Euroopa Keskpank ulatab abikäe ettevõtetele ja majapidamistele

EKP president Christine Lagarde

Üle kogu maailma on riigiasutused koondanud jõud võitluses koroonaviiruse leviku vastu. Koroonaviiruse pandeemia näol on tegu uut liiki majandusšokiga, millega toimetulekuks ei piisa senistest kogemustest. Vajame tegevuspõhimõtteid, mis on suunatud neile, kes on kriisiolukorras kõige haavatavamad.

Praegu on nendeks ettevõtjad ja perekonnad, kelle sissetulekud on järsult vähenenud ja mure tuleviku pärast üha kasvab. Euroopa Keskpanga poliitikameetmed on mõeldud just sellistele inimestele. Oleme enda mandaadi piires kujundanud oma meetmed nii, et likviidsus jõuaks enim toetust vajavate kodanike ja sektoriteni.

Mõistmaks, kuidas meie kavandatud meetmed toimivad, tuleb kõigepealt aru saada, miks on praegune kriis nii eriline. Selle põhjused erinevad finantskriisi või tavapärase majanduslanguse põhjustest. Majandusaktiivsuse järsk aeglustumine on tingitud paratamatust otsusest paluda inimestel jääda koju. Selle tõttu on hädavajalik vältida olukorda, kus elujõulised ettevõtted on sunnitud tegevuse lõpetama ja inimesed kaotavad oma töökohad ajutise kriisi tõttu, milles neil ei lasu mingit süüd.

Töötajad seisavad praegu silmitsi suuremate riskidega kui kunagi varem pärast 1930ndaid aastaid. Kui näiteks 2009. aastal registreeris end Ameerika Ühendriikides ühe nädala jooksul töötuks rekordiliselt suur arv inimesi (665 000), siis viimase kahe nädala jooksul kerkis see näitaja esialgu 3,3 miljonini ja siis juba 6,6 miljonini. Ehkki Euroopas reageerivad töötuse näitajad üldjuhul aeglasemalt ja on vähem volatiilsed, näeme juba praegu hoiatavaid märke: ostujuhtide tööhõiveindeks langes märtsis rekordiliselt madalale.

Püsiva kahju vältimiseks tuleb lülitada majandus ooterežiimile ning hoida see võimalikult lähedal pandeemiaeelsele olukorrale. Selleks saab kasutada mitmesuguseid vahendeid. Üks võimalus on riiklike kavade abil tööhõivet lühiajaliselt toetada. Teiseks võib pakkuda pankade kaudu ettevõtetele käibekapitali, mis võimaldab jätkata töötasude ja arvete maksmist. Kuna euroala majandus on pangapõhine, võimaldab laenuvoogude hõlbustamine pakkuda likviidsust kõigis puudust kogevates majandussektorites.

Riigid ja keskpangad astuvad omalt poolt täiendavaid samme, et võimaldada pankadel neid plaane ellu viia. Riigid pakuvad laenutagatisi, mis vähendavad pankade laenuriske: sellistesse meetmetesse on euroalal juba suunatud ligikaudu 16% SKPst. EKP pakub piisavat likviidsust pankade likviidsusriski kõrvaldamiseks ning tagab samal ajal, et rahastamistingimused püsivad soodsad ka majanduse jaoks üldisemalt.

Euroopa Keskpank on võtnud nende eesmärkide saavutamiseks kaht liiki meetmeid.

Esiteks oleme kasutusele võtnud laiaulatuslikud suunatud meetmed, et tagada likviidsuse jõudmine nendeni, kes seda enim vajavad. Meie uus suunatud laenuvõimalus pakub pankadele ligikaudu kuni 3 triljoni euro ulatuses likviidsust negatiivse intressimääraga, mis võib olla kuni –0,75%. See on seni madalaim EKP pakutud intressimäär. Varasemad kogemused on näidanud, et sellised meetmed võivad olla mõjusad. Meie hinnangul innustasid kaks senist suunatud operatsioonide seeriat panku laenama ligikaudu 125 miljardi euro ulatuses rohkem, kui oleks laenatud nende instrumentide puudumisel.

Selleks et pangad uut võimalust täiel määral kasutaksid, oleme loonud ka spetsiaalse tagatisnõuete leevendamise paketi, mis on eelkõige suunatud väiksematele ettevõtetele, füüsilisest isikust ettevõtjatele ja eraisikutele. Laene ettevõtetele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes saavad toetust koroonaviirusega seotud tagatisskeemidest, võivad euroala riikide keskpangad aktsepteerida tagatisena meie laenuoperatsioonides. Sama kehtib väiksemate laenude puhul.

Need meetmed peaksid julgustama panku andma laenu mikroettevõtetele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele (kelle juurdepääs laenuvõimalustele on tavaliselt piiratum) ning neid refinantseerima, võttes EKP-lt kuni kolmeks aastaks laenu negatiivse intressimääraga. Euroala riikides on ligikaudu 22 miljonit füüsilisest isikust ettevõtjat, kes moodustavad 14% kogu tööhõivest. Seega hõlbustavad need meetmed juurdepääsu laenuvõimalustele märkimisväärse osa jaoks meie tööjõust.

Teiseks ostab EKP suures mahus avaliku ja erasektori võlakirju, et võimaldada kõigil majandussektoritel saada kasu leebetest rahastamistingimustest. Pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorraline varaostukava koos EKP muude varaostukavadega võimaldab meil osta kuni käesoleva aasta lõpuni võlakirju rohkem kui 1 triljoni euro väärtuses. Selle varaostukava raames saame varaoste erinevate varaklasside ja riikide lõikes paindlikult jaotada. Meie varaostud hõlmavad ka kommertsväärtpabereid, mis on ettevõtete jaoks tähtis likviidsusallikas. See pakub täiendavat tuge igapäevaste rahavoogude haldamisel ja võimaldab vältida tarbetuid koondamisi.

Kõik need meetmed näitavad, et me ei aktsepteeri finantseerimistingimuste mingitki karmistumist ajal, mil seisame silmitsi nüüdisaja ühe suurema makromajandusliku katastroofiga. EKP meetmed aga saavad olla veelgi mõjusamad, kui kõik poliitikad üksteist vastastikku toetavad. On ülimalt tähtis, et ka eelarvepoliitilised sammud kriisi ohjeldamiseks oleksid piisavalt jõulised kõigis euroala riikides. Riigid peavad üksteist toetama, et üheskoos tagada piisavalt tugev vastulöök meid tabanud šokile.

Eelarve- ja rahapoliitika täielik kooskõlastamine ning ühine rindejoon viiruse leviku vastases võitluses on parim viis kaitsta meie tootmisvõimsust ja tööhõivet ning võimaldada pärast koroonaviiruse puhangu lõppu taastada jätkusuutlik kasv ja inflatsioonimäärad. Kui on ükski riik, mille olukord ei parane, kannatavad paratamatult ka kõik ülejäänud. Solidaarsus on tegelikult meie igaühe huvi. EKP jätkab oma ülesannete täitmist hinnastabiilsuse eesmärgi saavutamisel ja Euroopa inimeste huvide teenimisel.