EKP 2013. aasta lähenemisaruanne − hinnang Läti majanduslikule ja õiguslikule lähenemisele

Läti taotlusel avaldab Euroopa Keskpank (EKP) täna oma hinnangu riigi majanduslikule ja õiguslikule lähenemisele. Selles vaadeldakse, kas Läti on saavutanud jätkusuutlikus majanduslikus lähenemises kõrge taseme ning kas Läti keskpanga põhikiri vastab nõuetele, mida tuleb täita, et saada eurosüsteemi lahutamatuks osaks.

Majanduslik lähenemine

Vaatlusperioodil 2012. aasta maist 2013. aasta aprillini oli Läti 12 kuu keskmine ÜTHI-inflatsioonimäär 1,3%, st palju madalam kui hinnastabiilsuse kriteeriumi kontrollväärtus 2,7%. Kontrollväärtuse arvutamiseks lisati vaatlusperioodi Rootsi (0,8%), Läti (1,3%) ja Iirimaa (1,6%) ÜTHI-inflatsiooni kaalumata aritmeetilisele keskmisele 1,5 protsendipunkti.

Möödunud kümne aasta jooksul on Läti tarbijahindade inflatsioon olnud väga kõikuv, jäädes keskmiselt vahemikku –1,2% kuni 15,3%. See kajastab asjaolu, et Lätis on esinenud märkimisväärseid tõusu- ja langusperioode ning suurt makromajanduslikku volatiilsust. Viimasel ajal on inflatsioon Lätis (võrreldes 2011. aasta keskel saavutatud kõrgeima tasemega) aeglustunud. Selle tingisid eelkõige üleilmsete toormehindade langus ning lisandväärtusmaksu vähendamine alates 2012. aasta juulist. Värskeimate kättesaadavate prognooside kohaselt hakkab inflatsioon siiski kiirenema ning lähiaastate inflatsiooniettevaatega on seotud tõusuriskid.

Pikemas perspektiivis on Lätil keeruline säilitada keskmise aja jooksul madalaid inflatsioonimäärasid. Järelejõudmisprotsess ilmselt suurendab Läti ja euroala inflatsiooni vahet keskmise aja jooksul, seega valmistab inflatsiooni lähenemise jätkusuutlikkus muret.

Lähenemisaruande lõpetamise ajal kehtib Läti suhtes ELi Nõukogu otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta, milles on ette nähtud, et ülemäärane eelarvepuudujääk tuleb kõrvaldada 2012. aastal. Vaatlusaastal 2012 oli Läti valitsussektori eelarve puudujääk 1,2% SKPst, mis on kontrollväärtusest ehk 3%st palju madalam. Valitsussektori koguvõla ja SKP suhe oli 40,7%, st madalam kui kontrollväärtus 60%. Euroopa Komisjoni prognoosi kohaselt peaks eelarve puudujäägi suhtarv püsima 2013. aastal muutumatuna 1,2% tasemel ja valitsussektori võla suhe SKPsse kasvama 43,2%ni.

Läti latt on osalenud vahetuskursimehhanismis ERM2 alates 2. maist 2005. Läti võttis endale ühepoolse kohustuse hoida lati-euro vahetuskurssi keskkursi suhtes kõikumisvahemikus ±1%. 17. maist 2011 kuni 16. maini 2013 kestnud kaheaastase vaatlusperioodi jooksul on lati vahetuskurss püsinud oma keskkursi lähedal.

Pikaajaliste intressimäärade keskmine tase oli 2012. aasta maist 2013. aasta aprillini väldanud vaatlusperioodil 3,8%, mis on madalam kui intressimäärade lähenemiskriteeriumi kontrollväärtus 5,5%. Kontrollväärtus saadi, lisades Rootsi (1,6%), Läti (3,8%) ja Iirimaa (5,1%) pikatähtajaliste võlakirjade intressimäärade keskmisele 2 protsendipunkti.

Kokkuvõttes vastavad Läti näitajad küll lähenemiskriteeriumides toodud kontrollväärtustele, kuid Läti majandusliku lähenemise pikemaajaline jätkusuutlikkus on muret tekitav. Rahaliidu liikmeks saamisega kaasnevad eespool mainitud rahapoliitilised ja vahetuskursiinstrumendid ning riigi majanduse paindlikkus ja vastupanuvõime muutuvad veelgi tähtsamaks. Seetõttu peab Läti jätkama eelarve ulatuslikku konsolideerimist kooskõlas stabiilsuse ja majanduskasvu pakti nõuetega. Samuti on oluline tagada viimastel aastatel paranenud konkurentsivõime säilimine, vältides tööjõu ühikukulude kasvu järjekordset kiirenemist. Läti majanduse senisest suurest kohanemisvõimest hoolimata tuleb veelgi teha edusamme institutsioonide ja juhtimise kvaliteedi parandamisel. Lisaks on tähtis ulatuslike poliitiliste abivahendite olemasolu, et toime tulla finantsstabiilsust ohustavate riskidega, mis tulenevad muu hulgas asjaolust, et valdav osa pangandussektorist tugineb rahastamisallikate hankimisel mitteresidentide hoiustele.

Õiguslik lähenemine

Läti õigusaktid vastavad kõigile keskpanga sõltumatuse, laenukeelu ja eurosüsteemiga õigusliku lõimumise nõuetele. Õiguskindluse tagamiseks oleks kasulik edasise ülevaatamise käigus siiski täpsustada Läti keskpanga seaduse artikli 43 esimese lõigu sätet, millega antakse Läti Vabariigi parlamendile kohustus teostada järelevalvet Läti keskpanga üle.

EKP 2013. aasta lähenemisaruanne on kättesaadav EKP veebilehel. Selle aruandega täidab EKP Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 140 sätestatud nõude, mille kohaselt tuleb erandiga liikmesriigi taotlusel anda Euroopa Liidu Nõukogule aru vaatlusaluse riigi valmisolekust euro kasutuselevõtuks.