Mis on ülemäärane likviidsus?
28. detsember 2017 (ajakohastatud 31. oktoobril 2023)
Mõne rahapoliitika instrumendi abil on võimalik lisada raha pangandussüsteemi. Selle tulemusel võib pankade käsutuses olla rohkem raha, kui nad otseselt vajavad. Neid vahendeid nimetatakse ülemääraseks likviidsuseks. Vaatame lähemalt, mida see tähendab ja kuidas ülemäärane likviidsus tekib.
Mis on likviidsus ja kuidas see tekib?
Likviidsuse all mõistetakse kommertspankades hoitavat raha. Osa likviidsusest hoiavad pangad sularahana enda hoidlates, kuid peamiselt on see keskpangas avatud kontodel. Neid likviidseid vahendeid, mida kommertspangad hoiavad keskpangas, nimetatakse sageli keskpanga reservideks.
Keskpank pakub likviidsust peamiselt oma rahapoliitiliste operatsioonide kaudu. EKPs on sellisteks operatsioonideks refinantseerimisoperatsioonid ja varaostud.
Milleks likviidsust kasutatakse?
Pangad kasutavad likviidsust, et täita oma lühiajalisi kohustusi (nt maksete tegemine ja sularaha väljastamine klientidele). Likviidsust on vaja ka selleks, et täita keskpanga kehtestatud kohustusliku reservi nõudeid.
Keskpanga jaoks on tema pakutav likviidsus – täpsemalt selle maht ja maksumus – oluline vahend, mille abil suunata finantsturu tingimusi ja edendada rahapoliitika mõju ülekandumist.
Kui likviidsus on vähem kättesaadav või see on kulukam, mõjutab see seda, kui palju ja millistel tingimustel pangad annavad või võtavad laenu. Eksperdid nimetavad seda rahastamistingimuste karmistamiseks.
Rangemate rahastamistingimuste ja kõrgemate intressimäärade tõttu võtavad eraisikud ja ettevõtted vähem laenu ning see vähendab ka tarbimist ja investeeringuid. See omakorda jahutab majandust ja aeglustab inflatsiooni.
Kui aga kättesaadav likviidsus on suurem ja selle kulud pankade jaoks väiksemad, soovitakse rohkem laenu võtta. Rahastamistingimuste leevenemine soodustab pankade laenuandmist ja hoogustab majanduskasvu.
Mis on ülemäärane likviidsus?
Ülelikviidsus on pangandussüsteemi raha, mis jääb üle pärast seda, kui kommertspangad on täitnud kohustusliku reservi hoidmise nõuded. Pangad peavad hoidma kohustuslikke reserve teatud kohustuste, peamiselt kliendihoiuste katmiseks. Kommertspangad hoiavad kohustuslikke reserve oma riigi keskpangas avatud arvelduskontol.
Seda ülelikviidsust võidakse kasutada pangandussüsteemis pankade omavahelistes tehingutes.
Miks esineb pangandussüsteemis ülemäärast likviidsust?
2008. aasta finantskriis oli pöördeline aeg. Enne kriisi hindas EKP likviidsusvajadust kogu euroala pangandussüsteemis ja tegi seejärel vajaliku rahasumma pankadele kättesaadavaks. Seda tehti regulaarsete refinantseerimisoperatsioonide kaudu antud laenudena. Pangad pidid laenu saamiseks esitama oma pakkumised, nii nagu tehakse oksjonitel. Kui panga pakkumine rahuldati, võis ta saadud rahaga katta oma kohustused või laenata selle edasi teistele pankadele. Viimast nimetatakse pankadevaheliseks laenuandmiseks.
Pärast investeerimispanga Lehman Brothers kokkuvarisemist usaldasid pangad üksteist üha vähem. Pankadevaheline laenuandmine sisuliselt peatus. Sellises usaldamatuse õhkkonnas pöördusid kommertspangad pigem keskpanga kui ainsa usaldusväärse likviidsusallika poole ja osalesid EKP refinantseerimisoperatsioonidel üha agressiivsemate pakkumistega, kergitades seeläbi laenude intressimäärasid. Seega hakkas EKP pakkuma pankadele vajalikku likviidsust fikseeritud intressimääraga, ehk käivitas fikseeritud intressimääraga piiramatu mahuga pakkumismenetluse. Pangad pidid mõistagi andma soovitava laenusumma tagamiseks piisava tagatise.
Uue süsteemi raames leidsid pangad, et on parem taotleda vajaminevast summast veidi rohkem likviidsust. Üha enam panku hakkas likviidsust varuks hoidma. Lõpuks soovis kogu pangandussüsteem saada rohkem likviidsust, kui oli rangelt vajalik lühiajaliste kohustuste ja kohustusliku reservi nõuete täitmiseks. See tekitas pangandussüsteemis ülelikviidsuse.
Kommertspangad võivad hoiustada oma ülemäärast likviidsust keskpangas arvelduskontol või kasutada keskpanga pakutavat hoiustamise püsivõimalust. EKP nõukogu määrab kindlaks hoiustamise püsivõimaluse intressimäära, mis on üks kolmest EKP baasintressimäärast. Arvelduskonto saldodelt makstav intressimäär on null.
Milline on praegu ülemäärase likviidsuse olukord?
Pankadel on jätkuvalt võimalik saada kogu vajalik likviidsus piiramatu mahuga fikseeritud intressimääraga pakkumismenetluse raames, mis endiselt toimib.
EKP varaostude ja suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide tulemusel suurenes ülelikviidsus pangandussüsteemis mõnda aega veelgi.
Varaostukavad leevendasid rahapoliitikat ajal, mil baasintressimäärasid ei olnud enam võimalik rohkem kärpida. Alates 2022. aasta novembrist on aga ülemäärase likviidsuse maht järjest kahanenud. Seda peamiselt seetõttu, et pangad maksavad järk-järgult tagasi suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide raames laenatud vahendeid. Samuti on eurosüsteem alates 2023. aasta märtsist vähendanud oma rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavate väärtpaberite portfellide mahtu.