content here is the anonymously transparent proxied version of ecb.europa.eu   X
European Central Bank - eurosystem
Otsingu valikud
Avaleht Meedia Suunaviidad Uuringud & väljaanded Statistika Rahapoliitika Euro Maksed & turud Töövõimalused
Soovitused
Sorteeri

Peamised näitajad

1 Tegevusaruanne

1.1 EKP tegevusaruande eesmärk

Tegevusaruanne[1] moodustab EKP raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa ning selle eesmärk on anda lugejatele EKP finantsaruandega seotud taustteavet.[2] Arvestades et EKP tegevuse eesmärk on toetada tema rahapoliitilisi eesmärke, tuleks EKP finantspositsiooni ja -tulemusi vaadata koostoimes poliitikameetmetega.

Sel eesmärgil annab tegevusaruanne ülevaate EKP põhiülesannetest ja -tegevusvaldkondadest ning nende mõjust EKP finantsaruandele. Ühtlasi analüüsitakse aasta jooksul toimunud peamisi muutusi bilansis ning tulude ja kulude aruandes ning antakse teavet EKP finantsvahendite kohta. Tegevusaruandes kirjeldatakse ka EKP tegevusega seotud riskikeskkonda ning antakse ülevaade tema konkreetsetest riskidest, samuti riskijuhtimispõhimõtetest, millest lähtutakse riskide leevendamisel.

1.2 Põhiülesanded ja -tegevusvaldkonnad

EKP on osa eurosüsteemist, kuhu kuuluvad lisaks EKP-le ka euro kasutusele võtnud 19 Euroopa Liidu (EL) liikmesriigi keskpangad. Eurosüsteemi peamine eesmärk on säilitada hinnastabiilsus.[3] EKP täidab oma ülesandeid, nagu neid kirjeldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingus[4] ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjas (EKPSi põhikiri)[5] (vt skeem 1). EKP tegevuse eesmärk ei ole teenida kasumit, vaid täita oma mandaati.

Skeem 1

EKP põhiülesanded

Eurosüsteemi rahapoliitilisi operatsioone kajastatakse EKP finantsaruandes ja euroala riikide keskpankade finantsaruannetes. See väljendab eurosüsteemi rahapoliitika detsentraliseeritud rakendamise põhimõtet. Tabel 1 annab ülevaate EKP ülesannete täitmiseks vajalikest põhitegevustest ja -funktsioonidest ning nende mõjust keskpanga finantsaruandele.

Tabel 1

EKP põhitegevusvaldkonnad ja nende mõju finantsaruandele

Rahapoliitika elluviimine

Välisvaluutaoperatsioonid ja välisvaluutareservide haldamine

Maksesüsteemide tõrgeteta toimimise edendamine

Pangandussüsteemi turvalisuse ja toimekindluse ning finantssüsteemi stabiilsuse edendamine

Muud teemad

1) Lisateavet väärtpaberite laenuks andmise kohta saab EKP veebilehelt.
2) Lisateavet valuutavahetustehingute liinide kohta saab EKP veebilehelt.
3) Lisateavet eurosüsteemi poolt kõlblike tagatiste vastu pakutavate eurodes likviidsusoperatsioonide kohta saab EKP veebilehelt.
4) Lisateavet TARGET2 kohta saab EKP veebilehelt.

1.3 Finantsareng

1.3.1 Bilanss

Aastatel 2017–2021 kujundasid EKP bilansi arengut eelkõige EKP poolt tehtud väärtpaberite otseostud eurosüsteemi rahapoliitika rakendamise raames (vt joonis 1). 2018. aastal suurenes EKP bilansimaht tingituna peamiselt väärtpaberite netoomandamisest varaostukava (APP) raames.[6] Netoostude tegemine selle kava kohaselt lõpetati 2018. aasta detsembris ja oste alustati taas 2019. aasta novembris. Selle tulemusel oli EKP bilansimahu kasv 2019. aastal loium ning tulenes peamiselt EKP välisvaluutareservide turuväärtuse ja ringluses olevate europangatähtede väärtuse tõusust. 2020. aastal otsustas EKP nõukogu koroonaviiruse (COVID-19) pandeemiast tuleneva mõju ohjeldamiseks vastu võtta ulatusliku rahapoliitiliste meetmete paketi. Muu hulgas käivitati pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava (PEPP)[7], mis tõi kaasa bilansi edasise kasvu. 2021. aastal jätkati netoostude tegemist varaostukava ja pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava raames ning see suurendas EKP bilansi mahtu veelgi.

2021. aastal suurenes EKP bilanss 110,8 miljardi euro võrra 680,1 miljardi euroni, seda peamiselt seoses EKP osaga varaostukava ja pandeemia majandusmõjude ohjeldamise uue erakorralise varaostukava raames tehtud väärtpaberiostudest. Ostude tulemusel kasvas rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavate väärtpaberite kirje maht, samal ajal kui nende ostude sularahaarveldused TARGET2 kaudu tõid kaasa eurosüsteemisiseste kohustuste sama suure kasvu. Eurosüsteemisiseste kohustuste kasvu korvas täielikult EKP euroalavälistelt TARGET2 klientidelt saadud raha, mis tõi kaasa ka muude kohustuste suurenemise.

Bilansimahu kasvule aitas kaasa ka ringluses olevate europangatähtede väärtuse ja EKP välisvaluutareservide turuväärtuse tõus.

Joonis 1

EKP bilansi põhikomponendid

(mld eurodes)

Allikas: EKP.

Rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavad eurodes nomineeritud väärtpaberid moodustasid 2021. aasta lõpus 65% EKP koguvaradest. See bilansikirje hõlmab väärtpaberituruprogrammi (SMP), kaetud võlakirjade esimese, teise ja kolmanda ostukava (CBPP1, CBPP2 ja CBPP3), varaga tagatud väärtpaberite ostukava (ABSPP), avaliku sektori väärtpaberite ostukava (PSPP) ja pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava (PEPP) raames omandatud väärtpabereid.

EKP nõukogu asjaomastele otsustele tuginedes jätkati 2021. aastal varaostukava ja pandeemia majandusmõjude erakorralise varaostukava alusel netoostude tegemist ning nende kavade raames soetatud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuva põhiosa tagasimaksete reinvesteerimist. Ostude tulemusel kasvas EKP poolt rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavate väärtpaberite portfelli maht 2021. aastal 96,4 miljardi euro võrra 445,4 miljardi euroni (vt joonis 2). Suurima panuse sellesse kasvu andsid pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava raames tehtud ostud. Kaetud võlakirjade esimese ja teise ostukava ning väärtpaberituruprogrammi alusel hoitavate varade väärtus vähenes 1,3 miljardi euro võrra seoses väärtpaberite lunastamisega.

2021. aasta detsembris teatas [8] EKP nõukogu, et 2022. aasta teises kvartalis tehakse netovaraoste igakuiselt 40 miljardi euro ja kolmandas kvartalis 30 miljardi euro ulatuses. Alates 2022. aasta oktoobrist tehakse netovaraoste igakuiselt 20 miljardi euro ulatuses ja neid jätkatakse seni, kuni see on vajalik baasintressimäärade toetava mõju tugevdamiseks. Varaostud lõpetatakse vahetult enne seda, kui nõukogu hakkab EKP baasintressimäärasid tõstma. Ühtlasi tegi EKP nõukogu otsuse, et erakorralise varaostukava raames tehtavad netovaraostud lõpetatakse 2022. aasta märtsi lõpus, kuid vajaduse korral võidakse neid ka jätkata, et võidelda pandeemiast tingitud negatiivsete šokkide vastu. Kooskõlas EKP nõukogu otsusega jätkab eurosüsteem varaostukava ja pandeemia majandusmõjude erakorralise varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete täies ulatuses reinvesteerimist.

Joonis 2

Rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavad väärtpaberid

(mld eurodes)

Allikas: EKP.

Rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavate väärtpaberite käimasolevate ostukavade (st varaostukava ja pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava) raames 2021. aasta lõpu seisuga EKP poolt hoitavate väärtpaberite tähtaegade profiil[9] oli mitmekesine (vt joonis 3).

Joonis 3

EKP varaostukavaga ja pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukavaga seotud tähtajaprofiilid

Allikas: EKP.
Märkus. Varaga tagatud väärtpaberite tähtajad tuginevad väärtpaberite kaalutud keskmisele lepinguajale, mitte lepingujärgsele lõpptähtajale.

2021. aastal suurenes EKP välisvaluutareservide koguväärtus eurodes 4,5 miljardi euro võrra 80,3 miljardi euroni. Välisvaluutareservide portfelli moodustavad kuld, Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühikud, USA dollarid, Jaapani jeenid ning Hiina jüaanid.

EKP kullavarude ja kullaga seotud nõuete väärtus eurodes kasvas 2021. aastal 1,1 miljardi euro võrra 26,1 miljardi euroni (vt joonis 4) seoses kulla turuhinna tõusuga eurodes. Samal ajal püsis nende varade suurus kullauntsides muutumatuna. Kõnealuste varade väärtuse kasv tõi kaasa ka EKP kulla ümberhindluskontode mahu suurenemise samas ulatuses (vt jagu 1.3.2 „Finantsvahendid”).

Joonis 4

Kullareservid- ja hind

(vasak telg: mld eurodes; parem telg: kuld (EUR/oz))

Allikas: EKP.
Märkus. Kirje „Kulla ümberhindluskontod” ei hõlma pärast 1. jaanuari 1999 euroalaga ühinenud keskpankade osamakseid kulla ümberhindluse akumulatsioonikontodele nende eurosüsteemiga ühinemise kuupäevale eelnenud päeva seisuga.

EKP välisvaluutapositsioon [10] USA dollarites, Jaapani jeenides ja Hiina jüaanides suurenes 2,9 miljardi euro võrra 53,0 miljardi euroni (vt joonis 5) valdavalt tingituna USA dollari kallinemisest euro suhtes. USA dollari kallinemine kajastub ka EKP ümberhindluskontode suuremates saldodes (vt jagu 1.3.2 „Finantsvahendid”).

Joonis 5

Välisvaluutapositsioon

(mld eurodes)

Allikas: EKP.

USA dollar on endiselt EKP välisvaluutareservi tähtsaim komponent, moodustades 2021. aasta lõpus reservi kogumahust ligikaudu 77%.

EKP juhib oma välisvaluutapositsiooniga seotud investeeringuid kolmeetapilise protsessi abil. Esmalt koostavad EKP riskihaldurid strateegilise võrdlusportfelli, mille kiidab heaks EKP nõukogu. Järgmisena kavandavad EKP portfellihaldurid taktikalise võrdlusportfelli, mille kiidab heaks EKP juhatus. Kolmandas etapis teevad riikide keskpangad detsentraliseeritult igapäevaseid investeerimisoperatsioone.

EKP välisvaluutareserve investeeritakse peamiselt väärtpaberitesse ja rahaturuhoiustesse või neid hoitakse arvelduskontodel (vt joonis 6). Selle portfelli väärtpabereid hinnatakse aasta lõpu turuhindade alusel.

Joonis 6

Välisvääringus tehtavate investeeringute koosseis

(mld eurodes)

Allikas: EKP.

EKP välisvaluutareservide eesmärk on rahastada võimalikke sekkumisi valuutaturgudel. Seepärast lähtutakse nende reservide haldamisel kolmest eesmärgist, milleks on (tähtsuse järjekorras) likviidsus, turvalisus ja tasuvus. Seetõttu kuuluvad kõnealusesse portfelli valdavalt lühiajalised väärtpaberid (vt joonis 7).

Joonis 7

Välisvääringus nomineeritud väärtpaberite tähtajad

Allikas: EKP.

EKP omavahendite portfelli väärtus suurenes 2021. aastal 0,4 miljardi euro võrra 21,1 miljardi euroni (vt joonis 8) peamiselt seetõttu, et euroala riikide keskpangad tasusid esimese aastamakse nende suurenenud osast EKP kapitalis pärast Inglise keskpanga lahkumist EKPSist (vt jagu 1.3.2 „Finantsvahendid”). Omavahendite portfelli väärtuse suurenemist korvas osaliselt eelkõige selles portfellis hoitavate väärtpaberite turuväärtuse langus.

Portfell koosneb peamiselt eurodes nomineeritud väärtpaberitest, mille väärtust hinnatakse aasta lõpu turuhindade alusel. 2021. aastal moodustasid 72% sellest portfellist valitsussektori võlaväärtpaberid.

2021. aastal otsustas EKP kasutada osa omavahendite portfellist, et investeerida eurodes nomineeritud roheliste võlakirjade investeerimisfondi (EUR BISIP G2), mis on mõeldud keskpankadele ja mille Rahvusvaheliste Arvelduste Pank (BISIP) käivitas sama aasta jaanuaris. See investeering täiendab roheliste võlakirjade otseoste järelturgudelt. Roheliste investeeringute osakaal EKP omavahendite portfellis kasvas jätkuvalt ning moodustas 2021. aasta lõpus 7,6% (2020. aasta lõpus 3,5%). EKP kavatseb eelolevatel aastatel nende investeeringute osatähtsust veelgi suurendada.

Joonis 8

EKP omavahendite portfell

(mld eurodes)

Allikas: EKP.

EKP omavahendite portfell koosneb peamiselt EKP finantsvahendite (st sissemakstud kapitali, üldreservfondis hoitavate summade ja finantsriskide katteks tehtud eraldise) investeeringutest. Kuna saadud tulu reinvesteeritakse ja väärtpabereid hinnatakse turuhindades, võib omavahendite portfelli ja eespool nimetatud finantsvahendite maht olla erinev. Portfelli eesmärk on saada tulu EKP selliste tegevuskulude katteks, mis ei ole seotud järelevalveülesannete täitmisega.[11] Portfelli varasid investeeritakse eurodes nomineeritud varadesse, arvestades asjaomase riskikontrolli raamistikuga kehtestatud piiranguid. Seetõttu on omavahendite portfelli varade tähtaegade profiil mitmekesisem kui välisvaluutareservide portfellis (vt joonis 9).

Joonis 9

EKP omavahendite portfelli väärtpaberite tähtajad

Allikas: EKP.

2021. aasta lõpus oli ringluses olevate pangatähtede koguväärtus 1544,4 miljardit eurot, st 8% suurem kui 2020. aasta lõpus. EKP-le on eraldatud 8% ringluses olevate europangatähtede koguväärtusest, mis 2020. aasta lõpus moodustas 123,6 miljardit eurot. Kuna EKP ise pangatähti ei emiteeri, on tal eurosüsteemisisesed nõuded euroala riikide keskpankade vastu, mille väärtus võrdub ringluses olevate pangatähtede väärtusega.

EKP eurosüsteemisisesed kohustused koosnevad peamiselt euroala riikide keskpankade TARGET2 netosaldodest EKP suhtes ja EKP kohustustest seoses eurosüsteemiga liitunud euroala riikide keskpankade üle kantud välisvaluutareservidega. Need kohustused vähenesid 2021. aastal 3,3 miljardi euro võrra 375,1 miljardi euroni. 2017.–2020. aastal kujundasid EKP eurosüsteemisiseste kohustuste arengut peamiselt suundumused TARGET2ga seotud netokohustustes tingituna EKP tehtud rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavate väärtpaberite netoostudest, mis arveldatakse TARGET2 kontode kaudu (vt joonis 10).

2021. aastal oli rahapoliitilistel eesmärkidel tehtud väärtpaberiostude mõju TARGET2ga seotud netokohustustele täielikult tasakaalustatud. Selle peamiseks põhjuseks oli EKP euroalaväliste TARGET2 klientide hoiuste ja EKP kui fiskaalagendi poolt vastu võetud euroalaväliste residentide hoiuste kasv ning väärtpaberilaenude katteks saadud sularahatagatiste suurenemine.

Joonis 10

TARGET2 netosaldo ja rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavad väärtpaberid

(mld eurodes)

Allikas: EKP.

1.3.2 Finantsvahendid

EKP finantsvahendid hõlmavad tema kapitali, eraldist finantsriskide katteks, ümberhindluskontosid ja majandusaastal saadud tulu. Finantsvahendid i) investeeritakse tulu teenivatesse varadesse ja/või ii) neid kasutatakse vahetult selleks, et tasakaalustada finantsriskide realiseerumisest tulenevat kahjumit. 2021. aasta 31. detsembri seisuga oli EKP finantsvahendite kogumaht 49,7 miljardit eurot (vt joonis 11). 2020. aastaga võrreldes oli see 3,5 miljardi euro võrra suurem tingituna järgmistest teguritest: i) ümberhindluskontode maht suurenes, kuna 2021. aastal USA dollar euro suhtes kallines ja kulla turuhind eurodes tõusis, ii) sissemakstud kapital suurenes ning iii) finantsriskide katteks tehtud eraldis kasvas.[12] Nende näitajate tõus kaalus täielikult üles 2020. aastaga võrreldes väiksema kasumi 2021. aastal.

Joonis 11

EKP finantsvahendid

(mld eurodes)

Allikas: EKP.
Märkus. Kirje „Ümberhindluskontod” hõlmab kulla, välisvääringute ja väärtpaberite ümberhindlusest saadud kogukasumit, kuid mitte töösuhtejärgsete hüvitiste ümberhindluskontot.

Kulla, välisvääringute ja väärtpaberitega (mille suhtes kohaldatakse hinna ümberhindlust) seotud realiseerimata kasumit ei kajastata tulude ja kulude aruandes tuluna ning see kantakse otse ümberhindluskontodele EKP bilansi kohustuste poolel. Neil kontodel olevaid varasid saab kasutada vastavate hindade ja/või vahetuskursside edasise ebasoodsa arengu mõju absorbeerimiseks, parandades seeläbi EKP vastupanuvõimet alusriskidele. 2021. aastal suurenes kulla, valuuta ja väärtpaberite ümberhindluskontode[13] maht 3,8 miljardi euro võrra 33,1 miljardi euroni. Selle põhjuseks olid välisvääringute ja kulla suuremad ümberhindlussaldod tingituna peamiselt euro odavnemisest USA dollari suhtes ning kulla turuhinna tõusust eurodes (vt joonis 12). Osaliselt korvas selle väärtpaberite ümberhindlussaldode vähenemine.

Joonis 12

Tähtsamad vahetuskursid ja kullahind aastatel 2017–2021

(muutus protsentides võrreldes 2017. aasta andmetega, aasta lõpu andmed)

Allikas: EKP.

Pärast Inglise keskpanga lahkumist EKPSist 2020. aastal suurenes ülejäänud riikide keskpankade osa EKP märgitud kapitalis. EKP nõukogu otsustas, et 2020. aastal katavad ülejäänud riikide keskpangad ainult Inglise keskpanga sissemakstud osa (58 miljonit eurot) EKP kapitalis ning euroala riikide keskpangad tasuvad enda osamaksed täiel määral kahe võrdse aastamaksena vastavalt 2021. ja 2022. aastal. Euroala riikide keskpankade esimese aastamakse tasumise tulemusel suurenes EKP sissemakstud kapital 2021. aastal 0,6 miljardi euro võrra 8,3 miljardi euroni. 2022. aastal kasvab see veel 0,6 miljardi euro võrra 8,9 miljardi euroni.[14]

Arvestades oma finantsriske (vt jagu 1.4.1 „Finantsriskid”), on EKP moodustanud eraldise finantsriskide katteks. Eraldise suurust kontrollitakse igal aastal, võttes arvesse mitut tegurit, eeskätt riski kandvate varade hulka, eelolevaks aastaks prognoositavat tulemust ning riskihinnanguid. Eraldis finantsriskide katteks koos kõigi EKP üldreservfondis hoitavate summadega ei tohi ületada euroala riikide keskpankade sissemaksete kogumahtu EKP kapitalis.

Kuna 2021. aastal kasvas EKP sissemakstud kapital 0,6 miljardi euro võrra, suurenes finantsriskide katteks tehtava eraldise maksimaalne piirmäär sama suure summa võrra. Arvestades EKP finantsriskide hindamise tulemusi, otsustas EKP nõukogu kanda finantsriskide katteks ettenähtud eraldisse 0,6 miljonit eurot, suurendades selle mahtu 8,2 miljardi euroni ehk maksimaalse lubatud piirmäärani.

EKP varadelt ja kohustustelt majandusaasta jooksul saadavat tulu saab kasutada sama aasta jooksul tekkinud võimalike kahjude absorbeerimiseks. Riskieraldisse tehtud ülekande järel oli EKP kasum 2021. aastal 0,2 miljardit eurot (vt jagu 1.3.3 „Tulude ja kulude aruanne”).

1.3.3 Tulude ja kulude aruanne

EKP aastakasum saavutas 2019. aastal rekordiliselt kõrge taseme pärast mitu aastat kestnud kasvu, mis tulenes eeskätt välisvaluutareservidelt ja rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavatelt väärtpaberitelt teenitud intressitulu suurenemisest. 2020. aastal hakkas EKP kasum vähenema ning seda peamiselt seetõttu, et nendelt kirjetelt laekunud intressitulu alanes.

2021. aastal oli EKP kasum 192 miljonit eurot (2020. aastal 1643 miljonit eurot). 1452 miljoni euro suurune langus võrreldes 2020. aastaga oli valdavalt tingitud finantsoperatsioonide, allahindluste ja riskieraldiste väiksemast puhastulemist (eelkõige seoses riskieraldisse tehtud ülekandega) ja väiksemast netointressitulust (vt joonis 13).

Joonis 13

EKP tulude ja kulude aruande põhikomponendid

(mln eurodes)

Allikas: EKP.
Märkus. Kategooria „Muu tulu ja kulu” hõlmab järgmist: „Tasude ja komisjonitasudega seotud netotulu/-kulu”, „Tulu aktsiatelt ja osalustest”, „Muu tulu” ja „Muu kulu”.

EKP puhas intressitulu vähenes 451 miljoni euro võrra 1566 miljoni euroni (vt joonis 14) rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavatelt väärtpaberitelt ja välisvaluutareservidelt teenitud intressitulu languse tõttu. Muu netointressitulu kasv korvas seda langust ainult osaliselt.

Joonis 14

Puhas intressitulu

(mln eurodes)

Allikas: EKP.

Rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavatelt väärtpaberitelt saadud puhas intressitulu vähenes 2021. aastal 331 miljoni euro võrra 1006 miljoni euroni (vt joonis 15) peamiselt pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava portfelli negatiivse intressitulu tõttu. Selle kava raames avaliku sektori väärtpaberite ostude jätkamine negatiivse keskmise tulususega (mille põhjuseks oli PEPPi käivitamise ajal valitsenud euroala riigivõlakirjade madal tulusus, vt joonis 16) tõi 2021. aastal kaasa selle portfelli suurema negatiivse netointressitulu (252 miljonit eurot) võrreldes 41 miljoni euro suuruse negatiivse netointressituluga 2020. aastal. Väärtpaberituruprogrammi ning kaetud võlakirjade esimese ja teise ostukava portfellidelt teenitud puhas intressitulu vähenes 82 miljoni euro võrra 111 miljoni euroni seoses nende portfellide mahu kahanemisega väärtpaberite lunastustähtaegade saabumise tulemusel. Varaostukavast (varaga tagatud väärtpaberite ostukava (ABSPP) , kaetud võlakirjade kolmanda ostukava (CBPP3) ja avaliku sektori väärtpaberite ostukava (PSPP) alusel hoitavatest väärtpaberitest) saadud netointressitulu vähenes 37 miljoni euro võrra 1147 miljoni euroni. Valdavalt tulenes see varaga tagatud väärtpaberite ostukava raames hoitavatelt väärtpaberitelt teenitud madalamast keskmisest intressimäärast.

2021. aastal teeniti rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavatelt väärtpaberitelt 64% EKP puhtast intressitulust.

Joonis 15

Rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavatelt väärtpaberitelt saadud puhas intressitulu

(mln eurodes)

Allikas: EKP.

Joonis 16

Seitsmeaastase tähtajaga riigivõlakirjade tulusus euroalal

(protsendid aasta kohta; kuu lõpu andmed)

Allikas: EKP.

Puhas intressitulu välisvaluutareservidelt alanes 277 miljoni euro võrra 197 miljoni euroni peamiselt seoses väiksema intressituluga USA dollarites nomineeritud väärtpaberitelt. USA dollarites nomineeritud võlakirjade madala tulususe tõttu valdava osa 2020. ja 2021. aasta jooksul (vt joonis 17) ning varem soetatud kõrgema tulususega võlakirjade müügi ja lunastamise tõttu alanes EKP USA dollari portfellilt saadud keskmine intressimäär 2021. aastal eelnenud aastaga võrreldes veelgi.

Joonis 17

Kaheaastase tähtajaga riigivõlakirjade tulusus Ameerika Ühendriikides, Jaapanis ja Hiinas

(protsendid aasta kohta; kuu lõpu andmed)

Allikas: EKP.

Nii intressitulu, mille EKP sai ringluses olevatelt europangatähtedelt, kui ka intressikulu euroala liikmesriikide keskpankade poolt EKP-le üle kantud välisvaluutareservidega seotud nõuetelt oli null, kuna eurosüsteemi põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäär 2021. aastal oli 0%.

Muu puhas intressitulu suurenes peamiselt seetõttu, et tõusis intressitulu i) EKP euroalaväliste TARGET2 klientide EKPs hoitavatelt kontodelt, ii) rahapoliitilistel eesmärkidel tehtud väärtpaberilaenutehingutelt ja iii) EKP kui fiskaalagendi poolt vastu võetud hoiustelt tingituna nende kõigi kolme kirje keskmiselt suurematest saldodest 2021. aastal. See tõus kaalus täielikult üles omavahendite portfellilt saadud väiksema intressitulu, mis tulenes madala tulususe keskkonnast euroalal (vt joonis 16).

Finantsoperatsioonide ja finantsvarade allahindluste puhastulem vähenes 2021. aastal 139 miljonit eurot võrreldes 316 miljoni euro suuruse kasumiga 2020. aastal (vt joonis 18). Selle peamisteks põhjusteks olid hinnavahest saadud realiseeritud puhaskahjum 2021. aastal (võrreldes hinnavahest saadud realiseeritud puhaskasumiga 2020. aastal) ning USA dollarites ja eurodes nomineeritud väärtpaberite suurem allahindlus.

Hinnavahest saadud realiseeritud puhaskahjum oli tingitud eurodes nomineeritud väärtpaberitest ja USA dollarites nomineeritud intressimäära futuuridest. Selle kahjumi kattis vaid osaliselt USA dollarites nomineeritud väärtpaberite hinnavahest saadud realiseeritud kasum, mis oli 2021. aastal veel positiivne, kuid väiksem kui 2020. aastal, kuna USA dollarites nomineeritud võlakirjade tulusus püsis peaaegu kogu 2020. ja 2021. aasta jooksul stabiilne, enne kui hakkas 2021. aasta lõpus tõusma.

Joonis 18

Realiseeritud tulem ja allahindlused

(mln eurodes)

Allikas: EKP.

Peale selle kanti 2021. aasta 31. detsembri seisuga EKP finantsriskide katteks tehtud eraldisse 610 miljonit eurot, mis vähendas EKP kasumit sama suure summa võrra. EKP nõukogu otsustas oma riskihinnangut arvesse võttes suurendada finantsriskide katteks ettenähtud eraldist 8194 miljoni euroni, mis on euroala riikide keskpankade sissemakstud kapitaliga määratletud maksimaalne lubatud piirmäär (vt jagu 1.3.2 „Finantsvahendid”).

EKP tegevuskulud kokku (koos amortisatsiooni ja pangatähtede tootmisteenustega) tõusid 39 miljoni euro võrra 1238 miljoni euroni (vt joonis 19). Kulude kasv võrreldes 2020. aastaga tulenes peamiselt suurematest personalikuludest, mille põhjustasid i) töösuhtejärgsete hüvitistega seotud suuremad kulud, kuna kindlustusmatemaatiliselt hinnati jooksva tööalase teenistuse kulud suuremaks, ning ii) töötajate keskmise arvu tõus 2021. aastal. Halduskulud suurenesid veidi ning seda peamiselt hoonete suuremate hoolduskulude tõttu.

Pangandusjärelevalvega seotud kulud on täielikult kaetud järelevalve alla kuuluvatele üksustele kehtestatud järelevalvetasudest. EKP järelevalveülesannete täitmisega seotud tegelike kulude põhjal oli järelevalvetasudega seotud tulu 2021. aastal 578 miljonit eurot.[15]

Joonis 19

Tegevuskulud ja järelevalvetasud

(mln eurodes)

Allikas: EKP.

1.4 Riskijuhtimine

Riskijuhtimine on EKP tegevuse väga oluline osa ning seda tehakse järgmiste pidevate protsesside kaudu: i) riskide tuvastamine ja hindamine, ii) riskijuhtimise strateegia ja põhimõtete läbivaatamine, iii) riske maandavate meetmete rakendamine ning iv) riskijärelevalve ja -aruandlus. Kõiki nimetatud tegevusvaldkondi toetavad tõhusad meetodid, protsessid ja süsteemid.

Skeem 2

Riskijuhtimise tsükkel

Järgnevates jagudes antakse ülevaade riskidest, nende allikatest ja EKPs sisse seatud riskiohjeraamistikest.

1.4.1 Finantsriskid

EKP juhatus teeb ettepanekud põhimõtete ja menetluste kohta, mis tagavad piisava kaitse EKPd mõjutavate finantsriskide vastu. Riskijuhtimise komitee, mis koosneb eurosüsteemi keskpankade ekspertidest, toetab eurosüsteemi bilansiga seotud finantsriskide seiret, mõõtmist ja nendest teatamist ning määratleb ja vaatab läbi asjakohased meetodid ja raamistikud. Sel viisil aitab ta otsustusorganitel tagada eurosüsteemi jaoks piisava kaitse.

Finantsriskid tulenevad EKP põhitegevusest ja sellega kaasnevatest riskidest. Riskiohjeraamistikud ja piirmäärad, mida EKP kasutab oma riskiprofiili kontrollimiseks, on operatsiooniti erinevad, kajastades eri portfellide poliitilisi või investeerimiseesmärke ning alusvarade riskinäitajaid.

Riskide seires ja hindamisel kasutab EKP enda ekspertide välja töötatud mitmesuguseid riskihindamismeetodeid. Need tuginevad ühtsele turu- ja krediidiriski simulatsiooniraamistikule. Riskinäitajate aluseks olevad peamised mudelite koostamise põhimõtted, meetodid ja eeldused lähtuvad sektoris välja töötatud standarditest ja kättesaadavatest turuandmetest. Riskide kvantifitseerimisel kasutatakse üldjuhul eeldatavat puudujääki[16], mis arvutatakse 99% usaldatavustasemel üheaastase ajavahemiku kohta (ES99%). Riskide arvutamisel kasutatakse kahte meetodit: i) raamatupidamislik meetod, mille kohaselt käsitletakse EKP ümberhindluskontode saldosid riskihinnangute arvutamisel puhvrina kooskõlas kõigi kohaldatavate raamatupidamiseeskirjadega; ning ii) rahanduslik meetod, mille kohaselt ümberhindluskontosid ei võeta puhvrina arvesse riskide arvutamisel. Selleks et EKP-l oleks terviklik ülevaade kõikidest riskidest, arvutab ta erinevatel usaldatavustasemetel ka teisi riskinäitajaid, teeb tundlikkus- ja stressistsenaariumi analüüse ning hindab riskipositsioonide ja tulude pikemaajalisi prognoose.[17]

EKP koguriskipositsioon aasta jooksul suurenes. Mõõdetuna raamatupidamisliku meetodi kohaselt eeldatava puudujäägina 99% usaldatavustasemel ühe aasta jooksul, ulatusid EKP kõigi portfellidega seotud finantsriskid 2021. aasta lõpus kokku 15,3 miljardi euroni, mis oli 2020. aasta lõpu hinnanguliste riskinäitajatega võrreldes 2,5 miljardi euro võrra kõrgem (vt joonis 20). Hinnanguliste riskinäitajate tõus jätkub kooskõlas 2020. aastal alanud suundumusega ja kajastab EKP rahapoliitiliste portfellide kasvu, mis tuleneb varaostukava ja pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava raames tehtud varaostudest.

Joonis 20

Finantsriskid kokku (ES99%; raamatupidamislik meetod)

(mld eurodes)

Allikas: EKP.

Krediidirisk tuleneb EKP rahapoliitilisi eesmärke kandvatest portfellidest, eurodes nomineeritud omavahendite portfellist ja välisvaluutareservidest. Rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavaid väärtpabereid hinnatakse soetusmaksumuse alusel, mida väärtuse langusel korrigeeritakse, ja kui neid ei müüda, ei mõjuta neid ka krediidireitingute muutumise riskiga seotud võimalikud hinnamuutused. Samal ajal ohustab neid siiski makseviivituse risk. Eurodes nomineeritud omavahendeid ja välisvaluutareserve hinnatakse turuhindade alusel ning neid ohustavad krediidireitingute muutumise risk ja makseviivituse risk. Krediidirisk eelnenud aastaga võrreldes suurenes, tingituna EKP bilansimahu kasvust seoses varaostukava ja pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava raames tehtud väärtpaberiostudega.

Krediidiriski maandamiseks kasutatakse peamiselt kõlblikkuskriteeriumeid, hoolsusmeetmeid ja piiranguid, mis on portfellide lõikes erinevad.

Valuuta- ja toormeriskid tulenevad EKP välisvaluutareservidest ja kullavarudest. Valuutarisk vähenes eelnenud aastaga võrreldes tingituna välisvääringute ümberhindluskontode mahu suurenemisest. Ümberhindluskontod toimivad puhvrina vahetuskursside negatiivsete muutuste korral.

Pidades silmas nende varade tähtsust rahapoliitikas, ei ole EKP eesmärgiks maandada seonduvaid valuuta- ja toormeriske. Selle asemel leevendatakse neid riske ümberhindluskontode kaudu ning hajutatakse investeeringuid eri vääringute ja kulla lõikes.

EKP välisvaluutareservid ja eurodes nomineeritud omavahendid investeeritakse valdavalt püsituluväärtpaberitesse ja need on avatud intressimäära muutusest tingitud tururiskile, kuna neid hinnatakse turuhindade alusel. EKP välisvaluutareserve investeeritakse enamasti suhteliselt lühikese tähtajaga varadesse (vt jagu 1.3.1 „Bilanss”, joonis 7), samal ajal kui omavahendite portfelli varad on üldjuhul pikema tähtajaga (vt jagu 1.3.1 „Bilanss”, joonis 9). Raamatupidamisliku meetodi kohaselt mõõdetuna nende portfellide intressimäärarisk 2020. aastaga võrreldes veidi suurenes, kajastades turutingimuste arengut.

EKPd ohustavat turuhindadest tulenevat intressiriski leevendatakse varade jaotamise põhimõtete ning ümberhindluskontode abil.

EKPd ohustab ka tema varadelt teenitava intressi ning kohustustelt makstava intressi erinevusest tulenev intressirisk, mis mõjutab EKP saadava puhta intressitulu suurust. See risk ei ole otseselt seotud ühegi konkreetse portfelliga, vaid pigem EKP tervikbilansi struktuuriga ning eriti varade ja kohustuste vahel tekkiva tähtaegade ja tulususe ebakõlaga. Kõnealust riski jälgitakse EKP kasumlikkuse ettevaatava analüüsi kaudu, mis näitab, et EKP peaks ka lähiaastatel saama puhast intressitulu.

Seda riski ohjatakse varade jaotamise põhimõtete abil ja leevendatakse veelgi EKP bilansis olevate tasustamata kohustuste kaudu.

1.4.2 Operatsioonirisk

EKP juhatus kiidab heaks EKP operatsiooniriski[18] juhtimise poliitika ja raamistiku ning on nende eest vastutav. Operatsiooniriskide komitee toetab juhatust EKP operatsiooniriskide juhtimise järelevaatamisel. Operatsiooniriski juhtimine on EKP juhtimisstruktuuri[19] ja -protsesside lahutamatu osa.

EKP operatsiooniriski juhtimise raamistiku põhieesmärk on aidata tagada EKP ülesannete ja eesmärkide saavutamine, kaitstes samal ajal tema mainet ja varasid kahjude, kuritarvitamise ja kahjustamise eest. Operatsiooniriski juhtimise raamistiku kohaselt vastutab iga tegevusvaldkond oma operatsiooniriskide, riskisündmuste ja vajalike kontrollimeetmete kindlaksmääramise, hindamise ja järelevalve eest, peab riskidega toimetulekuks võtma asjakohaseid meetmeid ning nendest aru andma. EKP riskitaluvuse poliitikas antakse juhiseid riskijuhtimisstrateegiate kohta ning riskide aktsepteerimise menetluste kohta. See on seotud 5x5 riskimaatriksiga, mis põhineb riskimõjude ja tõenäosuse liigitusskaalal (kasutatakse nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid kriteeriumeid).

EKP tegutseb keskkonnas, mida ümbritseb üha keerukam ja omavahel seotud ohtude spekter, ning tema igapäevategevusega kaasnevad mitmesugused operatsiooniriskid. Olulisemad probleemvaldkonnad hõlmavad mitmesuguseid mitterahalisi riske, mis on seotud isikute, teabe, süsteemide, protsesside ja väliste kolmandate osapooltega. Seepärast on EKP sisse seadnud menetlused, mis hõlbustavad tema operatsiooniriskide pidevat ja tõhusat juhtimist ning riskiteabe arvessevõtmist otsustusprotsessides. Peale selle keskendub EKP oma vastupanuvõime tugevdamisele ning vaatleb riske ja võimalusi laiemalt, võttes arvesse nii terviklikku väljavaadet kui ka jätkusuutlikkuse aspekte. Ühtlasi on koostatud reageerimisstruktuurid ja hädaolukorra lahendamise plaanid, et tagada oluliste funktsioonide jätkuvus võimalike häirete või kriiside (nt COVID-19 pandeemia) korral.

1.4.3 Tegutsemisrisk

EKP on oma riskijuhtimisraamistiku tõhustamiseks loonud vastavuskontrolli ja üldjuhtimise talituse, mis toimib riskijuhtimise peamise kontrollifunktsioonina, et ohjeldada tegutsemisriski[20] EKPs. Talitus aitab EKP juhatusel kaitsta EKP usaldusväärsust ja mainet, edendada eetilise käitumise norme ning tõhustada EKP aruandekohustust ja suurendada läbipaistvust. Kõrgetasemeline EKP eetikakomitee nõustab EKP kõrgeid ametnikke ja annab neile juhiseid usaldusväärsuse ja õige tegutsemise küsimustes. Komitee aitab ka nõukogul ohjata seonduvaid riske juhtkonna tasandil asjakohasel ja sidusal viisil. Eurosüsteemi ja ühtse järelevalvemehhanismi tasandil tehakse eetika- ja vastavusküsimuste konverentsi raames tööd selleks, et saavutada tegevusraamistike ühtne rakendamine liikmesriikide keskpankades ja riiklikes pädevates asutustes.

2 EKP finantsaruanne

2.1 Bilanss seisuga 31. detsember 2021

Märkus. Finantsaruandes ja bilansi lisa tabelites esitatud kogusummad ei pruugi ümardamise tõttu ühtida. 0 ja (0) tähistavad nulliks ümardatud positiivseid ja negatiivseid näitajaid ning (–) tähistab nulli.

2.2 31. detsembril 2021 lõppenud aasta tulude ja kulude aruanne

Frankfurt Maini ääres, 8. veebruar 2022
Euroopa Keskpank

Christine Lagarde
EKP president

2.3 Arvestuspõhimõtted

Finantsaruande vorm ja esitusviis

EKP finantsaruanne on koostatud allpool kirjeldatud arvestuspõhimõtete[21] kohaselt. EKP nõukogu leiab, et neist lähtudes on võimalik esitada finantsaruanne õiglasel viisil, kajastades samal ajal keskpanga tegevuse eripära.

Arvestuspõhimõtted

Aruande koostamisel on rakendatud järgmisi arvestuspõhimõtteid: majanduslik reaalsus ja läbipaistvus, konservatiivsus, bilansipäevajärgsete sündmuste kajastamine, olulisus, jätkuvus, tekkepõhisus, järjepidevus ja võrreldavus.

Varade ja kohustuste kajastamine

Varasid ja kohustusi kajastatakse bilansis üksnes juhul, kui on tõenäoline, et vara või kohustuse kandega seotud tulevane majanduslik kasu liigub EKPsse või EKPst välja, põhimõtteliselt kõik varaga seotud riskid ja tulu on kantud üle EKP-le ning vara maksumust või väärtust või kohustuse suurust saab usaldusväärselt mõõta.

Raamatupidamise alused

Aruanne on koostatud, lähtudes soetusmaksumuse põhimõttest ning seda on kohandatud, et hõlmata turukõlblike väärtpaberite (v.a rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavad väärtpaberid), kulla ning kõigi ülejäänud välisvääringus nomineeritud bilansiliste ja bilansiväliste varade ja kohustuste turuväärtust.

Finantsvarade ja -kohustustega seotud tehinguid kajastatakse nende arvelduspäeval.

Välisvaluutas nomineeritud finantsinstrumentidega tehtud tehingud (v.a hetketehingud väärtpaberitega) kajastatakse tehingupäeval bilansivälistel kontodel. Arvelduspäeval pööratakse bilansivälised kanded ümber ja tehingud kajastatakse bilansis. Välisvaluuta ost ja müük mõjutavad välisvaluuta netopositsiooni tehingupäeval ning realiseeritud müügitulem arvutatakse samuti tehingupäeval. Välisvaluutas nomineeritud finantsinstrumentidega seoses kogunenud intress ning üle- või alakurss arvutatakse ja kirjendatakse iga päev. Need laekumised mõjutavad iga päev ka välisvaluuta positsiooni.

Kuld ning välisvaluutavarad ja -kohustused

Välisvääringus nomineeritud varad ja kohustused konverteeritakse eurodeks bilansipäeval kehtiva vahetuskursi alusel. Tulud ja kulud konverteeritakse tehingu kajastamise päeval kehtiva vahetuskursi põhjal. Välisvaluutavarade ja -kohustuste ning sealhulgas bilansiliste ja bilansiväliste instrumentide ümberhindlus toimub vääringute kaupa.

Välisvääringus nomineeritud varade ja kohustuste hinna ümberhindlust turuhindadesse eristatakse vahetuskursi ümberhindlusest.

Kulla väärtust hinnatakse bilansipäeval kehtiva turuhinna alusel, eristamata hinna ja valuuta ümberhindluse erinevusi. 31. detsembril 2021 lõppenud aastal hinnati kulla väärtust 31. detsembril 2021 kehtinud EUR/USD vahetuskursi põhjal arvutatud kullauntsi eurohinna alusel.

IMFi arvestusühik (SDR) määratakse valuutakorvi alusel ning selle väärtus arvutatakse viie peamise vääringu (USA dollar, euro, Hiina jüaan, Jaapani jeen ja naelsterling) vahetuskursside kaalutud summana. EKP-le kuuluvad IMFi arvestusühikud konverteeriti eurodesse, kasutades 31. detsembril 2021 kehtinud EUR/SDR vahetuskurssi.

Väärtpaberid

Rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavad väärtpaberid
Rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavaid väärtpabereid kajastatakse amortiseeritud maksumuses, mida väärtuse langemisel korrigeeritakse.

Muud väärtpaberid
Turukõlblikke väärtpabereid (v.a rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavad väärtpaberid) ja muid samalaadseid varasid hinnatakse konkreetsete väärtpaberite kaupa kas bilansipäeval kehtinud keskmiste turuhindade või asjakohase tulukõvera alusel. Väärtpaberitega kaasnevaid optsioone eraldi ei hinnata. 31. detsembril 2021 lõppenud aasta puhul kasutati sama aasta 30. detsembril kehtinud keskmisi turuhindu.

Turukõlblike investeerimisfondide netoümberhindamine toimub fondipõhiselt, lähtudes nende varade netoväärtusest. Eri investeerimisfondide realiseerimata kasumit ja kahjumit omavahel ei tasaarveldata.

Mittelikviidseid aktsiaid ja muid püsiinvesteeringuna hoitavaid omakapitaliinstrumente hinnatakse nende soetushinna alusel, mida väärtuse langusel korrigeeritakse.

Tulude kajastamine

Tulud ja kulud kajastatakse arvestusperioodil, mil need teenitakse või tekivad.[22] Välisvaluuta, kulla ja väärtpaberite müügist tulenev realiseeritud kasum ja kahjum kajastuvad tulude ja kulude aruandes. Need arvutatakse vastava vara keskmise maksumuse alusel.

Realiseerimata kasumit ei kajastata tuluna ning see kantakse otse ümberhindluskontole.

Realiseerimata kahjum kajastatakse tulude ja kulude aruandes, kui see ületab aasta lõpu seisuga vastavale ümberhindluskontole kogunenud eelmist ümberhindluskasumit. Ühe väärtpaberi-, valuuta- või kullapositsiooni realiseerimata kahjumit ei tasaarveldata teise väärtpaberi-, valuuta- või kullapositsiooni realiseerimata kasumiga. Kui tulude ja kulude aruande mistahes kirje puhul tuvastatakse aasta lõpus realiseerimata kahjum, vähendatakse selle keskmist hinda, nii et see vastaks aastalõpu vahetuskursile või turuhinnale.

Väärtuse langusest tulenev kahjum kajastatakse tulude ja kulude aruandes ning seda ei pöörata järgnevatel aastatel ümber, v.a juhul, kui väärtuse langus väheneb ning vähenemist saab seostada konkreetse sündmusega, mis leidis aset pärast väärtuse languse esmakordset kajastamist.

Üle- või alakurss, mis tuleneb väärtpaberitest, amortiseeritakse nende järelejäänud eluea jooksul.

Pöördtehingud

Pöördtehingud on operatsioonid, mille korral EKP ostab või müüb repolepingu (tagasiostulepingu) alusel vara või teostab laenuoperatsioone tagatise vastu.

Tagasiostulepingu alusel müüakse väärtpabereid sularaha eest ning samal ajal sõlmitakse kokkulepe nende tagasiostmiseks kindlaksmääratud hinnaga ja kindlal kuupäeval. Tagasiostulepingud kajastatakse tagatud hoiusena bilansi kohustuste poolel. Tagasiostulepingute alusel müüdud väärtpaberid jäävad EKP bilanssi.

Pöördrepolepingute alusel ostetakse väärtpabereid sularaha eest ning samal ajal sõlmitakse kokkulepe nende tagasimüümiseks kokkulepitud hinnaga ja kindlal kuupäeval. Neid lepinguid kajastatakse tagatud laenudena bilansi varade poolel, kuid need ei moodusta osa EKP väärtpaberipositsioonist.

Pöördtehinguid (sh väärtpaberilaenutehingud), mis on tehtud spetsialiseerunud asutuse pakutava programmi raames, kajastatakse bilansis ainult juhul, kui on esitatud sularahatagatis ja seda ei ole investeeritud.

Bilansivälised instrumendid

Välisvaluutainstrumendid, st välisvaluuta forvardtehingud, valuutavahetustehingute forvardosad ja muud välisvaluutainstrumendid, mis hõlmavad ühe valuuta vahetamist teise vastu tulevasel kuupäeval, arvatakse kursivahedest tuleneva kasumi ja kahjumi arvutamisel välisvaluuta netopositsiooni hulka.

Intressimäära instrumentide ümberhindamine toimub konkreetsete instrumentide põhiselt. Intressimäära futuurlepingute ning keskse vastaspoole kaudu kliiritavate intressimäära vahetustehingute marginaalide igapäevased muutused kajastatakse tulude ja kulude aruandes. Väärtpaberite forvardtehingute hindamise viib läbi EKP ja see põhineb üldtunnustatud meetoditel, milles kasutatakse kättesaadavaid turuhindu ja kursse ning diskontotegureid alates arvelduspäevast kuni hindamispäevani.

Põhivara

Põhivara (sh immateriaalne põhivara; välja arvatud maa ja kunstiteosed) hinnatakse soetusmaksumuse alusel, millest arvestatakse maha amortisatsioon. Maad ja kunstiteoseid hinnatakse soetusmaksumuse alusel. EKP peahoone väärtust hinnatakse soetusmaksumuse alusel, millest arvestatakse maha amortisatsioon vastavalt väärtuse langusele. EKP peahoone amortiseerimiseks kirjendatakse kulud asjakohastes komponentides, mis amortiseeritakse vastavalt varade prognoositavale kasulikule elueale. Amortisatsioon arvutatakse lineaarsel meetodil vara prognoositava kasuliku eluea jooksul alates kvartalist, millest saati vara on kasutamiseks kättesaadav. Varade kasulikku eluiga arvestatakse järgmiselt:

EKP praeguste renditud hoonete remontimise kapitaliseeritud kulude amortisatsiooniaega on kohandatud, et võtta arvesse sündmusi, mis mõjutavad asjaomase vara prognoositavat kasulikku eluiga.

EKP kontrollib oma peahoone ning kasutamisõiguse esemeks oleva kontorihoonetega seotud vara puhul varade väärtuse langust igal aastal. Kui kontrollimise käigus tuvastatakse, et vara väärtus võib olla langenud, tehakse prognoos hinnangulise tagasisaadava summa kohta. Kui tagasisaadav summa on bilansilisest netoväärtusest väiksem, kajastatakse varade väärtuse langusest tulenenud kahjum tulude ja kulude aruandes.

Põhivara väärtusega alla 10 000 euro kantakse maha ostuaastal.

Põhivara, mis vastab kapitaliseerimiskriteeriumitele, kuid on veel ehitus- või arendusjärgus, esitatakse kirjes „Pooleliolevad varad”. Seonduvad kulud kantakse vastavatesse põhivarakirjetesse pärast seda, kui vara on kasutusele võetud.

Rendiarvestus

Materiaalse varaga seotud rendilepingute puhul kajastatakse asjaomased kasutamisõiguse esemeks olevad varad ja rendikohustised bilansis rendiperioodi alguskuupäeva seisuga ning vastavalt kirjetes „Materiaalne ja immateriaalne põhivara” ja „Mitmesugused muud kohustused”. Rendilepingute puhul, mis vastavad kapitaliseerimiskriteeriumitele, kuid millega seotud vara on veel ehitus- või kohandusjärgus, kajastatakse enne rendiperioodi alguskuupäeva kantud kulud kirjes „Pooleliolevad varad”. Asjaomased kasutamisõiguse esemeks olevad varad ja rendikohustised kajastatakse vastavates põhivarakirjetes pärast seda, kui vara on kasutusele võetud (rendiperioodi alguskuupäev).

Kasutamisõiguse esemeks olevate varade väärtust hinnatakse soetusmaksumuse alusel, millest arvatakse maha amortisatsioon. Kasutamisõiguse esemeks oleva kontorihoonetega seotud vara puhul hinnatakse ka väärtuse langust (varade väärtuse languse kontrollimise kohta vt teema „Põhivara” eespool). Amortisatsioon arvutatakse lineaarsel meetodil alates rendiperioodi algusest kuni kasutamisõiguse esemeks oleva vara kasuliku eluea lõpuni või kuni rendiperioodi lõpuni olenevalt sellest, kumb on varasem.

Rendikohustist mõõdetakse algselt tulevaste rendimaksete nüüdisväärtuses (mis sisaldab ainult rendikomponente), mis diskonteeritakse, kasutades EKP alternatiivset laenuintressimäära. Edaspidi mõõdetakse rendikohustist amortiseeritud soetusmaksumuse alusel, kasutades efektiivse intressimäära meetodit. Seonduv intressikulu kajastatakse tulude ja kulude aruande kirjes „Muu intressikulu”. Kui tulevastes rendimaksetes toimub muutusi, mis tulenevad indeksi muutustest või kehtiva lepingu muul viisil ümberhindamisest, hinnatakse rendikohustis ümber. Ümberhindluse tulemusel korrigeeritakse vastavalt ka kasutamisõiguse esemeks oleva vara jääkväärtust.

Lühiajalised rendilepingud (mille kestus ei ületa 12 kuud) ning väikese väärtusega (alla 10 000 euro vastavalt põhivara kajastamisel kehtivale piirmäärale) vara rendi maksed kajastatakse kuluna tulude ja kulude aruandes.

EKP töösuhtejärgsed hüvitised, muud pikaajalised hüvitised ja töösuhte lõpetamise hüvitised

EKP-l on oma töötajate, EKP juhatuse liikmete ja EKP poolt palgatud järelevalvenõukogu liikmete tarbeks loodud määratud väljamaksega pensionisüsteem.

Töötajate pensionikava rahastatakse töötajate pikaajaliste hüvitiste fondi varadest. EKP ja tema töötajate kohustuslikud sissemaksed kajastuvad pensionikava määratud väljamakse sambas. Töötajad saavad teha vabatahtlikke lisamakseid määratud sissemaksega pensionisambasse, mida võib kasutada täiendavate hüvitiste maksmiseks.[23] Täiendavate hüvitiste suuruse määravad kindlaks vabatahtlike sissemaksete hulk ning neilt saadav investeerimistulu.

EKP juhatuse liikmete ja EKP poolt palgatud järelevalvenõukogu liikmete töösuhtejärgsed hüvitised ja muud pikaajalised hüvitised kaetakse jooksvalt. Töötajate puhul kaetakse jooksvalt töösuhtejärgsed hüvitised (v.a pensionid), muud pikaajalised hüvitised ja töösuhte lõpetamise hüvitised.

Määratud väljamaksega netokohustus
Määratud väljamaksega pensionisüsteemiga seotud kohustust (sh muud pikaajalised hüvitised ja töösuhte lõpetamise hüvitised) kajastatakse bilansi kohustuste poolel kirjes „Mitmesugused muud kohustused” määratud väljamaksega kohustuse nüüdisväärtusena bilansipäeva seisuga, millest on maha arvestatud seonduva kohustuse rahastamiseks kasutatud pensionisüsteemi varade õiglane väärtus.

Määratud väljamaksega kohustuse arvutavad sõltumatud kindlustusmatemaatikud igal aastal proportsionaalse osa krediteerimise meetodi (projected unit credit method) kohaselt. Määratud väljamaksega kohustuse nüüdisväärtus arvutatakse, diskonteerides hinnangulised tulevased rahavood määra abil, mis põhineb bilansipäeva seisuga turutootlusel ettevõtete sellistelt eurodes nomineeritud ja kõrge kvaliteediga võlakirjadelt, mille tähtaeg on ligilähedane seonduva kohustuse tähtajale.

Kindlustusmatemaatiline kasum ja kahjum võivad tuleneda kogemuspõhistest kohandustest (kui tegelikud tulemused erinevad eelnevatest kindlustusmatemaatilistest eeldustest) ning kindlustusmatemaatiliste eelduste muudatustest.

Määratud väljamakse netomaksumus
Määratud väljamakse netomaksumus jagatakse tulude ja kulude aruandes esitatavateks komponentideks ning bilansi kirjes „Ümberhindluskontod” kajastatavateks töösuhtejärgsete hüvitiste ümberhindamisteks.

Tulude ja kulude aruandes kajastuv netosumma hõlmab järgmist:

  1. määratud väljamaksetega seotud jooksva tööalase teenistuse kulutused aruandeaastal;
  2. pensionikava muudatustest tulenevate määratud väljamaksetega seotud möödunud tööalase teenistuse kulutused;
  3. määratud väljamaksega netokohustuselt diskontomäära alusel makstav netointress;
  4. muude pikaajaliste hüvitiste ja võimalike pikaajaliste töösuhte lõpetamise hüvitiste ümberhindamised tervikuna.

Kirjes „Ümberhindluskontod” kajastatud netosumma hõlmab järgmist:

  1. määratud väljamaksega kohustusest tulenev kindlustusmatemaatiline kasum ja kahjum;
  2. pensionikava varadelt saadav tegelik tulu, v.a summad, mis sisalduvad määratud väljamaksega netokohustuselt saadud netointressis;
  3. vara ülemmäära mõju muutused, mis ei hõlma määratud väljamaksega netokohustuselt saadud netointressis sisalduvaid summasid.

Sõltumatud kindlustusmatemaatikud hindavad neid summasid igal aastal, et teha kindlaks finantsaruandes kajastatavate asjakohaste kohustuste suurus.

EKPSi-sisesed/eurosüsteemisisesed saldod

EKPSi-sisesed saldod tulenevad valdavalt Euroopa Liidus (EL) tehtavatest piiriülestest maksetest, mis arveldatakse keskpangarahas eurodes. Enamasti algatavad neid tehinguid erasektori üksused (st krediidiasutused, ettevõtted ja üksikisikud). Tehinguid töödeldakse TARGET2 (üleeuroopaline automatiseeritud reaalajaline brutoarvelduste kiirülekandesüsteem) kaudu ja nende põhjal tekivad vastastikku saldod ELi keskpankade TARGET2 kontodel. Saldod tasaarveldatakse ja suunatakse iga päev EKP-le, mille tulemusel jääb iga liikmesriigi keskpangale üksainus netopositsioon EKP suhtes. Kõnealustele netopositsioonidele avaldavad mõju ka EKP tehtavad TARGET2 kaudu töödeldavad maksed. Need positsioonid kajastavad EKP raamatupidamises iga liikmesriigi keskpanga netonõudeid või -kohustusi ülejäänud Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) suhtes. Euroala riikide keskpankade eurosüsteemisisesed nõuete ja kohustuste positsioonid EKP suhtes, mis tulenevad nende osalusest TARGET2s, ning muud eurosüsteemisisesed positsioonid eurodes (nt EKP kasumi vahejaotus keskpankadele) esitatakse EKP bilansis ühtse varade või kohustuste netopositsioonina kirjes „Muud eurosüsteemisisesed (neto)nõuded” või „Muud eurosüsteemisisesed (neto)kohustused”. Euroalaväliste riikide keskpankade EKPSi-sisesed nõuete ja kohustuste positsioonid EKP suhtes, mis tulenevad nende osalusest TARGET2s[24], esitatakse kirjes „Kohustused eurodes euroalaväliste residentide ees”.

Eurosüsteemis europangatähtede jaotamisest tulenevad eurosüsteemisisesed saldod esitatakse ühtse netovarana kirjes „Nõuded seoses europangatähtede jaotamisega eurosüsteemis” (vt teema „Ringluses olevad pangatähed” allpool).

Eurosüsteemisisesed saldod, mis tulenevad eurosüsteemiga liituvate riikide poolt EKP-le üle kantud välisvaluutareservidest, nomineeritakse eurodes ja esitatakse kirjes „Välisvaluutareservide ülekandmisega samaväärsed kohustused”.

Ringluses olevad pangatähed

Europangatähti lasevad ringlusse EKP ja euroala riikide keskpangad, kes koos moodustavad eurosüsteemi.[25] Ringluses olevate europangatähtede koguväärtus jaotatakse eurosüsteemi riikide keskpankade vahel iga kuu viimasel tööpäeval vastavalt pangatähtede jaotamise alusele.[26]

EKP-le jaotatud osa ringluses olevate europangatähtede koguväärtusest on 8% ja see on avaldatud bilansi kohustuste poolel kirjes „Ringluses olevad pangatähed”. EKP osa europangatähtede koguväljalaskes on tagatud tema nõuetega liikmesriikide keskpankade vastu. Need intressi kandvad nõuded[27] avaldatakse allkirjes „Eurosüsteemisisesed nõuded: nõuded seoses europangatähtede jaotamisega eurosüsteemis” (vt teema „EKPSi-sisesed/eurosüsteemisisesed saldod” eespool). Nõuetelt laekuv intressitulu esitatakse tulude ja kulude aruande kirjes „Intressitulu europangatähtede jaotusest eurosüsteemis”.

Kasumi vahejaotus

Summa, mis võrdub tuluga, mille EKP saab ringluses olevatelt europangatähtedelt ja rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavatelt väärtpaberitelt, mis on ostetud i) väärtpaberituruprogrammi, ii) kaetud võlakirjade kolmanda ostukava, iii) varaga tagatud väärtpaberite ostukava, iv) avaliku sektori väärtpaberite ostukava ja v) pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava raames, jaotatakse kasumi vahejaotuse käigus järgneva aasta jaanuaris, kui EKP nõukogu ei otsusta teisiti.[28] Jaotatakse kogu tulu (välja arvatud juhul, kui see on suurem kui EKP aasta puhaskasum), võttes arvesse EKP nõukogu otsuseid finantsriskide katteks tehtavate eraldiste kohta. EKP nõukogu võib ka otsustada, et jaanuaris jaotatavat osa ringluses olevatelt europangatähtedelt saadavast tulust vähendatakse kulude võrra, mida EKP kannab seoses europangatähtede väljaandmise ja käitlemisega.

Bilansipäevajärgsed sündmused

Varade ja kohustuste väärtust korrigeeritakse sündmuste osas, mis toimuvad aastabilansi kuupäeva ja selle kuupäeva vahelisel ajal, mil EKP juhatus annab loa esitada raamatupidamise aastaaruanne EKP nõukogule heakskiidu saamiseks, kui need mõjutavad oluliselt varade ja kohustuste olukorda bilansipäeval.

Olulised bilansipäevajärgsed sündmused, mis ei mõjuta varade ja kohustuste olukorda bilansipäeval, avaldatakse lisas.

Arvestuspõhimõtete muudatused

EKP kohaldatavates arvestuspõhimõtetes 2021. aastal muudatusi ei tehtud.

Muud küsimused

Euroopa Liidu Nõukogu on kooskõlas EKPSi põhikirja artikliga 27 ja EKP nõukogu soovitusel heaks kiitnud otsuse nimetada Baker Tilly GmbH & Co. KG Wirtschaftsprüfungsgesellschaft, Düsseldorf (Saksamaa Liitvabariik) EKP välisaudiitoriks viieks aastaks kuni 2022. majandusaasta lõpuni. Seda ajavahemikku saab pikendada veel kuni kahe majandusaasta võrra.

2.4 Bilansi lisa

1 Kuld ja nõuded kullas

2021. aasta 31. detsembri seisuga kuulus EKP-le 16 229 522 untsi[29] puhast kulda, mille turuväärtus oli 26 121 miljonit eurot (2020. aastal 25 056 miljonit eurot). 2021. aastal kullatehinguid ei tehtud ja seega püsisid EKP kullavarud 2020. aasta 31. detsembri tasemega võrreldes muutumatuna. Varude väärtus eurodes kasvas kulla turuhinna (eurodes) tõusu tõttu (vt teema „Kuld ning välisvaluutavarad ja -kohustused” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3 ning kirje 15 „Ümberhindluskontod”).

2 Nõuded välisvääringus euroalaväliste ja euroala residentide vastu

2.1 Nõuded IMFi vastu

See varade kirje kajastab EKP-le kuuluvaid Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) arvestusühikuid (SDRid). 2021. aasta 31. detsembri seisuga oli kirje maht 1234 miljonit eurot (2020. aastal 680 miljonit eurot). Nõuded tulenevad EKP ja IMFi vahelisest vabatahtlikust kahepoolsest arvestusühikute kauplemiskokkuleppest, mille kohaselt IMF võib EKP nimel korraldada SDRide müüki või ostu eurode eest vastavalt kindlaksmääratud miinimum- ja maksimumtasemetele. Raamatupidamises käsitletakse SDRe välisvääringuna (vt teema „Kuld ning välisvaluutavarad ja -kohustused” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3). EKP-le kuuluvate arvestusühikute kirje maht suurenes 2021. aastal peamiselt eespool nimetatud vabatahtliku kauplemiskokkuleppe raames toimunud tehingute tulemusel. SDRi kallinemine euro suhtes 2021. aastal toetas ka EKP-le kuuluvate SDRide väärtuse kasvu eurodes.

2.2 Pangakontode jäägid, väärtpaberiinvesteeringud, välislaenud ja muud välisvarad; nõuded välisvääringus euroala residentide vastu

Need kaks kirjet hõlmavad pangakontode jääke ja laene välisvääringus ning USA dollarites, Jaapani jeenides ja Hiina jüaanides nomineeritud väärtpaberiinvesteeringuid.

Nende positsioonide koguväärtuse kasv 2021. aastal oli peamiselt tingitud USA dollari kallinemisest euro suhtes.

EKP välisvaluutapositsioon (neto)[30]:

2021. aastal valuutainterventsioone ei tehtud.

3 Nõuded eurodes euroalaväliste residentide vastu

3.1 Pangakontode jäägid, väärtpaberiinvesteeringud ja laenud

2021. aasta 31. detsembri seisuga hõlmas see kirje 3070 miljoni euro suurust nõuet seoses likviidsusvahendi kokkuleppega eurosüsteemi ja euroalaväliste keskpankade vahel (2020. aastal 1830 miljonit eurot). Selle kokkuleppe kohaselt pakub eurosüsteem euroalavälistele keskpankadele kõlblike tagatiste vastu likviidsust eurodes[31], et täita nende riikide likviidsusvajadust eurodes turuhäirete olukorras ning minimeerida seeläbi ohtu, et ebasoodne mõju kandub euroala finantsturgudele ja majandusse.

4 Muud nõuded eurodes euroala krediidiasutuste vastu

2021. aasta 31. detsembri seisuga hõlmas see kirje arvelduskontode saldosid euroala residentide juures 38 miljoni euro väärtuses (2020. aastal 81 miljonit eurot).

5 Euroala residentide eurodes nomineeritud väärtpaberid

5.1 Rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavad väärtpaberid

2021. aasta 31. detsembri seisuga hõlmas see kirje väärtpabereid, mille EKP on omandanud kaetud võlakirjade kolme ostukava, väärtpaberituruprogrammi, varaga tagatud väärtpaberite ostukava, avaliku sektori väärtpaberite ostukava ja pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava raames.

1) Konkreetsete ostukavade kõlblikkuskriteeriumeid on täpsemalt selgitatud EKP nõukogu otsustes.
2) Väärtpaberituruprogrammi raames osteti ainult euroala viie riigikassa emiteeritud avaliku sektori võlaväärtpabereid.

3) EKP ei omanda väärtpabereid ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava raames.
4) Kreeka Vabariigi valitsuse emiteeritud väärtpaberite suhtes on kehtestatud kõlblikkusnõudeid puudutav erand.

2021. aastal tegi eurosüsteem varaostukava raames[32] netovaraoste igakuiselt keskmiselt 20 miljardi euro ulatuses. 2021. aasta detsembris otsustas[33] EKP nõukogu, et 2022. aasta teises kvartalis tehakse netovaraoste igakuiselt 40 miljardi euro ja kolmandas kvartalis 30 miljardi euro ulatuses. Alates 2022. aasta oktoobrist tehakse netovaraoste igakuiselt 20 miljardi euro ulatuses ja neid jätkatakse seni, kuni see on vajalik baasintressimäärade toetava mõju tugevdamiseks. Varaostud kavatsetakse lõpetada vahetult enne seda, kui nõukogu hakkab EKP baasintressimäärasid tõstma. EKP nõukogu kavatseb jätkata ka reinvesteeringuid pikema aja jooksul pärast kuupäeva, mil nõukogu hakkab tõstma EKP baasintressimäärasid, ning igal juhul seni, kuni see on vajalik soodsate likviidsustingimuste ja küllaldaselt toetava rahapoliitilise kursi säilitamiseks.

Samuti jätkas eurosüsteem 2021. aastal netovaraoste pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava[34] raames, mille kogumaht on 1850 miljardit eurot[35]. Varaoste tehti paindlikul viisil, lähtudes rahastamistingimuste ja inflatsiooniväljavaate hinnangust. 2021. aasta detsembris tegi EKP nõukogu ka otsuse, et erakorralise varaostukava raames tehtavad netovaraostud lõpetatakse 2022. aasta märtsi lõpus, kuid vajaduse korral võidakse neid taas alustada, et võidelda koroonaviiruse (COVID-19) pandeemiast tingitud negatiivsete šokkide vastu. Ühtlasi pikendas EKP nõukogu erakorralise varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete reinvesteerimisperioodi vähemalt kuni 2024. aasta lõpuni. Selle ostukavaga seotud reinvesteeringuid saab vajadust mööda igal ajal paindlikult kohandada nii varaklasside kui ka jurisdiktsioonide lõikes. Erakorralise varaostukava portfelli edaspidist likvideerimist kavatsetakse juhtida, et vältida sekkumist asjakohasesse rahapoliitika kurssi.

Eespool nimetatud ostukavade raames omandatud väärtpabereid hinnatakse amortiseeritud soetusmaksumuse alusel, mida väärtuse langusel korrigeeritakse (vt teema „Väärtpaberid” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3).

EKP hoitavate väärtpaberite amortiseeritud soetusmaksumused ja turuväärtused[36], mida ei kajastata bilansis või tulude ja kulude aruandes ning mis esitatakse üksnes võrdluse eesmärgil, on järgmised:

EKP hoitavate väärtpaberite amortiseeritud soetusmaksumus muutus aasta jooksul järgmiselt:

Kirje „Netodiskontomäär/ (-preemia)” hõlmab võimalikku realiseeritud puhaskasumit/(puhaskahjumit).

EKP nõukogu hindab regulaarselt finantsriske, mis on seotud kõigi kõnealuste kavade raames hoitavate väärtpaberitega.

Varade väärtuse langust kontrollitakse igal aastal, võttes arvesse andmeid aasta lõpu seisuga; tulemused kiidab heaks EKP nõukogu. Seejuures hinnatakse varade väärtuse languse näitajaid iga ostukava puhul eraldi. Juhul kui täheldatakse väärtuse langust, tehakse täiendavaid analüüse kinnitamaks, et vastavate väärtpaberitega seotud sularahavood ei ole saanud väärtuse langusest mõjutatud. Sel aastal tehtud kontrollide tulemused näitavad, et rahapoliitilistes portfellides hoitavate väärtpaberite puhul ei tuvastanud EKP 2021. aastal väärtuse langust.

Eurosüsteemi hoitavate väärtpaberite amortiseeritud soetusmaksumus muutus aasta jooksul järgmiselt:

Märkus. Euroala riikide keskpankade näitajad on esialgsed ja neid võidakse muuta. See tooks kaasa ka samaväärse muutuse eurosüsteemi kogunäitajas.

6 Eurosüsteemisisesed nõuded

6.1 Nõuded seoses europangatähtede jaotamisega eurosüsteemis

See kirje hõlmab EKP nõudeid euroala riikide keskpankade vastu seoses europangatähtede jaotamisega eurosüsteemis (vt teema „Ringluses olevad pangatähed” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3). 2021. aasta 31. detsembri seisuga oli kirje maht 123 551 miljonit eurot (2020. aastal 114 761 miljonit eurot). Nõuetelt makstav intress arvutatakse iga päev vastavalt eurosüsteemi põhiliste refinantseerimisoperatsioonide hiliseimale kättesaadavale intressi piirmäärale[37] (vt lisa kirje 22.2 „Intressitulu europangatähtede jaotusest eurosüsteemis”).

7 Muud varad

7.1 Materiaalne ja immateriaalne põhivara

See vara hõlmas järgmisi kirjeid:

EKP peahoone ja kasutamisõiguse esemeks olevate kontorihoonete puhul kontrolliti varade väärtuse langust 2021. aasta lõpus; väärtuse langusest tulenenud kahjumit ei tuvastatud.

7.2 Muud finantsvarad

Valdavalt hõlmab see kirje EKP omavahendite portfelli, mis koosneb peamiselt EKP finantsvahendite (st sissemakstud kapitali, reservides hoitavate summade ja finantsriskide katteks tehtud eraldise) investeeringutest. Kirje hõlmab ka 3211 Rahvusvahelise Arvelduste Panga aktsiat soetusmaksumusega 42 miljonit eurot ning muid arvelduskontosid eurodes.

Selle kirje põhiosad on järgmised:

Selle kirje netokasv 2021. aastal tulenes peamiselt järgmiste summade investeerimisest EKP omavahendite portfellis: i) summad, mille euroala riikide keskpangad maksid 2021. aastal esimese osamaksena seoses nende suurenenud osaga EKP kapitalis (vt lisa kirje 16 „Kapital ja reservid”); ii) sellelt portfellilt 2021. aastal saadud intressitulu, ja iii) sama suur summa, nagu kanti 2020. aastal EKP eraldisse finantsriskide katteks. Kirje kasvu tasakaalustas osaliselt eeskätt EKP omavahendite portfellis hoitavate väärtpaberite turuväärtuse langus.

7.3. Bilansiväliste instrumentide ümberhindlusest tulenevad erinevused

Kirje hõlmab 2021. aasta 31. detsembri seisuga lõpetamata valuutavahetustehingute ja valuutaforvardite ümberhindlusest tulenevaid muutusi (vt lisa kirje 20 „Valuutavahetustehingud ja valuutaforvardid”). Muutuste suurus oli 620 miljonit eurot (2020. aastal 388 miljonit eurot) ning need tulenevad sellest, et tehingud konverteeritakse eurodesse bilansipäeval kehtiva vahetuskursi alusel, võrreldes väärtusega eurodes, mis saadaks tehingute konverteerimisel vastava välisvääringu keskmise maksumuse alusel kõnealusel päeval (vt teemad „Bilansivälised instrumendid” ja „Kuld ning välisvaluutavarad ja -kohustused” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3).

7.4 Viitlaekumised ja ettemakstud kulud

2021. aasta 31. detsembri seisuga oli kirje maht 4055 miljonit eurot (2020. aastal 3390 miljonit eurot). Kirje hõlmas valdavalt väärtpaberitelt laekunud kupongiintresse, sh väärtpaberite soetamisel makstud intresse 3332 miljoni euro väärtuses (2020. aastal 2757 miljonit eurot; vt lisa kirje 2.2 „Pangakontode jäägid, väärtpaberiinvesteeringud, välislaenud ja muud välisvarad; nõuded välisvääringus euroala residentide vastu”, kirje 5 „Euroala residentide eurodes nomineeritud väärtpaberid” ja kirje 7.2 „Muu finantsvara”).

Kirje hõlmas ka 577 miljoni euro suurust summat, mis vastab järelevalvealustelt üksustelt 2021. aasta tasuperioodil saada olevate järelevalvetasude summale (vt lisa kirje 25 „Tasude ja komisjonitasudega seotud netotulu/-kulu”).[38] See kuulub tasumisele 2022. aastal.

Kirjes kajastatakse ka i) eurosüsteemi ühisprojektidelt saadud tulu (vt lisa kirje 27 „Muu tulu”), ii) mitmesuguseid ettemakseid ning iii) muudelt finantsvaradelt ja -kohustustelt saadud intressitulu.

7.5 Mitmesugused muud varad

2021. aasta 31. detsembri seisuga oli kirje maht 749 miljonit eurot (2020. aastal 1970 miljonit eurot). Valdavalt hõlmab see 2021. aasta 31. detsembri seisuga lõpetamata valuutavahetustehingute ja valuutaforvardite saldosid 573 miljoni euro väärtuses (2020. aastal 692 miljonit eurot; vt lisa kirje 20 „Valuutavahetustehingud ja valuutaforvardid”). Need tulenesid sellest, et tehingud konverteeriti eurodesse bilansipäeval kehtiva vastava vääringu keskmise maksumuse alusel, võrreldes seda euroväärtusega, milles tehingud esialgselt kajastati (vt teema „Bilansivälised instrumendid” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3).

Kirje hõlmab ka EKP kasumi vahejaotusest laekunud summasid 150 miljoni euro väärtuses (2020. aastal 1260 miljonit eurot; vt teema „Kasumi vahejaotus” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3 ning lisa kirje 12.2 „Muud eurosüsteemisisesed (neto)kohustused”).

8 Ringluses olevad pangatähed

See kirje kajastab EKP osa (8%) ringluses olevate europangatähtede koguväärtusest (vt teema „Ringluses olevad pangatähed” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3). 2021. aasta 31. detsembri seisuga oli kirje maht 123 551 miljonit eurot (2020. aastal 114 761 miljonit eurot).

9 Muud kohustused eurodes euroala krediidiasutuste ees

Eurosüsteemi keskpangad võivad aktsepteerida avaliku sektori väärtpaberite ostukava raames toimivate väärtpaberilaenuvõimaluste puhul tagatisena sularaha, ilma et nad peaksid seda reinvesteerima. EKP puhul teeb neid operatsioone spetsialiseerunud asutus. Samad tingimused kehtivad avaliku sektori osaluse puhul pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralises varaostukavas.

2021. aasta 31. detsembri seisuga oli lõpetamata 9473 miljoni euro väärtuses (2020. aastal 2559 miljonit eurot) sularahatagatisega laenutehinguid euroala krediidiasutustega. Sularahatagatised kanti TARGET2 kontodele. Kuna sularaha ei olnud aasta lõpu seisuga reinvesteeritud, kajastati need tehingud bilansis (vt teema „Pöördtehingud” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3).[39]

10 Kohustused eurodes teiste euroala residentide ees

10.1 Valitsussektor

2021. aasta 31. detsembri seisuga oli selle kirje maht 3200 miljonit eurot (2020. aastal 10 012 miljonit eurot). See hõlmas Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) ja Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) hoiuseid. EKPSi põhikirja artikli 21 kohaselt võib EKP toimida liidu institutsioonide, organite või asutuste, liikmesriikide keskvalitsuste, regionaalsete, kohalike või muude avaliku võimu organite, teiste avalik-õiguslike institutsioonide või riigi osalusega äriühingute fiskaalagendina.

10.2 Muud kohustused

Kirje hõlmab EKP euroala TARGET2 klientide saldosid ja 2021. aasta 31. detsembri seisuga oli selle maht 4404 miljonit eurot (2020. aastal 3688 miljonit eurot).

11 Kohustused eurodes euroalaväliste residentide ees

2021. aasta 31. detsembri seisuga oli kirje maht 112 492 miljonit eurot (2020. aastal 11 567 miljonit eurot). Selle kirje suurim komponent väärtusega 71 875 miljonit eurot (2020. aastal 4685 miljonit eurot) hõlmab euroalaväliste riikide keskpankade TARGET2 saldodega seotud nõudeid EKP vastu (vt teema „EKPSi-sisesed/eurosüsteemisisesed saldod” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3) ja EKP teiste euroalaväliste TARGET2 klientide saldosid. Nende saldode kasv 2021. aastal vastab EKP euroalaväliste TARGET2 klientide saldode kasvule.

Kirje hõlmab ka 21 750 miljoni euro (2020. aastal 3425 miljonit eurot) suurust summat, mis tuleneb avaliku sektori väärtpaberite ostukava ja pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava raames lõpetamata avaliku sektori väärtpaberilaenutehingutest euroalaväliste residentidega. Nende tehingute puhul esitati sularahatagatis, mis kanti TARGET2 kontodele (vt lisa kirje 9 „Muud kohustused eurodes euroala krediidiasutuste ees”).

Kirje hõlmab ka 18 033 miljonit eurot, mis on seotud ELi laenuvõtmis- ja laenuandmistegevuse haldamisega, milles EKP tegutseb Euroopa Komisjoni fiskaalagendina (vt lisa kirje 21 „Laenutehingute haldamine”). 2020. aasta 31. detsembri seisuga lõpetamata operatsioonide saldosid ei olnud.

Ülejäänud osa kirjest hõlmab 834 miljoni euro (2020. aastal 3457 miljonit eurot) suurust kohustust, mis tuleneb USA Föderaalreservi Süsteemiga sõlmitud alalisest vastastikusest valuutakokkuleppest. Selle raames varustab USA Föderaalreservi New Yorgi pank EKPd vahetustehingute kaudu USA dollaritega, et pakkuda eurosüsteemi vastaspooltele lühiajalisi vahendeid USA dollarites. Samal ajal teeb EKP pöördvahetustehinguid euroala riikide keskpankadega, kes kasutavad saadud vahendeid USA dollarites likviidsust lisavate operatsioonide (pöördtehingud) teostamiseks eurosüsteemi vastaspooltega. Nende tehingute tulemuseks on EKP ja euroala riikide keskpankade vahelised eurosüsteemisisesed saldod. Pöördvahetustehingud USA Föderaalreservi New Yorgi panga ja euroala riikide keskpankadega toovad kaasa ka forvardnõuded ja -kohustused, mis kajastatakse bilansivälistes kirjetes (vt lisa kirje 20 „Valuutavahetustehingud ja valuutaforvardid”).

12 Eurosüsteemisisesed kohustused

12.1 Välisvaluutareservide ülekandmisega samaväärsed kohustused

Kirje hõlmab eurosüsteemiga liitumisel EKP-le üle kantud välisvaluutareservidest tulenevaid kohustusi euroala riikide keskpankade ees. Kooskõlas EKPSi põhikirja artikliga 30.2 määratakse välisvaluutareservide EKP-le ülekandmisel riikide keskpankade osamaksud proportsionaalselt nende osaga EKP märgitud kapitalis. 2021. aastal kirjes muudatusi ei olnud.

Nendelt kohustustelt makstav intress arvutatakse iga päev vastavalt eurosüsteemi põhiliste refinantseerimisoperatsioonide hiliseimale kättesaadavale intressi piirmäärale, arvestamata kulda, millelt intressi ei maksta (vt tulude ja kulude aruande lisa kirje 22.3 „Riikide keskpankade üle kantud välisvaluutareservidelt makstav intress”).

12.2 Muud eurosüsteemisisesed (neto)kohustused

2021. aastal hõlmas see kirje valdavalt euroala riikide keskpankade TARGET2 saldodega seotud nõudeid EKP vastu ning summasid, mida EKP peab euroala riikide keskpankadele maksma seoses kasumi vahejaotusega (vt teemad „EKPSi-sisesed/eurosüsteemisisesed saldod” ja „Kasumi vahejaotus” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3).

TARGET2ga seotud netokohustuse vähenemine tulenes peamiselt i) EKP euroalaväliste TARGET2 klientide saldode kasvuga kaasnenud rahavoogudest (vt lisa kirje 11 „Kohustused eurodes euroalaväliste residentide ees"); ii) avaliku sektori väärtpaberite ostukava ja pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava raames avaliku sektori väärtpaberilaenude katteks antud sularahatagatiste kasvust (vt lisa kirje 9 „Muud kohustused eurodes euroala krediidiasutuste ees” ja kirje 11 „Kohustused eurodes euroalaväliste residentide ees”), ja iii) EKP kui fiskaalagendi poolt vastu võetud euroalaväliste residentide hoiuste kasvuga kaasnenud rahavoogudest (vt lisa kirje 11 „Kohustused eurodes euroalaväliste residentide ees”). Suurel määral tasakaalustasid neid tegureid varaostukava ja pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava raames tehtud (neto)väärtpaberiostud, mis arveldati TARGET2 kaudu (vt lisa kirje 5 „Euroala residentide eurodes nomineeritud väärtpaberid”).

TARGET2 positsioonidelt (v.a USA dollarites likviidsust lisavate operatsioonidega seoses teostatud pöördvahetustehingutest tulenevad saldod) makstav intress arvutatakse iga päev vastavalt eurosüsteemi põhiliste refinantseerimisoperatsioonide hiliseimale kättesaadavale intressi piirmäärale.

13 Muud kohustused

13.1. Bilansiväliste instrumentide ümberhindlusest tulenevad erinevused

Kirje hõlmab eeskätt 2021. aasta 31. detsembri seisuga lõpetamata valuutavahetustehingute ja valuutaforvardite ümberhindlusest tulenevaid muutusi (vt lisa kirje 20 „Valuutavahetustehingud ja valuutaforvardid"). Muutuste suurus oli 568 miljonit eurot (2020. aastal 636 miljonit eurot) ning need tulenevad sellest, et tehingud konverteeritakse eurodesse bilansipäeval kehtiva vahetuskursi alusel, võrreldes väärtusega eurodes, mis saadaks tehingute konverteerimisel vastava välisvääringu keskmise maksumuse alusel kõnealusel päeval (vt teemad „Bilansivälised instrumendid” ja „Kuld ning välisvaluutavarad ja -kohustused” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3).

Kirje hõlmab ka väärtpaberite lõpetamata forvardtehingutega seotud ümberhindluskahjumit (vt lisa kirje 19 „Väärtpaberite forvardtehingud”).

13.2 Viitvõlad ja ettemakstud tulud

See kirje hõlmas järgmist:

13.3 Mitmesugused muud kohustused

2021. aasta 31. detsembri seisuga oli kirje maht 2277 miljonit eurot (2020. aastal 2419 miljonit eurot). Kirje hõlmas 2021. aasta 31. detsembri seisuga lõpetamata valuutavahetustehingute ja valuutaforvardite saldosid 535 miljoni euro väärtuses (2020. aastal 507 miljonit eurot; vt lisa kirje 20 „Valuutavahetustehingud ja valuutaforvardid”). Need tulenesid sellest, et tehingud konverteeriti eurodesse bilansipäeval kehtiva vastava vääringu keskmise maksumuse alusel, võrreldes seda euroväärtusega, milles tehingud esialgselt kajastati (vt teema „Bilansivälised instrumendid” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3).

Kirje hõlmab ka 175 miljoni euro suurust rendikohustist (2020. aastal 199 miljonit eurot; vt teema „Rendiarvestus” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3).

Ühtlasi hõlmab kirje EKP määratud väljamaksega netokohustust, mis on seotud EKP töötajate[40], juhatuse liikmete ja EKP poolt palgatud järelevalvenõukogu liikmete töösuhtejärgsete hüvitiste ja muude pikaajaliste hüvitistega. Kirje hõlmab ka EKP töötajatele makstud töösuhte lõpetamise hüvitisi.

EKP töösuhtejärgsed hüvitised, muud pikaajalised hüvitised ja töösuhte lõpetamise hüvitised

Bilanss
Bilansi kirje „Mitmesugused muud kohustused” hõlmab järgmisi summasid, mis on seotud töösuhtejärgsete hüvitiste, muude pikaajaliste hüvitiste ja töösuhte lõpetamise hüvitistega:

Märkus. Veerus „Juhatus” esitatakse nii EKP juhatuse kui ka järelevalvenõukoguga seotud summad.

2021. aastal hõlmas töötajatega seotud määratud väljamaksega kohustuste nüüdisväärtus (3165 miljonit eurot; 2020. aastal 3034 miljonit eurot) töösuhtejärgsete hüvitiste (v.a pensionid), muude pikaajaliste hüvitiste ja töösuhte lõpetamise hüvitistega seotud jooksvalt kaetavaid hüvitisi 373 miljoni euro ulatuses (2020. aastal 364 miljonit eurot). EKP juhatuse liikmete ja järelevalvenõukogu liikmetega seotud määratud väljamaksega kohustuse nüüdisväärtus (43 miljonit eurot; 2020. aastal 44 miljonit eurot) on seotud ainult jooksvalt kaetavate töösuhtejärgsete hüvitiste ja muude pikaajaliste hüvitistega.

EKP määratud väljamaksega netokohustuste ümberhindamisi, mis on seotud töösuhtejärgsete hüvitistega, kajastatakse bilansi kohustuste poolel kirjes „Ümberhindluskontod”. 2021. aastal oli ümberhindamisest tulenenud kahjum selles kirjes 799 miljonit eurot (2020. aastal 1067 miljonit eurot; vt lisa kirje 15 „Ümberhindluskontod”).

Määratud väljamaksega kohustustes, pensionisüsteemi varades ja ümberhindamistes tehtud muudatused
Määratud väljamaksega kohustuse nüüdisväärtus muutus järgmiselt:

Märkus. Veerus „Juhatus” esitatakse nii EKP juhatuse kui ka järelevalvenõukoguga seotud summad.
1) Netosumma, mis hõlmab kohustuslikke sissemakseid ning ülekandeid kavadesse/kavadest. Töötajate ja EKP kohustuslikud sissemaksed moodustavad vastavalt 7,4% ja 20,7% põhipalgast.

Määratud väljamaksega kohustuse ümberhindlusest saadud 76 miljoni euro suurune kogukasum 2021. aastal tulenes peamiselt diskontomäära tõusust 1,1%-lt 2020. aastal 1,3%-le 2021. aastal. Osaliselt tasakaalustas saadud kasumi ümberhindamisest tulenenud kahjum tingituna kogemuspõhistest kohandustest, mis kajastasid erinevusi eelmises aastaaruandes esitatud kindlustusmatemaatiliste eelduste ja tegelike näitajate vahel.

Töötajate pensionisüsteemi määratud väljamakse samba varade õiglane väärtus muutus järgmiselt:

2021. aastal pensionisüsteemi varade ümberhindamisest tulenenud kasum näitab, et fondiosakute tegelik tootlus oli suurem kui eeldatud intressitulu pensionisüsteemi varadelt (mis põhines 1,1% diskontomäära eeldusel).

Ümberhindamistes tehtud muutused olid järgmised:

Tulude ja kulude aruanne
Tulude ja kulude aruandes on kajastatud järgmised summad:

Märkus. Veerus „Juhatus” esitatakse nii EKP juhatuse kui ka järelevalvenõukoguga seotud summad.

Jooksva tööalase teenistuse kulutused suurenesid 2021. aastal 169 miljoni euroni (2020. aastal 142 miljonit eurot) peamiselt edasise pensionitõusu tulemusel 1,0%-lt 2019. aastal 1,7%-le 2020. aastal. Peale selle alanes veelgi diskontomäär (1,2%-lt 2019. aastal 1,1%-le 2020. aastal).[41]

Peamised eeldused
Käesolevas lisas nimetatud hinnangute koostamisel on sõltumatud kindlustusmatemaatikud kasutanud eeldusi, mille juhatus on raamatupidamisarvestuse ja andmete avaldamise eesmärgil heaks kiitnud. Järgnevalt on esitatud peamised eeldused, mida kasutatakse töösuhtejärgsete hüvitiste ja muude pikaajaliste hüvitistega seotud kohustuse arvutamisel.

1) Neid eeldusi kasutati EKP määratud väljamaksega pensionikohustuse (mida rahastatakse kapitalitagatisega varadest) arvutamiseks.
2) Peale selle arvestatakse individuaalse palgatõusuga kuni 1,8% aastas olenevalt pensionisüsteemis osaleja liikme vanusest.

3) EKP pensionisüsteemi eeskirjade kohaselt tõstetakse pensione igal aastal. Kui EKP töötajate töötasude iga-aastase üldise korrigeerimise tulemusel on palgatõus hindade inflatsioonist väiksem, suurendatakse pensione kooskõlas töötasude üldise korrigeerimisega. Kui töötasude iga-aastane üldine korrigeerimine ületab hindade inflatsiooni, lähtutakse sellest pensionitõusu määramisel, tingimusel et EKP pensionisüsteemi finantsolukord võimaldab pensione sel määral tõsta.

14 Eraldised

Kirje hõlmab peamiselt finantsriskide katteks ette nähtud eraldist. Seda kasutatakse tulevase realiseeritud ja realiseerimata kahjumi katmiseks määral, mida EKP nõukogu peab vajalikuks. Eraldise suurust ja jätkuvat vajadust kontrollitakse igal aastal eespool nimetatud riskidele EKP poolt antud hinnangu alusel, võttes arvesse mitmeid tegureid. Eraldis koos kõigi üldreservfondis hoitavate summadega ei tohi ületada euroala riikide keskpankade sissemaksete kogumahtu EKP kapitalis.

Arvestades EKP finantsriskide hindamise tulemusi ja EKP finantsriskide katteks ettenähtud eraldise maksimaalset lubatud piirmäära, otsustas EKP nõukogu kanda 2021. aasta 31. detsembri seisuga eraldisse 610 miljonit eurot. Selle ülekande tulemusel vähenes EKP 2021. aasta puhaskasum 192 miljoni euroni ning eraldise suurus kasvas 8194 miljoni euroni, mis vastab euroala riikide keskpankade sissemaksete kogumahule EKP kapitalis sama kuupäeva seisuga.

Kirje hõlmas ka halduseraldisi 74 miljoni euro väärtuses (2020. aastal 57 miljonit eurot).

15 Ümberhindluskontod

See kirje hõlmab peamiselt varade, kohustuste ja bilansiväliste instrumentidega seotud realiseerimata kasumist tulenevaid ümberhindlusreserve (vt teemad „Tulude kajastamine”, „Kuld ning välisvaluutavarad ja -kohustused”, „Väärtpaberid” ning „Bilansivälised instrumendid” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3). Kirje hõlmab ka EKP määratud väljamaksega netokohustuste ümberhindamisi, mis on seotud töösuhtejärgsete hüvitistega (vt teema „EKP töösuhtejärgsed hüvitised, muud pikaajalised hüvitised ja töösuhte lõpetamise hüvitised” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3 ja lisa kirje 13.3 „Mitmesugused muud kohustused”).

Ümberhindluskontode mahu suurenemine tuleneb peamiselt USA dollari kallinemisest euro suhtes ja kulla turuhinna tõusust eurodes 2021. aastal.

Aasta lõpu ümberhindlusel kasutatud vahetuskursid olid järgmised:

16 Kapital ja reservid

16.1 Kapital

EKP märgitud kapitali maht on 10 825 miljonit eurot.

Pärast Inglise keskpanga EKPSist lahkumist 31. jaanuaril 2020 püsis EKP märgitud kapitali maht muutumatuna ning Inglise keskpanga osa EKP märgitud kapitalis jagati ümber euroala ja ülejäänud euroalaväliste riikide keskpankade vahel.

EKP sissemakstud kapital püsis 2020. aastal samuti muutumatuna 7659 miljoni euro tasemel, kuna ülejäänud riikide keskpangad katsid Inglise keskpanga sissemakstud osa (58 miljonit eurot) EKP kapitalis. Ühtlasi otsustas EKP nõukogu, et euroala riikide keskpangad tasuvad täielikult oma suurenenud osa EKP kapitalis kahe aastamaksena 2021. ja 2022. aastal (kummalgi aastal 610 miljonit eurot).

Euroala keskpankade poolt 29. detsembril 2021 tehtud esimese osamakse tulemusel suurenes EKP sissemakstud kapital 8270 miljoni euroni (vt tabel).

Euroalavälised liikmesriigid peavad tasuma 3,75% oma osast märgitud kapitalis EKP tegevuskulude katteks. Alates 1. jaanuarist 2020 on see summa olnud kokku 76 miljonit eurot. Euroalaväliste riikide keskpankadel ei ole õigust saada osa EKP jaotatavast kasumist ja nad ei ole kohustatud katma EKP võimalikku kahjumit.

2.5 Bilansivälised instrumendid

17 Väärtpaberilaenuandmise programmid

EKP on omavahendite haldamisega seoses sõlminud väärtpaberilaenuandmise programmi käsitleva kokkuleppe, mille kohaselt spetsialiseerunud asutus teeb EKP nimel väärtpaberilaenutehinguid.

Peale selle on EKP kooskõlas EKP nõukogu otsustega teinud laenuandmise eesmärgil kättesaadavaks enda omanduses olevad väärtpaberid, mis on ostetud kaetud võlakirjade esimese, teise ja kolmanda ostukava, avaliku sektori väärtpaberite ostukava ning pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava raames; samuti väärtpaberituruprogrammi raames ostetud väärtpaberid, mis on kõlblikud ka avaliku sektori väärtpaberite ostukava raames.[42]

Väärtpaberilaenutehingud kajastatakse bilansivälistel kontodel, välja arvatud juhul, kui neis tehingutes kasutatakse sularahatagatisi, mis jäävad sama aasta lõpu seisuga investeerimata.[43] 2021. aasta 31. detsembri seisuga oli selliseid lõpetamata väärtpaberilaenutehinguid 16 156 miljoni euro väärtuses (2020. aastal 17 214 miljonit eurot). Sellest summast 11 821 miljonit eurot (2020. aastal 12 615 miljonit eurot) oli seotud rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavate väärtpaberite laenudega.

18 Intressimäära futuurid

Lõpetamata jäid järgmised välisvaluutatehingud (aasta lõpu vahetuskursside järgi):

Neid tehinguid tehti EKP välisvaluutareservide haldamisel.

19 Väärtpaberite forvardtehingud

2021. aasta 31. detsembri seisuga oli lõpetamata 382 miljoni euro ulatuses väärtpaberite forvardmüügitehinguid. Neid tehinguid tehti EKP välisvaluutareservide haldamisel. 2020. aasta lõpu seisuga lõpetamata tehinguid ei olnud.

20 Valuutavahetustehingud ja valuutaforvardid

Välisvaluutareservide haldamine
Valuutavahetustehinguid ja valuutaforvardeid tehti 2021. aastal EKP välisvaluutareservide haldamisel. Aasta lõpu seisuga olid täitmata järgmised kõnealuste tehingutega seotud nõuded ja kohustused (aasta lõpu vahetuskursside järgi):

Likviidsust lisavad vahetustehingute kokkulepped
EKP-l on sõlmitud vastastikused vahetustehingute kokkulepped Kanada keskpanga, Inglise keskpanga, Jaapani keskpanga, USA Föderaalreservi Süsteemi, Šveitsi keskpanga ja Hiina keskpangaga. Need kokkulepped võimaldavad pakkuda i) euroala pankadele likviidsust eespool nimetatud keskpankade vastavates vääringutes või ii) kõnealuste keskpankade jurisdiktsioonis tegutsevatele finantsasutustele likviidsust eurodes. Vahetustehingute kokkulepped on sõlmitud ka Bulgaaria keskpanga, Horvaatia keskpanga, Taani keskpanga ja Rootsi keskpangaga eurodes likviidsuse pakkumiseks nende keskpankade jurisdiktsioonis tegutsevatele finantsasutustele. Kokkulepete eesmärk on täita potentsiaalset likviidsusvajadust võimalike turuhäirete ennetamiseks.

USA dollarites nomineeritud nõuded ja kohustused, mille lõpptähtaeg on 2022. aastal, tekkisid seoses USA dollarites likviidsuse pakkumisega eurosüsteemi vastaspooltele (vt lisa kirje 11 „Kohustused eurodes euroalaväliste residentide ees").

21 Laenutehingute haldamine

EKP jätkas 2021. aastal laenuvõtmis- ja laenuandmistegevuse haldamist ELis keskmise tähtajaga rahalise abi süsteemi, Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi ja Kreeka krediidikorralduse lepingu raames ning samuti maksete haldamist seoses Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi kahe laenuga.

Peale selle andis Euroopa Liit (EL) 2021. aastal COVID-19 pandeemiaga seoses liikmesriikidele jätkuvalt laene ka tööhõive toetamise erakorralise rahastu (TERA) kaudu. Samuti lõi EL 2021. aastal programmi „NextGenerationEU” (Euroopa Liidu taasterahastu), et toetada ELi majanduse taastumist, hõlbustades samal ajal liidu majanduse rohe- ja digipööret. Taasterahastu raames antakse liikmesriikidele tagastamatut rahalist abi ja samuti toetust laenudena. EKP toetas Euroopa Komisjoni mõlema eespool nimetatud instrumendiga seotud operatsioonide haldamisel.

2021. aastal töötles EKP kõigi asjaomaste operatsioonidega seotud makseid.

2.6 Tulude ja kulude aruande lisa

22 Puhas intressitulu

22.1 Intressitulu välisvaluutareservidelt

Kirje hõlmab EKP välisvaluutareservidega seotud intressitulu, millest on maha arvatud intressikulu.

Netointressitulu/-kulu instrumentide lõikes:

Netointressitulu/-kulu välisvääringute lõikes:

22.2 Intressitulu europangatähtede jaotusest eurosüsteemis

See kirje kajastab intressitulu, mis on seotud EKP osaga (8%) emiteeritud europangatähtede koguväärtusest (vt teema „Ringluses olevad pangatähed” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3 ning lisa kirje 6.1 „Nõuded seoses europangatähtede jaotamisega eurosüsteemis”). 2021. aastal oli intressitulu null, kuna põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäär oli kogu aasta jooksul 0%.

22.3 Riikide keskpankade üle kantud välisvaluutareservidelt makstav intress

Selles kirjes esitatakse euroala riikide keskpankadele makstud intress välisvaluutareservidelt, mille nad on EKP-le üle kandnud (vt lisa kirje 12.1 „Välisvaluutareservide ülekandmisega samaväärsed kohustused”). 2021. aastal oli see intress null, kuna põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäär oli kogu aasta jooksul 0%.

22.4 Muu intressitulu ja muu intressikulu

Muud intressitulud ja -kulud olid järgmised:

1) Väärtpaberituruprogrammi raames EKP-le kuuluvatelt Kreeka riigivõlakirjadelt saadud puhas intressitulu oli 46 miljonit eurot (2020. aastal 50 miljonit eurot).

23 Realiseeritud kasum/kahjum finantsoperatsioonidest

Realiseeritud puhaskasum/puhaskahjum finantsoperatsioonidest oli järgmine:

Hinnavahest saadud realiseeritud puhaskasum/puhaskahjum hõlmab väärtpaberite, intressimäära futuuride ja intressimäära vahetuslepingute hinnavahest saadud realiseeritud kasumit ja kahjumit. Hinnavahest saadud realiseeritud puhaskahjum 2021. aastal oli peamiselt tingitud eurodes nomineeritud väärtpaberitest ja USA dollarites nomineeritud intressimäära futuuridest. 2020. aastal registreeriti USA dollari portfellis suur hinnavahest saadud realiseeritud puhaskasum tingituna USA dollarites nomineeritud väärtpaberite tulususe vähenemisest.

24 Finantsvarade ja -positsioonide allahindlused

Finantsvarade ja -positsioonide allahindlused olid järgmised:

Mitmete USA dollari portfellis ja omavahendite portfellis hoitavate väärtpaberite turuväärtus 2021. aastal langes, samal ajal kui nende turutootlus suurenes. See tõi kõnealuse aasta lõpu seisuga kaasa hinnavahest tulenenud realiseerimata kahjumi.

25 Tasude ja komisjonitasudega seotud netotulu/-kulu

2021. aastal koosnes selles kirjes kajastatud tulu peamiselt järelevalvetasudest. Kulud on valdavalt seotud hoiutasudega.

Järelevalveülesannetega seotud tulu ja kulu
Järelevalveülesannete täitmisega seotud kulude katmiseks on EKP kehtestanud järelevalve alla kuuluvatele üksustele iga-aastase järelevalvetasu. Järelevalvetasud arvutatakse asjaomasel tasuperioodil järelevalveülesannete täitmisega seoses kantud tegelike järelevalvekulude alusel. Neid kohandatakse konkreetsetele pankadele eelnenud tasuperioodide eest tagasi makstavate või neilt saada olevate summadega ning muude summadega (sh hilinenud maksete viivised).[44]

EKP järelevalveülesannete täitmisega seotud tegelike kulude põhjal oli järelevalvetasudega seotud tulu 2021. aastal 578 miljonit eurot. Iga-aastaste järelevalvetasude kogusumma, mille järelevalve alla kuuluvad üksused peavad 2021. aasta tasuperioodi eest maksma, on 577 miljonit eurot[45] (vt lisa kirje 7.4 „Viitlaekumised ja ettemakstud kulud”). See summa on saadud pärast kohanduste tegemist, et võtta arvesse hilinenud maksete eest tasutud viiviseid. Järelevalvetasud kogutakse pankadelt 2022. aasta teises kvartalis.[46]

Peale selle on EKP-l õigus määrata järelevalve alla kuuluvatele üksustele halduskaristusi usaldatavusnõudeid käsitlevatest ELi panganduseeskirjadest (sh EKP järelevalveotsused) tulenevate kohustuste täitmata jätmise eest. Neist laekuvat tulu ei võeta arvesse iga-aastaste järelevalvetasude arvutamisel, vaid see kajastatakse tuluna EKP tulude ja kulude aruandes ning jaotatakse EKP kasumi jaotamise režiimi raames euroala riikide keskpankade vahel. 2021. aastal laekus järelevalvealustele üksustele määratud halduskaristustest 1 miljon eurot.

Seega oli EKP järelevalveülesannetega seonduv tulu järgmine:

Pangandusjärelevalvega seotud kulud tulenevad oluliste üksuste otsesest järelevalvest, vähem oluliste üksuste järelevalve kontrollimisest ning horisontaalsetest ülesannetest ja eriteenustest. Need hõlmavad EKP järelevalvefunktsiooniga seotud otseseid kulusid. Samuti on hõlmatud kulud, mis on seotud EKP järelevalveülesannete täitmiseks vajalike tugistruktuuridega (sh tööruumid ja vahendid, personalijuhtimine, IT-teenused, õigusteenused, audit ja haldusteenused, avalikud suhted ja tõlketeenused ning muu tegevus).

2021. aastal olid EKP järelevalveülesannetega seotud ja iga-aastastest järelevalvetasudest kaetud tegelikud kogukulud 578 miljonit eurot (2020. aastal 535 miljonit eurot). Kulude üldine kasv tulenes pangandusjärelevalve IT-süsteemide jätkuvast arendamisest ja suurematest personalikuludest.

Samuti maksab EKP järelevalve alla kuuluvatele üksustele hüvitist, kui kohus tühistab neile varem määratud halduskaristused. 2021. aastal olid seonduvad hüvitised 5 miljonit eurot (vt lisa kirje 31 „Muu kulu”). Seda kulu ei võeta arvesse iga-aastaste järelevalvetasude arvutamisel, kuid see kajastatakse EKP tulude ja kulude aruandes ning see vähendab tema netotulemit.

26 Tulu aktsiatelt ja osalustest

Selles kirjes esitatakse EKP-le kuuluvatelt Rahvusvaheliste Arvelduste Panga (BIS) aktsiatelt saadud dividendid (vt lisa kirje 7.2 „Muu finantsvara”). 2021. aastal hõlmas see summa täiendavaid dividende, millega BISi iga-aastane üldkoosolek otsustas hüvitada ajavahemikul 2019–2020 maksmata jäetud dividende.[47]

27 Muu tulu

2021. aasta jooksul saadi muud tulu peamiselt i) maksetest, mida euroala riikide keskpangad tegid EKP-le eurosüsteemi ühisprojektidega seotud kulude katmiseks, ning ii) EKP peahoone infrastruktuuri parandustöödega seotud kindlustusmaksetest (vt lisa kirje 29 „Halduskulu”).

28 Personalikulu

Personalikulud olid järgmised:

1) Palgad ja muud tasud põhinevad sisuliselt Euroopa Liidus kehtival palgasüsteemil ja on sellega võrreldavad.

Töötajate keskmine arv täistööajale taandatuna[48] oli 4038 (2020. aastal 3923), sh 362 juhtival kohal töötavat isikut (2020. aastal 356).

Personalikulud suurenesid 2021. aastal valdavalt töösuhtejärgsete hüvitistega seotud kulude kasvu tõttu, mille tingisid peamiselt tulevane kõrgem pensionitõusumäär ja kindlustusmatemaatilisel hindamisel 2021. aasta jooksva tööalase teenistuse kulu tuletamiseks kasutatud madalam diskontomäär[49] (vt kirje 13.3 „Mitmesugused muud kohustused”). Kulude kasvu mõjutas ka EKP töötajate keskmise arvu tõus.

EKP juhatuse ja järelevalvenõukogu liikmetele makstavad tasud
EKP juhatuse liikmetele ja EKP poolt palgatud järelevalvenõukogu liikmetele makstakse põhipalka ja elamiskulude hüvitist. EKP presidendile on elamiskulude hüvitise asemel ette nähtud ametlik residents. EKP juhatuse liikmetele ja järelevalvenõukogu esimehele makstakse ka esindustasu. Kooskõlas Euroopa Keskpanga personali töölepingu tingimustega võib juhatuse ja järelevalvenõukogu liikmetel olenevalt isiklikest asjaoludest olla õigus saada majapidamis-, lapse- ja õppetoetust ning muid toetusi. Palkadelt makstakse tulumaksu Euroopa Liidu eelarvesse ja nendest arvatakse maha pensionimaksed ning maksed ravi- ja pikaajalise hoolduse kindlustuse ning õnnetusjuhtumikindlustuse katteks. Muid tasusid ei maksustata ega võeta arvesse pensionide määramisel.

Juhatuse liikmete ja EKP poolt palgatud järelevalvenõukogu liikmete (v.a riiklike järelevalveasutuste esindajad) põhipalgad 2021. aastal olid järgmised:[50]

1) Frank Eldersoni ametiaeg EKP juhatuse liikmena algas 15. detsembril 2020. Kuna tema 2020. aasta detsembrikuu ülejäänud töötasu maksti välja 2021. aasta jaanuaris, võeti seda arvesse 2021. aasta kuludes.
2) Välja arvatud järelevalvenõukogu aseesimehe (kuni 14. detsembrini 2020 Yves Mersch ja alates 24. veebruarist 2021 Frank Elderson) palk, mida kajastatakse koos teiste EKP juhatuse liikmete palkadega.

Juhatuse ja järelevalvenõukogu liikmetele makstud lisatasud ning EKP poolt nende ravi- ja pikaajalise hoolduse kindlustuse ning õnnetusjuhtumikindlustuse katteks tehtud maksed ulatusid 1 097 128 euroni (2020. aastal 1 201 810 eurot).

Juhatuse ja järelevalvenõukogu endistele liikmetele võidakse pärast nende ametiaja lõppu maksta piiratud üleminekuaja jooksul ettenähtud tasusid. 2021. aastal ulatusid need tasud, seonduvad peretoetused ning EKP maksed juhatuse ja järelevalvenõukogu endiste liikmete ravi- ja pikaajalise hoolduse kindlustuse ning õnnetusjuhtumikindlustuse katteks kokku 977 547 euroni (2020. aastal 1 555 042 eurot). Maksete vähenemine oli tingitud sellest, et 2021. aastal said neid väiksem arv endiseid juhatuse ja järelevalvenõukogu liikmeid. Samal ajal kahanes nendele endistele liikmetele tehtavate maksete suurus, kellel oli endiselt õigus neid saada, kuid kelle üleminekuperiood hakkas lõpule jõudma.

Juhatuse endiste liikmete või nende ülalpeetavate pensionidega seotud maksed (sh töösuhtejärgsed tasud) ning maksed nende ravi- ja pikaajalise hoolduse kindlustuse ning õnnetusjuhtumikindlustuse katteks moodustasid kokku 4 047 008 eurot (2020. aastal 928 149 eurot).[51] 2021. aastal sisaldas see summa kindlasummalist makset endise juhatuse liikme pensionilejäämisel tulevaste pensionimaksete asemel.

29 Halduskulu

Halduskulud olid järgmised:

Halduskulud suurenesid 2021. aastal veidi. Rendi-, kinnisvarahooldus- ja kommunaalteenuste kulude kasv oli peamiselt seotud EKP peahoone ehitusetapist alles jäänud infrastruktuuripuujääkide kõrvaldamisega. Need kulud kaeti kindlustusmaksetest (vt lisa kirje 27 „Muu tulu”).

30 Pangatähtede tootmisteenused

Need kulud on valdavalt seotud europangatähtede piiriülese transpordi kuludega, mis tekkisid pangatähtede vedamisel trükikodade ja keskpankade vahel (uute pangatähtede tarned) ning riikide keskpankade vahel (ühe keskpanga puuduvate varude täiendamiseks teise keskpanga varude ülejäägist). Need kulud kannab EKP.

31 Muu kulu

2021. aastal hõlmas see kirje halduskaristuste hüvitamist, mille EKP oli varem määranud sama pangagrupi kolmele järelevalve alla kuuluvale üksusele ning millega seotud otsused kohus osaliselt tühistas (vt lisa kirje 25 „Tasude ja komisjonitasudega seotud netotulu/kulu”).

3 Sõltumatu audiitori järeldusotsus

Euroopa Keskpanga presidendile ja nõukogule
Frankfurt Maini ääres

Audiitori järeldusotsus EKP 2021. aasta finantsaruande kohta

Arvamus

Oleme auditeerinud Euroopa Keskpanga (EKP) finantsaruande 2021. aasta 31. detsembril lõppenud aasta kohta. Finantsaruanne on EKP raamatupidamise aastaaruande osa ning selle moodustavad bilansiaruanne, tulude ja kulude aruanne, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõte ja muud selgitavad märkused.

Oleme seisukohal, et käesolev finantsaruanne kajastab olulises osas õigesti ja õiglaselt EKP finantsolukorda seisuga 31. detsember 2021 ja sellel kuupäeval lõppenud aruandeaasta finantstegevuse tulemust kooskõlas EKP nõukogu kehtestatud arvestuspõhimõtetega, mis on sätestatud EKP 3. novembri 2016. aasta otsuses (EL) 2016/2247 Euroopa Keskpanga raamatupidamise aastaaruannete kohta (EKP/2016/35; koos muudatustega), mis põhineb EKP 3. novembri 2016. aasta suunisel (EL) 2016/2249 raamatupidamise ja finantsaruandluse õigusraamistiku kohta Euroopa Keskpankade Süsteemis (EKP/2016/34; koos muudatustega).

Arvamuse alus

Käesolev audit on tehtud kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega. Meie kohustusi, mis tulenevad nendest standarditest, kirjeldatakse käesoleva järeldusotsuse osas „Audiitori kohustused seoses finantsaruande auditiga”. Me tegutseme EKPst sõltumatult ja kooskõlas Saksamaal kehtivate auditi puhul asjassepuutuvate eetikanõuetega, mis vastavad rahvusvahelise arvestusekspertide eetikakoodeksite nõukogu kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksile (IESBA koodeks). Oleme täitnud enda muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Usume, et meie hangitud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele.

Muu teave

EKP raamatupidamise aastaaruandes sisalduva muu teabe eest vastutab EKP juhatus. Muu teave hõlmab kogu EKP raamatupidamise aastaaruandes esitatud teavet, kuid mitte EKP finantsaruannet ega audiitori järeldusotsust.

Meie arvamus finantsaruande kohta ei hõlma muud teavet, samuti ei tee me selle kohta mingeid järeldusi.

Seoses finantsaruande auditiga on meie kohus tutvuda muu teabega ja kaaluda, kas muu teave on olulises osas vastuolus finantsaruandega või auditi käigus saadud teadmistega või seda on muul viisil oluliselt väärkajastatud.

EKP juhatuse ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses finantsaruandega

Käesoleva finantsaruande ettevalmistamise ja õiglase esitamise eest vastutab EKP juhatus kooskõlas nõukogu kehtestatud põhimõtetega, mis on sätestatud EKP 3. novembri 2016. aasta otsuses (EL) 2016/2247 Euroopa Keskpanga raamatupidamise aastaaruannete kohta (EKP/2016/35; koos muudatustega), mis põhineb EKP 3. novembri 2016. aasta suunisel (EL) 2016/2249 raamatupidamise ja finantsaruandluse õigusraamistiku kohta Euroopa Keskpankade Süsteemis (EKP/2016/34; koos muudatustega). Ühtlasi vastutab juhatus sisekontrollide eest, mida ta peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta finantsaruannete koostamist.

Finantsaruande koostamisel lähtub EKP juhatus tegevuse jätkuvuse põhimõttest ja hindab EKP suutlikkust tegevust jätkata, avalikustades vajaduse korral sellega seotud küsimused.

Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad EKP finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.

Audiitori kohustused seoses finantsaruande auditiga

Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas finantsaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja välja anda audiitori järeldusotsus, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et võimalikud olulised väärkajastamised rahvusvaheliste auditeerimisstandardite kohaselt läbi viidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad finantsaruande alusel teevad.

Rahvusvaheliste auditeerimisstandardite kohase auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi kavandamise ja läbiviimise käigus. Me teeme ka järgmist:

  • Teeme kindlaks ja hindame finantsaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditimenetlused vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase tõendusmaterjali aluse andmiseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist.
  • Omandame arusaamise auditi puhul asjakohasest sisekontrollist, et sellest lähtuvalt kavandada sobivad auditimenetlused, kuid mitte avaldada arvamust EKP sisekontrolli tulemuslikkuse kohta.
  • Hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud teabe põhjendatust.
  • Teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse aluspõhimõtte kasutamise asjakohasuse kohta, ning saadud auditi tõendusmaterjali põhjal ka selle kohta, kas sündmuste või tingimuste suhtes esineb olulist ebakindlust, mis võib tekitada märkimisväärset kahtlust EKP suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui jõuame järeldusele, et oluline ebakindlus eksisteerib, oleme kohustatud juhtima audiitori järeldusotsuses tähelepanu teabele, mis on finantsaruandes selle kohta avalikustatud, või kui avalikustatud teave on ebapiisav, siis muutma oma arvamust. Meie järeldused põhinevad audiitori järeldusotsuse kuupäevani saadud tõendusmaterjalil.
  • Hindame finantsaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud teavet, ning seda, kas finantsaruandes esitatakse aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.

Meie kohus on vahetada nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, teavet muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete audititähelepanekute kohta, sealhulgas sisekontrolli mis tahes märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme auditi käigus tuvastanud.

Frankfurt Maini ääres, 9. veebruar 2022

Baker Tilly GmbH & Co. KG
Wirtschaftsprüfungsgesellschaft

(Düsseldorf)

4 Selgitus kasumi ja kahjumi jaotamise kohta

Käesolev selgitus ei ole EKP 2021. aasta finantsaruande osa.

Kooskõlas EKPSi põhikirja artikliga 33 kantakse EKP puhaskasum üle järgmiselt:

  1. summa, mille määrab EKP nõukogu ja mis ei või ületada 20% puhaskasumist, kantakse üle üldreservfondi piiranguga, et see ei ole suurem kui 100% kapitalist;
  2. ülejäänud puhaskasum jaotatakse EKP osanike vahel proportsionaalselt nende sissemaksetega.[52]

Kui EKP kannab kahjumit, võib kahjumi katta EKP üldreservfondi arvelt ja vajaduse korral EKP nõukogu otsuse põhjal vastava majandusaasta valuutakasumi arvelt proportsionaalselt nende summadega ja nende summade piires, mis on jaotatud riikide keskpankadele kooskõlas EKPSi põhikirja artikliga 32.5.[53]

EKP 2021. aasta puhaskasum oli 192 miljonit eurot. EKP nõukogu otsuse kohaselt jaotati 31. jaanuaril 2022 kasumi vahejaotuse käigus euroala riikide keskpankade vahel 150 miljonit eurot. Samuti otsustas nõukogu jaotada ülejäänud 42 miljoni euro suuruse kasumi euroala riikide keskpankade vahel.

© Euroopa Keskpank, 2022

Postiaadress 60640 Frankfurt am Main, Germany
Telefon +49 69 1344 0

Veebileht www.ecb.europa.eu

Kõik õigused on kaitstud. Taasesitus õppe- ja mitteärilistel eesmärkidel on lubatud, kui viidatakse algallikale.

Terminite kohta saab täpsemat teavet EKP seletavast sõnastikust.

HTML ISBN 978-92-899-5015-2, ISSN 2443-4841, doi:10.2866/61898, QB-BS-22-001-ET-Q

  1. Ümardamise tõttu ei pruugi tegevusaruandes esitatud arvud täpselt ühtida toodud kogusummadega ja esitatud protsendid ei pruugi täpselt kajastada absoluutväärtusi.
  2. Finantsaruanne hõlmab bilanssi, tulude ja kulude aruannet ning seonduvaid märkusi. Raamatupidamise aastaaruanne sisaldab finantsaruannet, tegevusaruannet, sõltumatu audiitori järeldusotsust ning selgitust kasumi ja kahjumi jaotamise kohta. Lisateavet seonduva ettevalmistus- ja heakskiitmismenetluse kohta saab EKP veebilehelt.
  3. Lähemat teavet 2021. aastal toimunud rahapoliitika strateegia läbivaatamise kohta saab EKP veebilehelt.
  4. Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon (koos muudatustega; ELT C 202, 7.6.2016, lk 1). Mitteametlik konsolideeritud tekst koos muudatuste loeteluga on avaldatud siin.
  5. Protokoll (nr 4) Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja kohta (ELT C 202, 7.6.2016, lk 230). Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) kuuluvad EKP ja kõigi 27 ELi liikmesriigi keskpangad.
  6. Varaostukava (APP) hõlmab kaetud võlakirjade kolmandat ostukava (CBPP3), varaga tagatud väärtpaberite ostukava (ABSPP), avaliku sektori väärtpaberite ostukava (PSPP) ja ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava (CSPP). EKP ei omanda väärtpabereid ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava raames. Lisateavet varaostukava kohta saab EKP veebilehelt.
  7. Lisateavet pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava kohta saab EKP veebilehelt.
  8. Vt 16. detsembri 2021. aasta pressiteade EKP nõukogu otsuste kohta.
  9. Lisateavet varaostukava ja pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava puhul kohaldatavate tähtajapiirangute kohta saab EKP veebilehelt.
  10. Välisvaluutapositsioon hõlmab varasid, mida kajastatakse bilansikirjetes „Nõuded välisvääringus euroala residentide vastu – pangakontode jäägid, väärtpaberiinvesteeringud, välislaenud ja muud välisvarad” ja „Nõuded välisvääringus euroala residentide vastu”.
  11. EKP järelevalveülesannete täitmisega seotud kulud kaetakse järelevalve alla kuuluvate üksuste makstavatest iga-aastastest järelevalvetasudest. Lisateavet saab EKP pangandusjärelevalve veebilehelt.
  12. Finantsriskide katteks tehtud eraldise kasv tõi kaasa kasumi samaväärse vähenemise 2021. aastal.
  13. Bilansi kirje „Ümberhindluskontod” hõlmab ka töösuhtejärgsete hüvitiste ümberhindamisi.
  14. Vt 30. jaanuari 2020. aasta pressiteade EKP kapitali kohta pärast Inglise keskpanga lahkumist EKPSist.
  15. Järelevalvetasud kajastatakse kategoorias „Muu tulu ja kulu” (vt joonis 13).
  16. Eeldatav puudujääk on tõenäosusega kaalutud keskmine kahjum, mis realiseerub (1–p)% kõige negatiivsemate stsenaariumite korral, kusjuures p tähistab usaldatavustaset.
  17. Riskide modelleerimise metoodika kohta vt lähemalt „The financial risk management of the Eurosystem’s monetary policy operations”, EKP, juuli 2015.
  18. Operatsioonirisk hõlmab kõiki mitterahalisi riske ja on määratletud kui negatiivne finants-, äri- või mainemõju, mis tuleneb isikutest, sisemiste juhtimis- ja äriprotsesside ebapiisavast rakendamisest või mittetoimimisest, protsesside aluseks olevate süsteemide häiretest või välistest sündmustest (nt loodusõnnetused või välised rünnakud).
  19. Lähemat teavet EKP juhtimisstruktuuri kohta saab EKP veebilehelt.
  20. Tegutsemisriski juhtimisele pööratakse nii ettevõtlus- kui ka avalikus sektoris üha enam tähelepanu. See täiendab finants- ja operatsiooniriski juhtimist. EKP on tegutsemisriski määratlenud kui maine- või muu kahju saamise riski, mille põhjustavad EKP kõrgetasemelised ametnikud või töötajad, kes ei järgi EKP eetika- ja usaldusväärsuseeskirju ja/või head juhtimistava ning haldusstandardeid.
  21. EKP üksikasjalikud arvestuspõhimõtted on sätestatud EKP 3. novembri 2016. aasta otsuses (EL) 2016/2247 EKP raamatupidamise aastaaruannete kohta (EKP/2016/35; koos muudatustega), ELT L 347, 20.12.2016, lk 1. Mitteametlik konsolideeritud tekst koos muudatuste loeteluga on avaldatud siin.
    Selleks et tagada eurosüsteemi majandustegevuse ühtne raamatupidamisarvestus ja finantsaruandlus, tugineb see otsus EKP 3. novembri 2016. aasta suunisele (EL) 2016/2249 raamatupidamise ja finantsaruandluse õigusraamistiku kohta Euroopa Keskpankade Süsteemis (EKP/2016/34; koos muudatustega), ELT L 347, 20.12.2016, lk 37. Mitteametlik konsolideeritud tekst koos muudatuste loeteluga on avaldatud siin.
    Kõnealused põhimõtted (mida vaadatakse läbi ja ajakohastatakse korrapäraselt) on kooskõlas EKPSi põhikirja artikli 26.4 sätetega, mis nõuavad kooskõlastatud lähenemist eurosüsteemi majandustegevuse raamatupidamisarvestust ja finantsaruandlust käsitlevatele eeskirjadele.
  22. Haldustuludega seotud viitlaekumiste, halduskuludega seotud viitvõlgade ja eraldiste puhul on miinimumsummaks 100 000 eurot.
  23. Töötajate vabatahtlike sissemaksetega kogutud vahendeid võib pensioniikka jõudmisel kasutada täiendava pensioni ostmiseks. Sellest hetkest lisatakse kõnealune pension määratud väljamaksega seotud kohustusele.
  24. Seisuga 31. detsember 2021. osalesid TARGET2s järgmised euroalaväliste liikmesriikide keskpangad: Bulgaaria keskpank (Българска народна банка), Horvaatia keskpank (Hrvatska narodna banka), Poola keskpank (Narodowy Bank Polski), Rumeenia keskpank (Banca Naţională a României) ja Taani keskpank (Danmarks Nationalbank).
  25. EKP 13. detsembri 2010. aasta otsus euro pangatähtede emiteerimise kohta (EKP/2010/29; 2011/67/EL; koos muudatustega), ELT L 35, 9.2.2011, lk 26. Mitteametlik konsolideeritud tekst koos muudatuste loeteluga on avaldatud siin.
  26. Pangatähtede jaotamise alus – protsentuaalne väärtus, mis tuleneb EKP osa arvesse võtmisest europangatähtede koguväljalaskes ja kapitali märkimise aluse kohaldamisest riikide keskpankade osale selles kogusummas.
  27. EKP 3. novembri 2016. aasta otsus (EL) 2016/2248 eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide keskpankade emissioonitulu jaotuse kohta (EKP/2016/36; koos muudatustega), ELT L 347, 20.12.2016, lk 26. Mitteametlik konsolideeritud tekst koos muudatuste loeteluga on avaldatud siin.
  28. EKP 15. detsembri 2014. aasta otsus (EL) 2015/298 Euroopa Keskpanga tulu vahepealse jaotamise kohta (EKP/2014/57; koos muudatustega), ELT L 53, 25.2.2015, lk 24. Mitteametlik konsolideeritud tekst koos muudatuste loeteluga on avaldatud siin.
  29. Vastab 504,8 tonnile.
  30. Asjaomases välisvääringus nomineeritud varad miinus kohustused, mille suhtes kohaldatakse valuuta ümberhindlust. Need kajastatakse kirjetes „Nõuded välisvääringus euroalaväliste residentide vastu”, „Nõuded välisvääringus euroala residentide vastu”, „Viitlaekumised ja ettemakstud kulud”, „Bilansiväliste instrumentide ümberhindlusest tulenevad erinevused” (kohustuste poolel) ning „Viitvõlad ja ettemakstud tulud”, võttes arvesse valuutaforvardeid ja valuutavahetustehinguid bilansivälistes kirjetes. Ei sisalda välisvääringus nomineeritud finantsinstrumentide hinna ümberhindlusest saadud tulu.
  31. Lisateavet eurosüsteemi poolt kõlblike tagatiste vastu pakutavate eurodes likviidsusoperatsioonide kohta saab EKP veebilehelt.
  32. Lisateavet varaostukava kohta saab EKP veebilehelt.
  33. Vt 16. detsembri 2021. aasta pressiteade EKP nõukogu otsuste kohta.
  34. Lisateavet pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava kohta saab EKP veebilehelt.
  35. Kui suudetakse säilitada soodsad rahastamistingimused, ilma et erakorralise varaostukava kestuse jooksul kasutataks netovaraostudeks kogu eraldatud summat, ei ole seda tingimata vaja täies ulatuses kasutada.
  36. Turuväärtused on ligikaudsed ja tuletatakse turunoteeringute alusel. Kui turunoteeringud ei ole kättesaadavad, arvutatakse turuväärtused eurosüsteemi sisemudelite abil.
  37. Alates 16. märtsist 2016 on eurosüsteemi põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäär olnud 0%.
  38. Lisateavet saab EKP pangandusjärelevalve veebilehelt.
  39. Väärtpaberilaenutehingud, millega ei kaasne aasta lõpu seisuga investeerimata sularahatagatisi, kajastatakse bilansivälistel kontodel (vt lisa kirje 17 „Väärtpaberilaenuprogrammid”).
  40. Pensionikava määratud väljamakse sambas kajastuvad ainult EKP ja tema töötajate kohustuslikud sissemaksed. Töötajate vabatahtlikud maksed määratud sissemaksega pensionisambasse ulatusid 2021. aastal 220 miljoni euroni (2020. aastal 186 miljonit eurot). Need maksed investeeritakse pensionikava varadesse ning nendega seoses tekib vastavalt ka sama suur kohustus.
  41. Jooksva tööalase teenistuse kulutuste hinnanguline suurus arvutatakse eelnenud aasta näitaja alusel.
  42. EKP ei osta ettevõtlussektori väärtpaberite ostukava ja pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava raames ettevõtlussektori väärtpabereid, seega puuduvad ka vastavad varad, mida laenuandmise eesmärgil kättesaadavaks teha. Lisateavet väärtpaberite laenuks andmise kohta saab EKP veebilehelt.
  43. Kui sularahatagatised on aasta lõpu seisuga reinvesteerimata, kajastatakse vastavad tehingud bilansikirjetes (vt lisa kirje 9 „Muud kohustused eurodes euroala krediidiasutuste ees” ja kirje 11 „Kohustused eurodes euroalaväliste residentide ees”).
  44. Vt Euroopa Keskpanga 22. oktoobri 2014. aasta määruse (EL) nr 1163/2014 järelevalvetasude kohta (EKP/2014/41; koos muudatustega; ELT L 311, 31.10.2014, lk 23) artikli 5 lõige 3. Mitteametlik konsolideeritud tekst koos muudatuste loeteluga on avaldatud siin.
  45. 2022. aasta aprilli lõpuks võtab EKP nõukogu vastu ja avaldab EKP otsuse iga-aastase järelevalvetasu kogusumma kohta 2021. aastal.
  46. Lisateavet saab EKP pangandusjärelevalve veebilehelt.
  47. Vt Rahvusvaheliste Arvelduste Panga aastaaruanne 2020/2021.
  48. Täistööajale taandatud töötajate arv on mõõtühik, mis on võrdne ühe töötaja tööajaga aastas, kui see isik töötab täistööajaga. Andmed hõlmavad tähtajatu, tähtajalise või lühiajalise lepinguga töötajaid ja EKP diplomijärgses programmis osalejaid proportsionaalselt nende tööajaga. Samuti on hõlmatud emapuhkusel ja pikaajalisel haiguspuhkusel olevad töötajad, kuid mitte palgata puhkusel olevad töötajad.
  49. Jooksva tööalase teenistuse kulutuste hinnanguline suurus arvutatakse eelnenud aasta näitaja alusel.
  50. Brutosummad, millest arvatakse maha tulumaks ELi eelarvesse.
  51. EKP juhatuse ja järelevalvenõukogu praeguste liikmete pensionidega seotud netosumma kohta, mis kajastub tulude ja kulude aruandes, vt lisa kirje 13.3 „Mitmesugused muud kohustused”.
  52. Euroalaväliste riikide keskpankadel ei ole õigust saada osa EKP jaotatavast kasumist ja nad ei ole kohustatud rahastama EKP võimalikku kahjumit.
  53. Vastavalt EKPSi põhikirja artiklile 32.5 jaotatakse riikide keskpankade valuutakasum riikide keskpankade vahel võrdeliselt nende EKP kapitali sissemakstud osadega.