Eurosularaha ringlusse laskmisest täitub 20 aastat

EKP president Christine Lagarde'i blogiartikkel

Frankfurt Maini ääres, 31. detsember 2021

1. jaanuar on mu elus alati olnud eriline päev. Nagu kõik teisedki, tähistan siis uue aasta algust, kuid peale selle ka oma sünnipäeva. 2002. aasta 1. jaanuaril oli aga tähistamiseks veel üks põhjus, sest just siis võtsid 12 tolleaegset euroala liikmesriiki ühisrahana kasutusele europangatähed ja -mündid.

Veetsin selle päeva pere ja sõprade seltsis meie kodus Prantsusmaal Normandias. Vahetult enne keskööd läksime lähima sularahaautomaadi juurde ja ootasime põnevusega võimalust hoida esimest korda käes europangatähti. Mõned meie seltskonnast arvasid, et uuele vääringule üleminek koormab sularahaautomaadid üle ja europangatähed ei pruugi veel olla kättesaadavad. Sõlmisime sõpradega kihlveo: kui pangaautomaat annab mulle eurode asemel franke, saavad nad need endale.

Pärast keskööd tegime proovi. Sularahaautomaat väljastas värskelt trükitud krabisevad europangatähed ja me kõik tõstsime klaasi Euroopa uue vääringu auks.

See isiklik hetk on üks väike mälestus ajaloo suurimast uuele sularahale üleminekust, ja euroala on sellest ajast alates järjest laienenud. 12 liikmesriigist on saanud 19 riiki, kelle enam kui 340 miljonit elanikku jagavad sama vääringut olenemata keelest, kultuurist või riigipiirist. See on aidanud meid eurooplastena ühendada. Hiljutises Eurobaromeetri uuringus küsiti osalejatelt, mida tähendab nende jaoks Euroopa Liit. 41% vastajatest märkis, et Euroopa Liidust mõeldes meenub neile eelkõige euro. Liikumisvabaduse järel oli ühisraha sageduselt teine vastus.

On selge, et Euroopa ja euro on muutunud lahutamatuks. Ühisraha ajastul üles kasvanud noortel oleks tõenäoliselt pea võimatu ette kujutada Euroopat ilma eurota. 2021. aastal oli toetus eurole kõigi aegade suurim. Viimase Eurobaromeetri uuringu järgi pooldas eurot 78% küsitletuist.

Euroga seoses mõtlen eelkõige väiksematele ettevõtetele ja pereäridele, kelle edukale tegevusele on euro ja ühisturg kaasa aidanud. Kui aastatel 1990–2002 kasvas tulevaste euroala liikmesriikide vaheline kaubandus vähem kui 5%, siis alates ühisraha kasutuselevõtust on see suurenenud peaaegu 200%. Reisimisel ei pea enam muretsema rahavahetuse ja sellega kaasnevate kulude pärast, samuti on ühisraha lihtsustanud miljonite tudengite ja spetsialistide õpinguid ja tööd teistes euroala riikides.

Pole kahtlust, et euro on muutnud meid tugevamaks. Alates ühisraha kasutuselevõtust oleme kriisidega toimetulekuks paremini valmis. Hiljutiste majandusšokkide tagajärjed oleksid olnud veelgi tõsisemad, kui euro poleks ühisturgu stabiliseerinud ja lõiminud. Kriisiaegadel, nagu praegune pandeemiaolukord, on ühisraha aidanud kooskõlastada meetmete võtmist kogu Euroopas.

Euroopa Keskpank on euro haldaja ning me töötame pidevalt selle nimel, et ühisraha kaitsta. Meie ülesanne on tagada, et europangatähtede kasutamine oleks turvaline. Samal ajal uurime ka täiendavate maksevormide, näiteks digitaalse euro kasutuselevõtu võimalusi.

Peagi hakkame esimest korda kavandama europangatähtede uut kujundust. Säilitame pangatähtede turvalisuse ja uuenduslikkuse ning muudame need ühtlasi veelgi omasemaks igas vanuses ja erineva taustaga inimeste jaoks. Küsime ka inimeste arvamust uutel pangatähtedel kasutatava temaatika ja kujunduse kohta. Tulemused avaldame 2024. aastal, enne kui hakkame kavandama uute pangatähtede kasutuselevõttu.

Tol kargel ööl Normandias kaks aastakümmet tagasi ei osanud ma ette kujutada, et euro terviklikkuse kaitsmisest saab kunagi mu töö. Kuid just selle ülesande võtsin endale, kui andsin allkirja pangatähtedele, mida pea igapäevaselt kasutame. See allkiri kinnitab minu pühendumust ülesandele kanda hoolt Euroopa ühtsuse ühe kõige väärtuslikuma sümboli eest.

Europangatähtedel on 20. sünnipäev. Kutsun teid kõiki ühinema toostiks, et seda koos tähistada.

Blogiartikkel avaldati arvamusloona järgmistes väljaannetes: Kleine Zeitung (Austria), Le Soir (Belgia), 24 Chasa (Bulgaaria), Večernji list (Horvaatia), Politis (Küpros), ERR (Eesti), Kaleva (Soome), La Provence (Prantsusmaa), Frankfurter Rundschau (Saksamaa), Efimerida ton Syntakton (Kreeka), The Irish Independent (Iirimaa), Corriere della Sera (Itaalia), Delfi.lv (Läti), Verslo žinios (Leedu), Luxemburger Wort (Luksemburg), Times of Malta (Malta), Algemeen Dagblad (Madalmaad), Sábado (Portugal), Hospodarske noviny (Slovakkia), Delo (Sloveenia), El Correo, El Diario Vasco, El Diario Montañés, La Verdad, Ideal, Hoy, Sur, La Rioja, El Norte de Castilla, El Comercio, Las Provincias ja La Voz de Cádiz (Hispaania).