Miks me kohandasime baasintressimäärasid

8. juuni 2024

Christine Lagarde

Kaks aastat tagasi hakkasime baasintressimäärasid tõstma, sest inflatsioon oli selgelt liiga kiire. Praeguseks on olukord paranenud. Ehkki mõned, eeskätt teenindussektori hinnad kerkivad jätkuvalt märkimisväärselt, on inflatsioon tervikuna tunduvalt aeglustunud. Praeguse prognoosi kohaselt peaks inflatsioon naasma 2% juurde järgmisel aastal. See on tase, mille poole me hinnastabiilsuse saavutamiseks püüdleme.

Inflatsiooni aeglustumine võimaldab EKP-l baasintressimäärasid alandada. Neljapäeval langetasime 0,25 protsendipunkti võrra baasintressimäära, mis on viimase üheksa kuu jooksul püsinud 4% tasemel. See tähendab, et raha laenamine muutub soodsamaks nii eraisikutele kui ka investeerida soovivate ettevõtete jaoks.

Tänane otsus on oluline teetähis meie võitluses inflatsiooni ohjeldamisel.

2022. aasta juulis hakkasime intressimäärasid tõstma. Sellega algas etapp, mida eksperdid nimetavad rahapoliitika karmistamiseks. Seda võib võrrelda olukorraga, kus sõiduki juht vajutab piduripedaali. Baasintressimääratõus oli rekordiliselt kiire – 4,5 protsendipunkti veidi rohkem kui ühe aasta jooksul. Tegutsesime jõuliselt, sest inflatsioon oli kujunenud liiga kiireks, ulatudes 2022. aasta oktoobris 10,6%ni.

Üks selle põhjuseid oli Venemaa põhjendamatu sissetung Ukrainasse, mis kergitas järsult energia- ja toiduainehindu. Ühtlasi olid paljud ettevõtted olukorras, kus tootmiseks vajalikke seadmeid, materjale ja varuosi oli raskem leida, ning see süvendas veelgi juba pandeemia ajal tekkinud probleeme.

Samal ajal tekkis ka reaalne oht, et kiiret inflatsiooni hakatakse nägema uue normaalsusena. See tähendaks, et ettevõtted lähtuksid sellest hinnakujunduses ja töötajad palgaläbirääkimistel. Nii muutuks kiire inflatsioon majanduse lahutamatuks osaks.

Seetõttu pidime tegema kõik vajaliku selleks, et niisugune oht välistada. Meil on eurooplaste ees kohustus hoida inflatsioonimäär madala ja stabiilsena. Oleme teadlikud pingetest, mida inflatsiooni hoogustumine ja intressimäärade jätkuv tõus inimestele ja ettevõtetele tekitasid. Ettevõtte- ja hüpoteeklaenude kulud suurenesid järsult. Kõik muutus kallimaks, kuid vähemalt esialgu ei jõudnud palgad ja pensionid sellele järele.

Otsustavaid meetmeid võttes tagasime, et kiire inflatsiooni periood ei kujunenud liiga pikaks. 2023. aasta septembriks oli inflatsioon alanenud 5,2%-le, mis oli ligikaudu pool eelnenud aasta rekordtasemest. Oht, et kiire inflatsioon muutub inimeste jaoks ootuspäraseks, oli samuti valdavalt möödas.

See võimaldas meil liikuda edasi rahapoliitika järgmisesse etappi, kus hoidsime baasintressimäärasid muutumatuna ning ei vajutanud ei pidurit ega leevendanud survet. Olime küll veendunud, et intressimäärad pärsivad inflatsiooni, kuid see oli ikka veel soovitust märksa kiirem. Sellises olukorras olnuks kahjulik hakata baasintressimäärasid ennatlikult alandama.

Praegu aga näeme edusamme mitmes valdkonnas. Inflatsiooninäitaja on taas poole võrra langenud ja jõudnud 2,6%ni. Järgmise aasta lõpuosas peaks see jõudma 2% juurde. Meie rahapoliitika toetab selle eesmärgi saavutamist jõuliselt. Seega otsustasime baasintressimäärasid langetades rahapoliitika piiravat kurssi leevendada.

Inflatsiooni ohjeldamiseks majanduses kulub siiski veel palju aega. Samuti ei ole protsess täiesti sujuv. Selleks on vaja valvsust, pühendumust ja visadust.

Baasintressimäärad peavad jääma piisavalt piiravale tasemele seni, kuni see on vajalik püsiva hinnastabiilsuse tagamiseks. Teisisõnu peame endiselt hoidma jalga mõnda aega piduril, ehkki pedaalivajutus on varasemaga võrreldes nõrgem.

Meie edasised rahapoliitikaotsused sõltuvad kolmest tegurist: kas inflatsioon liigub meie hinnangul aegsasti sihttaseme poole, kas üldine hinnasurve majanduses leeveneb ning kas meie rahapoliitika on inflatsiooni ohjeldamisel jätkuvalt tulemuslik. Need tegurid näitavad, millal saame pidurdusprotsessi veelgi leevendada.

Oleme teinud inflatsioonivastases võitluses suuri edusamme, kuid see ei ole lõppenud. Euro kaitsjana on meie kohustus tagada kõigi eurooplaste huvides, et inflatsioon oleks madal ja stabiilne.

Blogiartikkel on avaldatud arvamusloona euroala riikide meediakanalites.

Tutvu EKP blogiga ja telli blogiartiklid oma postkasti.