Miks on hinnastabiilsus oluline?
8. mai 2017 (ajakohastatud 25. august 2021)
Hinnastabiilsuse säilitamine on parim viis, kuidas keskpangad saavad toetada üksikisikute heaolu kasvu
EKP põhiülesanne on hoida hinnad stabiilsena. See on parim viis, kuidas keskpangad saavad üksikisikute heaolu kasvu toetada.
Hinnastabiilsus tähendab, et välditakse märkimisväärset hinnatõusu (inflatsioon), aga ka hindade püsivat langust (deflatsioon). Pikka aega vältav ülemäärane inflatsioon või liigne deflatsioon mõjutavad majandust negatiivselt, hinnastabiilsus aga aitab tagada majanduskasvu, kaitsta töökohti ja luua inimestes kindlustunde, et raha väärtus püsib.
Miks on kiire inflatsioon kahjulik?
Kiire inflatsioon võib kaasa tuua hinnatõususpiraali. See tähendab, et tarbijate ostujõud väheneb ja nad ei saa enam osta oma sissetulekute eest sama palju kui seni.
Kui paljude toodete hinnad tõusevad, väheneb tarbijate ostujõud, mis tähendab, et sissetulekute ja säästude eest ei saa enam osta sama palju kui seni. See võib kaasa tuua hinnatõususpiraali.
Põhjus on selles, et üldise hinnatõusu taustal võivad töötajad hakata nõudma palgatõusu. Tööandjad omakorda võivad sellest tulenevalt palgatõusu korvamiseks tõsta ettevõtte kehtestatud hindu. Kui see toimub korraga paljudes ettevõtetes, kallinevad paljud tooted ja hinnatõususpiraal jätkub.
See omakorda raskendab säästude ja investeeringute kavandamist nii tarbijate kui ka ettevõtete jaoks. Kuna raha kaotab kiiresti oma väärtust, võib see inimeste silmis muutuda ebausaldusväärsemaks. Need on vaid üksikud näited kiire inflatsiooni varjukülgedest.
Mille poolest on kahjulik hindade püsiv langus?
Pikaajalised deflatsiooniperioodid võivad kaasa tuua hindade langusspiraali. See võib avaldada negatiivset mõju ettevõtetele, üksikisikutele ja avaliku sektori kuludele.
Ehkki hinnalangus võib tarbijate seisukohalt olla soodne, on majanduses toimuva püsiva ja laiaulatusliku hindade alanemise näol, mis ei tulene edusammudest tootmises, siiski tegu probleemiga, kuna see võib põhjustada hindade langusspiraali.
Näiteks kui on kavas osta uus diivan ning tarbija teab, et mõne aja möödudes muutub selle hind soodsamaks, lükkab ta ostu tõenäoliselt veidi edasi. Kui selline muster muutub valdavaks, kannatavad ettevõtted, kuna ei suuda oma toodangut realiseerida. Võib juhtuda, et neil tuleb nõudluse kahanemise tõttu kärpida või külmutada palku või koguni töötajaid koondada, mille tagajärjel kasvab tööpuudus.
Deflatsiooni negatiivseid tagajärgi tajuvad seega kõik
Sedamööda, kuidas tarbijad ja ettevõtted oma kulutusi ja investeeringuid kärbivad, hakkab majandus jahtuma. Ka laenude, näiteks eluasemelaenu tagasimaksmine võib olla raskendatud, sest töötasude alanedes laenusummad siiski ei vähene.
Sama põhimõte toimib ka riigi rahanduses. Sissetulekute ja kulutuste vähenedes kahaneb maksutulu, kuid valitsussektori võlga tuleb siiski tagasi maksta. Sel juhul võib olla vajalik kärpida näiteks riigi kulutusi infrastruktuuri ja tervishoiu valdkonnas. Deflatsiooni negatiivseid tagajärgi tajuvad seega kõik.
Euroopa Liidu toimimise lepinguga on EKP-le pandud hinnastabiilsuse säilitamise ülesanne ja EKP on selle täitmiseks sõnastanud hinnastabiilsuse kvantitatiivse määratluse. Eesmärk on hoida inflatsiooni, mida mõõdetakse ühtlustatud tarbijahinnaindeksi (ÜTHI) abil, keskpika aja jooksul 2% tasemel. EKP pühendumus sellele inflatsioonieesmärgile on sümmeetriline: meie hinnangul on liiga aeglane inflatsioon sama negatiivne kui liiga kiire inflatsioon. Mõlemad on sama ebasoovitavad.
Seatud eesmärk on selge ja prognoositav. See aitab tarbijatel oma tulevikku paremini planeerida, kuna nad teavad, kui palju hinnad euroalal aja jooksul keskmiselt muutuvad. See omakorda aitab EKP-l säilitada hinnastabiilsust.
EKP hinnastabiilsuse eesmärk hõlmab inflatsiooni euroalal tervikuna. Eesmärk on seatud keskpikaks perioodiks ning selles võetakse arvesse inflatsioonimäära arengut aja jooksul, mitte niivõrd lühiajalisi tõuse ja mõõnasid, kuna need ühtlustuvad aja möödudes.
Lähemalt nendest põhimõtetest:
Selge eesmärk
EKP inflatsioonieesmärk 2% on selge ja kergesti mõistetav näitaja. See on ka läbipaistev ja võimaldab inimestel prognoosida, kuidas hinnad aja jooksul muutuvad.
Kulutamis-, laenuvõtmis- ja investeerimisotsuste tegemisel lähtuvad tarbijad oma inflatsiooniootustest. Selge keskpika aja eesmärk tagab, et need ootused on tõepärased, ning see soodustab üldist hinnastabiilsust.
Turvavaru
2% inflatsioonimäär tagab turvavaru võimalike deflatsiooniriskide katteks. Deflatsiooni korral ei piisa enam tavapärastest rahapoliitilistest instrumentidest (nt muudatustest baasintressimäärades). Ühel hetkel ei ole keskpangal enam otstarbekas baasintressimäärasid oluliselt alandada. Peale selle kaldub isegi ohjatud inflatsioonimäär aja jooksul keskmise väärtuse ümber kõikuma. Seega kui keskpank lisab nulli ületavale inflatsioonieesmärgile teatava puhvri, peab ta harvemini kasutama muid meetmeid, näiteks rahapoliitika kvantitatiivset leevendamist või suunatud pikemaajalisi refinantseerimisoperatsioone ehk TLTROsid.
Erinevused euroala liikmesriikides
EKP säilitab hinnastabiilsuse euroalal tervikuna. Eesmärgiks seatud 2% inflatsioonimäär jätab ruumi erinevustele euroala riikide inflatsioonimäärades, mis peaksid aja jooksul soovitavalt ühtlustuma. Nulli ületav inflatsioonieesmärk aitab mõnel riigil või piirkonnal vältida liiga madalat või koguni negatiivset inflatsioonimäära, tasakaalustamaks liiga kõrget inflatsioonimäära teistes riikides.
Ajakohastatud 2021. aasta augustis, et kajastada 2020.–2021. aastal tehtud rahapoliitika strateegia läbivaatamise tulemusi.