja kas see põhineks hajusraamatu tehnoloogial, näiteks plokiahelal?

Digieuro toimiks kesksel arveldusplatvormil ning eurosüsteem registreeriks ja kontrolliks kõiki arveldusi ja hoiuseid. Eurosüsteemi otseste kohustustena on digieuro turvalisus tähtis, et säilitada usaldus nii euro kui ka eurosüsteemi vastu.

Digieuro ei põhine hajusraamatu tehnoloogial, vaid kasutab selle peamisi lahenduspõhimõtteid, et suurendada vastupanuvõimet ja tõhusust ning parandada süsteemi üldist tulemuslikkust ja usaldusväärsust.

Digieuro vastupidav tehniline arhitektuur põhineks kehtestatud standarditel. Mitut piirkonda hõlmav ülesehitus, milles igal piirkonnal on mitu serverit ning mis ületab seega tunduvalt tavapäraste liiasust rakendavate mudelite nõudeid, tagab teenuse järjepidevuse igas olukorras.

15. Millises etapis digieuro projekt praegu on?

Digieuro projekt edeneb kavakohaselt. Ettevalmistusetapis, mis algas 2023. aasta novembris ja lõppes 2025. aasta oktoobris, tehti tehnilisi arendustöid ja õpiti eksperimenteerimise käigus. See töö põhines uurimisetapis määratletud tehnilise lahendusega seotud valikutel ja tehnilistel nõuetel.

Uurimis- ja ettevalmistusetappide järel teeb eurosüsteem praegu täiendavaid edusamme tehnilises töös, süvendab turu kaasatust ja jätkab õigusloomeprotsessi toetamist. Soovime olla valmis digieuro võimalikuks esmakordseks käibelelaskmiseks 2029. aastal eeldusel, et digieuro kasutuselevõtuks vajalikud ELi õigusaktid võetakse vastu 2026. aasta jooksul.

16. Kes osalevad digieuro projektis?

Eurosüsteem, kuhu kuuluvad EKP ja euroala riikide keskpangad, peab tagama, et digieuro vastaks kasutajate vajadustele. Seepärast suhtleb eurosüsteem korrapäraselt poliitikakujundajate, seadusandjate, turuosaliste ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega ning avalikkusega, kes oleksid digieuro lõppkasutajad.

See toimub erinevates kontekstides, näiteks eurojaemaksete nõukogus, mis ühendab Euroopa jaemakseturu kõiki sidusrühmi, ja reeglistiku väljatöötamise rühmas, kuhu kuuluvad avaliku ja erasektori kõrgetasemelised spetsialistid, kellel on finants- ja maksealased kogemused (vt 18. küsimus).

EKP suhtleb korrapäraselt ka:

EKP osaleb korrapäraselt eurorühma kohtumistel euroala riikide rahandusministritega ning tutvustab digieuro projekti kulgu korrapäraselt Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjonile.

Loe lähemalt projekti juhtimise ja sidusrühmade kaasamise kohta.

17. Kuidas on digieuro arendamise protsessi kaasatud Euroopa seadusandjad?

28. juunil 2023 esitas Euroopa Komisjon ühisraha paketi, mis sisaldab ettepanekuid sularaha kasutamise toetamiseks ja sätestab raamistiku digieuro võimalikuks kasutuselevõtuks. EKP tervitab asjaolu, et digieuro kasutuselevõtu ettepanek on seotud ettepanekuga tugevdada sularaha rolli, sest mõlemad oleksid seaduslikud maksevahendid ja keskpangaraha vormid. Kavandatava digieuro määruse eesmärk on tagada, et tulevane digieuro annaks inimestele ja ettevõtetele võimaluse maksta digitaalselt, kasutades euroalal üldtunnustatud soodsat, turvalist ja stabiilset avaliku sektori rahavormi.

EKP pakub õigusloomeprotsessis vajalikku tuge ja tehnilist teavet. Eurosüsteem kaalub digieuro ülesehituses kõiki vajalikke kohandusi, mis tulenevad seadusandlikest aruteludest.

EKP nõukogu teeb otsuse digieuro võimaliku kasutuselevõtu kohta alles pärast asjakohase määruse vastuvõtmist.

18. Kuidas töötatakse välja digieuro reeglistik?

Eurosüsteem töötab reeglistiku eelnõud välja tihedas koostöös Euroopa jaemakseturu esindajatega reeglistiku väljatöötamise töörühma kaudu.

Töörühma kuuluvad nii Euroopa jaemakseteenuste turu nõudluse kui ka pakkumise poole kõrgetasemelised esindajad. Töörühm lähtub oma tegevuses digieuro funktsioonidega seotud valikutest, mille EKP nõukogu on juba heaks kiitnud.

Reeglistiku väljatöötamise töörühmas on käivitatud spetsiaalsed töösuunad, et tegeleda reeglistiku nende osadega, mis nõuavad eriteadmisi.

2025. aasta juunis esitati töörühmale turukonsultatsiooniks digieuro projekti reeglistiku läbivaadatud vahekavand. Reeglistiku kavand on endiselt piisavalt paindlik, et võtta arvesse võimalikke tulevasi kohandusi, mis tulenevad digieuro kasutuselevõttu käsitleva määruse lõplikust tekstist, kui see on vastu võetud.

Loe lähemalt digieuro reeglistiku kohta.

19. Kas digieuro oleks programmeeritav raha?

Programmeeritav raha on digitaalne raha, mida kasutatakse eelnevalt kindlaks määratud eesmärgil (nt vautšerid) ning piiratud on see, kus, millal või kellega makseid tehes saavad inimesed seda kasutada.

Nagu on ette nähtud ka Euroopa Komisjoni kavandatavas digieuro määruses, ei oleks digieuro kunagi programmeeritav raha, kuid see võiks hõlbustada tingimuslikke makseid (näiteks kui klient ostab midagi veebis ja valib maksevõimalusena tasumise kauba kättesaamisel).

20. Kas digieuro kasutamine oleks tasuline?

Avaliku hüvena oleks digieuro põhifunktsioonide kasutamine inimestele tasuta.

Pangad ja muud makseteenuse pakkujad võivad pakkuda oma klientidele täiendavaid tasulisi digieuroteenuseid. Sellised lisaväärtusteenused võivad muuta digieuro kasutajate jaoks veelgi atraktiivsemaks, näiteks tingimuslike maksete tegemisel. Need võimaldaksid klientidel teha veebis oste turvalisemalt, kuna raha kantakse üle alles siis, kui toote kättetoimetamine on kinnitatud, vähendades seeläbi pettuste ohtu ja lihtsustades tagasimakseid.

21. Kuidas on muud üleeuroopalised maksealgatused seotud digieuroga?

EKP tervitab Euroopa turualgatusi, mis ulatuvad siseturust kaugemale.

Digieuro peaks võimaldama riigisisestel ja piirkondlikel skeemidel laieneda eri kasutusjuhtude lõikes ja piiriüleselt ning tänu ühtlustatud standarditele peaks Euroopa erasektori lahendusi saama lihtsamalt, ulatuslikumalt ja tõhusamalt kasutada. Euroopa makseteenuse pakkujad võivad nendest võimalustest kasu saada, eelkõige suurema geograafilise ulatuse ja kasutusjuhtumite kaudu, mida varem ei teenindatud.

Digieuro tehnilises lahenduses nähakse ette võimalus lõimida erasektori pakutavaid lahendusi, näiteks füüsiliste kaartide ja olemasolevate digirahakottide ühismärgistuse kaudu. Mõlemal juhul oleks digieuro nn varulahendus, mis võimaldab täielikku üleeuroopalist haaret, säilitades samal ajal riigisiseste või piirkondlike skeemide jaoks juurdepääsu turule, kus neid aktsepteeritakse.

22. Kas makseteenuse pakkujatele makstakse digieuro teenuste pakkumise eest tasu?

Eurosüsteem pakub välja hüvitamismudeli, mis looks kõigile digieuro ökosüsteemis osalejatele õiglased majanduslikud stiimulid. Pankade ja muude makseteenuse pakkujate puhul käsitletakse hüvitamismudelis digieuro jaotamisega seotud tegevuskulusid.

Samamoodi kui teiste maksesüsteemide puhul saaksid ka digieurot levitavad makseteenuse pakkujad kehtestada kaupmeestele oma teenuste eest teenustasu. Nagu Euroopa Komisjon oma kavandatavas digieuro määruses välja pakkus, kehtestataks kaupmeeste ja makseteenuse pakkujate jaoks selliste tasude määramisel ülempiir.

Nii nagu pangatähtede tootmisel ja emiteerimisel, kannaks eurosüsteem ka digieuro projekti ja taristu loomise kulud. Samuti püüab eurosüsteem vähendada makseteenuse pakkujate jaoks kaasnevaid täiendavaid investeerimiskulusid, taaskasutades olemasolevaid infrastruktuure nii palju kui võimalik.

23. Kas pankade vahendajarolli kaotamisega võiks digieuro ohustada finantsstabiilsust?

Meie finantssüsteem, mille keskmes on pangandussüsteem, toimib hästi ning eurosüsteem soovib säilitada pankade võtmerolli reaalmajandusele tõhusa laenuandmise tagamisel.

EKP on teinud järgmised digieuro tehnilise lahendusega seotud otsused, mis minimeerivad võimalust, et digieuro võiks ohustada finantssüsteemi stabiilsust.

  • Kasutajad saavad oma digieuro rahakotis hoida ainult piiratud summat. See hoiaks ära pangahoiuste ülemäärase väljavoolu ja aitaks säilitada meie finantssüsteemi stabiilsust isegi kriisi ajal.
  • Digirahakoti sidumine pangakontoga võimaldab kasutajatel teha ka piirsummat ületavaid makseid ja katta kohe võimalikke puudujääke. Selleks ei ole vaja teha eraldi ülekannet digirahakotti (eeldades, et digirahakotiga seotud pangakontol on olemas piisavad vahendid).
  • Nagu sularaha puhul, ei makstaks ka digieuro hoiustelt intressi.

EKP koostas seadusandliku läbirääkimise käigus esitatud taotluse alusel tehnilise analüüsi, et hinnata mitmesuguste hüpoteetiliste hoidmispiirangute võimalikku mõju. See analüüs kinnitas, et digieuro kasutamine igapäevasteks makseteks ei kahjustaks finantsstabiilsust. Võttes arvesse erinevaid hüpoteetilisi piirmäärasid kuni maksimaalselt 3000 euroni isiku kohta, mida kaasseadusandjad palusid testida, ei kahjustaks digieuro kasutuselevõtu mõju euroala finantsstabiilsust isegi väga ebatõenäolise ja äärmiselt konservatiivse kriisistsenaariumi korral.

24. Kas digieuro kasutuselevõtt muudaks Euroopas tehtavad maksed haavatavamaks küberrünnete suhtes?

Nagu muud digitaristud võib ka digieuro olla küberrünnete sihtmärk. Selle riski leevendamise eesmärgil tugineks digieuro tehniline lahendus tipptasemel tehnoloogiale, mis looks kübervastupidavusvõimelise ja tulevikukindla keskkonna. Küberturvalisuse kontrolli kavandamisel kasutab EKP eurosüsteemi teiste turutaristute tõestatud tavasid ja korrapärast kavandatud testimist simuleeritud rünnete vastu.

25. Kuidas erineks digieuro stabiilsetest krüptovääringutest ja krüptovaradest?

Digieuro oleks keskpangaraha, mille on välja lasknud ja taganud eurosüsteem, kuhu kuuluvad Euroopa Keskpank ja euroala riikide keskpangad. Nii nagu europangatähed ja -mündid oleks ka digieuro seaduslik maksevahend, mis tähendab, et seda saavad kasutada kõik inimesed. Keskpangaraha ja avaliku hüvena oleks see stabiilne ja usaldusväärne – üks digieuro vastab alati ühele eurole.

Stabiilsed krüptovarad on erasektori ettevõtete loodud. Need ei ole tagatud keskpanga või avaliku sektori asutuse poolt. Nende väärtus sõltub sellest, kui hästi ettevõte oma reserve ja rahalisi vahendeid haldab, ning seda võivad mõjutada tegurid, mis ei ole nende kontrolli all. See tähendab, et nende stabiilsus ei ole sama kindel kui euro stabiilsus.

Krüptovarad, nagu bitcoin või ether, on taas erinevad. Need ei ole tagatud ühegi krediidiasutuse ega ettevõtte poolt ning neil puudub alusvara. Nende hinnad võivad järsult tõusta ja alaneda ning ükski organisatsioon ei ole vastutav, kui nad kaotavad oma väärtuse.

Loe lähemalt artiklist „Mis on bitcoin?”.

Q26. Kui suured oleksid eurosüsteemi kulud seoses digieuro projektiga?

Digieuro projekti investeerimine on väga oluline, et tagada meie vääringu ja maksesektori jätkuv otstarbekohasus digiajastul.

Mõned digieuro komponentidest, näiteks maksearveldused, töötatakse välja eurosüsteemisiseselt. Teiste jaoks, nagu võrguväliste teenuste komponent, oleme sõlminud raamlepingud väliste teenuseosutajatega. Raamlepingud ei hõlma makseid ja sisaldavad kaitsemeetmeid, mis võimaldavad kohandada lepingute ulatust vastavalt õigusaktides tehtavatele muudatustele.

Arenduskulud, mis hõlmavad nii eurosüsteemiväliselt kui ka -siseselt välja töötatud komponente, on hinnanguliselt 1,3 miljardit eurot, aastased tegevuskulud aga hinnanguliselt ligikaudu 320 miljonit eurot. Eurosüsteem jätkab ettevalmistusi vastusena euroala juhtide üleskutsele olla valmis potentsiaalseks kasutuselevõtuks nii pea kui võimalik. Vajalikke õigusakte ei ole siiski veel vastu võetud. Töö on seega üles ehitatud moodulitena, et süsteemi saaks laiendada järk-järgult ja piirata rahaliste kohustuste võtmist.

Eurosüsteem kannaks digieuro skeemi ja taristu loomise kulud samamoodi, nagu ta kannab europangatähtede tootmise ja emiteerimisega seotud kulud. Samamoodi kui pangatähtede puhul korvab need kulud emissioonitulu (tasu, mida EKP teenib raha emiteerimise eest), ehkki digieuro hoiuste maht oleks ringluses olevate pangatähtede omaga võrreldes väike. EKP on võtnud kohustuse hoida kulud madalad, taaskasutades olemasolevat taristut nii palju kui võimalik, kuid pakkudes samal ajal digieuroteenuseid, mis toovad väärtust tarbijatele ja kaupmeestele.

Kooskõlas digieuro kui avaliku hüve olemusega oleks selle põhifunktsioonide kasutamine tarbijatele tasuta ja Euroopa kaupmeeste jaoks kulutõhus. Eurosüsteem ei võtaks digieuro tehingutelt tasu ega saaks nendega seoses kasu.