Otsingu valikud
Avaleht Meedia Suunaviidad Uuringud & väljaanded Statistika Rahapoliitika Euro Maksed & turud Töövõimalused
Soovitused
Sorteeri
Christine Lagarde
The President of the European Central Bank
Fatih Birol
Executive Director of the International Energy Agency
Werner Hoyer
President of the European Investment Bank
  • EKP BLOGI

Aeg muuta Euroopa majandus kliimamuutustele vastupanuvõimeliseks

24. november 2023

Rahvusvahelise Energiaagentuuri tegevdirektor Fatih Birol, Euroopa Investeerimispanga president Werner Hoyer ja Euroopa Keskpanga president Christine Lagarde

COP28 artikliseeria esimene postitus

Kui Euroopa tahab jääda maailmas konkurentsivõimeliseks, tuleb rohepöördega jõuliselt edasi liikuda. Uued tehnoloogiad ja taastuvenergia ei ole mitte üksnes keskkonna seisukohalt paremad, vaid ka majanduslikult otstarbekad. Selleks aga, et rohepööre oleks edukas, peab see olema õiglane ja kaasav.

Kliimamuutused kiirenevad. Meie võimalused tagada, et ülemaailmne soojenemine piirduks temperatuuri tõusuga 1,5ºC võrra, on möödumas. Meil on valik oma volituste piires tegutseda või kogeda tegevusetuse raskeid tagajärgi.

Samal ajal kui poliitikakujundajad, ettevõttejuhid ja kodanikuühiskonna organisatsioonid valmistuvad kliimaläbirääkimisteks järgmisel nädalal Dubais toimuval ÜRO kliimamuutuste konverentsi 28. istungjärgul (COP28), osutavad tõendid sellele, et 2023 kujuneb mõõtmisajaloo kõige kuumemaks aastaks. Äärmuslikud metsapõlengud, põuad ja üleujutused põhjustavad kogu maailmas suuri inimkannatusi ja ulatuslikku majanduskahju. Euroopa Keskpanga analüüs näitab, et mida kauem me heitkoguste vähendamisega ja keskkonnasäästlikumale majandusele üleminekuga viivitame, seda suuremat lõivu tuleb selle eest maksta. Ühtlasi näitab Euroopa Investeerimispanga 2023. aasta investeerimisuuring, et kolmest Euroopa ettevõttest kaks seisavad juba silmitsi kliimamuutustest tingitud kahjude ja kaotustega.

Samal ajal on muutumas see, kuidas me majandust hoogustame, ja energiasüsteemi ümberkujundamine kulgeb tempokalt. Poliitikameetmete, innovatsiooni, CO2 hinnastamise ning erasektori vahendite ja eelarverahastuse koosmõju – muu hulgas Euroopa roheleppe kaudu – kiirendab investeeringuid tehnoloogiatesse, mis aitavad leevendada keskkonnaseisundi halvenemist jätkuva fossiilkütuste põletamise ja ülemaailmse soojenemise tõttu.

Rahvusvahelise Energiaagentuuri avaldatud maailma energiaväljavaatest nähtub, et puhtale energiale tehtavad kulutused on üleilmselt rekordiliselt suured. Üleminek puhtamale energiale ei ole ajendatud üksnes heast tahtest: see on ka majanduslikult otstarbekas. Soodsam ja kiirem on kasutusele võtta taastuvad energiaallikad, kui luua uusi infrastruktuure fossiilkütuste jaoks. Suure geopoliitilise ebakindluse keskkonnas aitavad keskkonnasõbralikud energiatehnoloogiad suurendada riikide energiajulgeolekut ja sõltumatust.

Rohepööre ei ole oluline mitte ainult keskkonna, vaid ka majanduse kaitseks. Majanduslikult ei ole mõttekas investeerida energiaallikatesse, mis on üha vähem konkurentsivõimelised, ning jätta kasutamata tehnoloogilised läbimurded, mis kujundavad energiaallikate jaotust tulevikus. Kui Euroopa ei ühine üleilmse energiarevolutsiooniga, kahjustab see pöördumatult tema konkurentsivõimet.

Kui tahame seda tulemust vältida, peab Euroopa tegutsema ettenägelikult, ambitsioonikalt ja otsusekindlalt. Tuleb luua selgelt määratletud strateegiliste eesmärkidega stabiilne ja soodne regulatiivne keskkond, kus erakapital on kindlalt suunatud keskkonnahoidlikesse tehnoloogiatesse. Innovatsiooni edendamiseks on vaja ka võrdseid tingimusi kogu maailmas.

Sellised rahastamisvahendid nagu ELi emiteeritavad rohevõlakirjad aitavad rahastada läbimurret puhta tehnoloogia valdkonnas ja oleksid veelgi mõjusamad täielikult toimivas kapitaliturgude liidus. Individuaalsed rahastamislahendused või tagatised väga uuenduslike erainvesteeringutega (näiteks ujuvad tuulepargid, saastevaba vesinik või uued akutehnoloogiad) seotud riskide maandamiseks aitavad luua taristut, mida Euroopa nullnetoheite eesmärgi saavutamiseks vajab. Üleilmsel tasandil aga tagaks CO2 hinnastamine läbipaistvuse, et julgustada tarbijaid ja investoreid üha rohkem eelistama säästvaid ja energiatõhusaid tooteid ja varasid.

Ainuüksi Euroopa jõupingutustest aga ei piisa – kui ka teised ei tegutse, ebaõnnestub kogu ettevõtmine. Sellised algatused nagu Euroopa rohelepe peaksid olema seotud ambitsioonika arengupoliitikaga, mis toetab puhta energia allikate kasutuselevõttu väljaspool Euroopat asuvates arenevates piirkondades. Investeeringud Euroopa uuenduslikesse tehnoloogiatesse saavad tuua ja toovadki reaalseid muutusi.

Majandust ümber kujundades peame tagama, et kedagi ei jäetaks kõrvale. Euroopa peab püüdlema õiglase, kaasava ja võrdse ülemineku poole. Kliimamuutused ja üleminekumeetmed võivad enim mõjutada kõige haavatavamaid ettevõtteid ja kodumajapidamisi. Rohepöördega kaasneva koormuse õiglaseks jaotuseks on vaja hästi sihitud ajutisi eelarvemeetmeid ja ümberõppealgatusi.

Majandusprobleemidega silmitsi seistes nähakse süüdlast liiga sageli kliimapoliitikas. Ent tegevusetuse tagajärjed oleksid veelgi halvemad. Vastus ei seisne meie eesmärkide kärpimises, vaid pigem novaatorite täieliku potentsiaali kasutamises, muutes Euroopa majanduse konkurentsivõimelisemaks ja vastupidavamaks ning tagades õiglasema ja jätkusuutlikuma tuleviku kõigile.

COP28 annab Euroopa Liidule ja riikidele üle maailma võimaluse näidata, et nad on pühendunud kliimamuutuste vastase võitluse juhtimisele, ja võtta selle tõenduseks konkreetseid meetmeid. Oma volituste piires osaleme neis ühistes jõupingutustes ka meie.

Blogipostitus on avaldatud arvamusartiklina ka mitmes Euroopa ajalehes.

Tutvu EKP blogiga ja telli blogiartiklid oma postkasti.