Rahapoliitika strateegia läbivaatamine: küsimused ja vastused

Teksti ajakohastati 8. juulil 2021, et kajastada rahapoliitika strateegia läbivaatamise lõpulejõudmist.

Mis oli strateegia läbivaatamise eesmärk?

Usaldusväärne ja stabiilne vääring on majanduse alustala. Euroala keskpangana on EKP põhiülesanne säilitada hinnastabiilsus euroalal.

Et meie strateegia oleks eesmärgikohane ning aitaks hoida hindu stabiilsena, vaatasime koostöös euroala 19 riigi keskpangaga EKP rahapoliitika strateegia uuesti läbi. Võtmeküsimus ei olnud selles, mida me teeme, vaid kuidas seda tehakse.

Vaatluse all olid järgmised teemad:

• mida täpselt tähendab hinnastabiilsus ehk millise inflatsioonimäära poole peaksime püüdlema;
• kuidas analüüsime majandusolukorda, et tuvastada aegsasti hinnastabiilsusega seotud riskid ja mõista, kuidas meie otsused mõjutavad sidusrühmi (nt tarbijad, ettevõtted, turud ja pangad);
• milline on selliste teemade nagu tööhõive, sotsiaalne kaasatus, kliimamuutused ja finantsstabiilsus roll meie eesmärgis säilitada hinnastabiilsus;
• milliseid rahapoliitika instrumente (sh intressimäärad ja varaostud) me kasutame;
• meie suhtlus laiema avalikkuse ja kodanikega, sest euro on meie ühine hüve ning soovime, et kõik kodanikud mõistaksid meie missiooni ja otsuseid.

Millal strateegia läbivaatamine toimus?

Rahapoliitika strateegia läbivaatamine algatati 23. jaanuaril 2020. Selle tulemusi tutvustasime 8. juulil 2021.

Rahapoliitika strateegia läbivaatamine

Miks otsustas EKP oma rahapoliitika strateegia läbi vaadata?

Viimati 2003. aastal toimunud läbivaatamise järel on majanduses toimunud põhjapanevad muutused. Kasvu aeglustumise ja finantskriisi tagajärjel on intressimäärad madalad ning seetõttu on EKP-l ja teistel keskpankadel keeruline loiu majanduskasvu keskkonnas rahapoliitikat leevendada. Sellest tulenevalt oleme laiendanud oma rahapoliitika instrumentide valikut. Majandusele on uuteks proovikivideks üleilmastumine, digitehnoloogia areng, elanikkonna vananemine ja kliimamuutused. Soovime, et meie rahapoliitika strateegia oleks selles keerulises ja muutuvas keskkonnas võimalikult tõhus ja tulemuslik nii praegu kui ka tulevikus.

2020. aastal tehtud otsus läbivaatamise algatamise kohta oli ajendatud eelkõige järgmistest teguritest.

Rekordiliselt madalad intressimäärad

Madalad intressimäärad on tingitud mitmest tegurist: majanduskasvu tempo on üldiselt aeglustumas, tootlikkuse ja tööviljakuse kasv on enamikus arenenud riikides pidurdunud ning rahvastik vananeb. Tootlikkuse langus ja aktiivse elanikkonna vähenemine alandavad intressimäärasid. Elanikkonna vananemisega kaasneb ka suurem säästumäär, mis alandab intressimäärasid veelgi.

Piiratud võimalused intressimäärasid alandada

Tavapäraselt tõstavad keskpangad intressimäärasid siis, kui inflatsioon on ülemäära kiire. Liiga aeglase inflatsiooni keskkonnas alandatakse intressimäärasid selleks, et majandust toetada. Praegu on intressimäärad nullilähedased või isegi negatiivsed ning seetõttu on EKP-l ja teistel keskpankadel keeruline loiu kasvu ja aeglase inflatsiooni keskkonnas neid tavapärasel viisil alandada. Neid piiranguid arvesse võttes on hinnastabiilsuse tagamiseks kasutusele võetud uued rahapoliitika instrumendid – mittestandardsed rahapoliitilised meetmed (nt varaostukavad).

Kliimamuutused, jätkuv üleilmastumine, digitehnoloogia kiire areng ning muutused finantsstruktuurides

Nendel suundumustel võib olla ettenägematu mõju maailmale tervikuna, majanduse toimimisele ja ka EKP rahapoliitikale.

Kuidas said Euroopa elanikud kaasa rääkida?

Kuulasime läbivaatamisprotsessi käigus väga erinevate sidusrühmade arvamusi. Meie soov oli paremini mõista inimeste ootusi ja muresid, et täita parimal viisil oma eesmärki säilitada hinnastabiilsus.

Kuni 2020. aasta oktoobri lõpuni oli inimestel võimalus jagada oma seisukohti EKP arvamusportaali kaudu.

EKP kuulab sind – kokkuvõtlik aruanne EKP arvamusportaali kaudu saadud vastustest

EKP ja riikide keskpangad korraldasid euroala riikides mitmesuguseid konverentse ja seminare. Meie soov oli kuulda nii laiema avalikkuse kui ka kodanikuühiskonna organisatsioonide arvamust.

Kavatseme ka edaspidi jätkata euroala riikides selliste arvamusürituste korraldamist.

EKP kuulab sind – vahekokkuvõtte koondaruanne Lisateave sündmuste kohta euroala riikides

Kas jagasite teavet arvamuste kuulamise käigus saadud tagasiside kohta?

Jah. Avaldasime laekunud märkuste kokkuvõtted EKP digitaalkanalites.

EKP kuulab sind – kokkuvõtlik aruanne EKP arvamusportaali kaudu saadud vastustest EKP kuulab sind – vahekokkuvõtte koondaruanne

Miks te väidate, et võtmeküsimus ei ole selles, mida me teeme, vaid kuidas seda tehakse?

Meie eesmärgid on sätestatud Euroopa Liidu aluslepingutes. Seega hõlmas läbivaatamine EKP rahapoliitika strateegia kõiki aspekte meie praeguse mandaadi piires. Läbivaatamisel olime avatud uutele ideedele.

ELi aluslepingud

Kas rahapoliitika strateegia läbivaatamise tulemusel tehakse muudatusi ka pankade järelevalves?

Läbivaatamine keskendus EKP rahapoliitika erinevatele aspektidele ning ei hõlmanud EKP rolli pangandusjärelevalves. Pankade järelevalve on rahapoliitika funktsioonist sõltumatu.

Pangandusjärelevalve

Kas see oli esimene kord, kui EKP rahapoliitika strateegia läbi vaadati?

EKP algne rahapoliitika strateegia töötati välja 1998. aastal, kui EKP alustas tegevust. Strateegiat analüüsiti ja täpsustati 2003. aastal.

Kas ka teised keskpangad vaatavad oma rahapoliitika strateegiaid läbi?

Jah, seda teevad ka teised keskpangad. Näiteks jõudis oma strateegia läbivaatamisega 2020. aastal lõpule USA Föderaalreservi Süsteem. Inglise keskpank teatas terve aasta vältavast strateegia läbivaatamisest 2020. aasta jaanuaris. Kanada keskpank vaatab oma inflatsioonieesmärgi läbi iga viie aasta järel.