Rahapoliitilised otsused

12. detsember 2024

EKP nõukogu otsustas täna alandada kolme EKP baasintressimäära 25 baaspunkti võrra. Eeskätt otsus langetada hoiustamise püsivõimaluse intressimäära põhineb ajakohastatud hinnangul inflatsiooniväljavaatele, alusinflatsiooni dünaamikale ja rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele. Hoiustamise püsivõimaluse intressimäär on instrument, mille kaudu nõukogu juhib rahapoliitika kurssi.

Inflatsiooni aeglustumine kulgeb ootuspäraselt. Ekspertide prognoosi kohaselt peaks keskmine koguinflatsioon olema 2024. aastal 2,4%, 2025. aastal 2,1% ja 2026. aastal 1,9%. 2027. aastal peaks koguinflatsioon ELi heitkogustega kauplemise ajakohastatud süsteemi käivitamise mõjul kiirenema 2,1%ni. Energia ja toiduainete komponenti välja jättes on inflatsioon 2024. aastal tõenäoliselt keskmiselt 2,9%, 2025. aastal 2,3% ning nii 2026. kui ka 2027. aastal 1,9%.

Enamik alusinflatsiooni näitajaid lubab arvata, et inflatsioon stabiliseerub jätkusuutlikult EKP nõukogu poolt keskpika aja eesmärgiks seatud 2% taseme lähedal. Euroala inflatsioon on aeglustunud, kuid püsib endiselt kiire. Selle peamiseks põhjuseks on asjaolu, et teatud sektorites palgad ja hinnad veel kohanevad (seda märkimisväärse hilinemisega) inflatsiooni varasema järsu kiirenemisega.

Rahastamistingimused leevenevad, kuna EKP nõukogu hiljutised intressimäärakärped muudavad uute laenude võtmise vähehaaval odavamaks nii ettevõtetele kui ka kodumajapidamistele. Need püsivad aga siiski ranged, sest rahapoliitika on endiselt piirav ja varasemate intressimääratõusude mõju kandub jätkuvalt üle laenumahu jäägile.

Septembri ettevaatega võrreldes prognoositakse nüüd majanduse aeglasemat taastumist. Ehkki majanduskasv 2024. aasta kolmandas kvartalis kiirenes, osutavad uuringunäitajad kasvu aeglustumisele neljandas kvartalis. Ekspertide prognoosi kohaselt peaks majandus kasvama 2024. aastal 0,7%, 2025. aastal 1,1%, 2026. aastal 1,4% ja 2027. aastal 1,3%. Eeldatav taastumine sõltub peamiselt reaalsete sissetulekute kasvust, mis peaks ergutama kodumajapidamiste tarbimist, ning ettevõtlusinvesteeringute elavnemisest. Piirava rahapoliitika mõju järkjärguline taandumine peaks aja jooksul toetama sisenõudluse hoogustumist.

EKP nõukogu on kindlalt otsustanud tagada, et inflatsioon stabiliseerub jätkusuutlikult keskpika aja eesmärgi ehk 2% tasemel. Otsused rahapoliitika asjakohase kursi kohta on andmepõhised ja teeme neid igal istungil lähtuvalt olukorrast. Eelkõige sõltuvad intressimääraotsused jätkuvalt EKP nõukogu hinnangust inflatsiooniväljavaatele laekuvate majandus- ja finantsandmete kontekstis, alusinflatsiooni dünaamikale ning rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele. EKP nõukogu ei võta endale baasintressimäärade arenguga seoses konkreetseid kohustusi.

EKP baasintressimäärad

EKP nõukogu otsustas täna alandada kolme EKP baasintressimäära 25 baaspunkti võrra. Nõukogu otsustas kehtestada alates 18. detsembrist 2024 hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana 3,00%, põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 3,15% ja laenamise püsivõimaluse intressimäärana 3,40%.

Varaostukava (APP) ja pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorraline varaostukava (PEPP)

Varaostukava portfelli maht väheneb mõõdukas ja prognoositavas tempos, kuna eurosüsteem ei reinvesteeri enam aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid.

Eurosüsteem ei reinvesteeri enam ka erakorralise varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid kõiki põhiosa tagasimakseid ning seega väheneb PEPPi portfelli maht keskmiselt 7,5 miljardi euro võrra kuus. EKP lõpetab PEPPi raames tehtavad reinvesteeringud 2024. aasta lõpus.

Refinantseerimisoperatsioonid

Pangad maksavad käesoleval kuul tagasi suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide kaudu laenatud ülejäänud summad ning sellega jõuab lõpule asjaomane osa bilansi normaliseerimise protsessist.

***

EKP nõukogu on valmis kõiki enda pädevusse kuuluvaid rahapoliitilisi instrumente kohandama, et tagada keskpikas perspektiivis inflatsiooni jätkusuutlik stabiliseerumine 2% tasemel ja säilitada rahapoliitika ülekandemehhanismi sujuv toimimine. Ühtlasi on loodud rahapoliitika ülekandemehhanismi kaitse instrument (TPI), et ohjeldada põhjendamatut korrapäratut turudünaamikat, mis kujutab endast tõsist ohtu rahapoliitika mõju ülekandumisele kogu euroalal. See instrument võimaldab EKP nõukogul oma hinnastabiilsuse tagamise eesmärki tõhusamalt täita.

EKP president põhjendab neid otsuseid täna kell 14.45 Kesk-Euroopa aja järgi algaval pressikonverentsil.

EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.