1 Tegevusaruanne

1.1 EKP tegevusaruande eesmärk

Tegevusaruanne^[1] moodustab EKP raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa ning selle eesmärk on anda lugejatele EKP finantsaruandega seotud taustteavet.^[2] Arvestades et EKP tegevuse eesmärk on toetada tema rahapoliitilisi eesmärke, tuleks EKP finantspositsiooni ja -tulemusi vaadata koostoimes poliitikameetmetega.

Sel eesmärgil annab tegevusaruanne ülevaate EKP põhitegevusvaldkondadest ja operatsioonidest ning nende mõjust EKP finantsaruandele. Ühtlasi analüüsitakse aasta jooksul toimunud peamisi muutusi bilansis ning tulude ja kulude aruandes ning antakse teavet EKP finantsvahendite kohta. Tegevusaruandes kirjeldatakse ka EKP tegevusega seotud riskikeskkonda ning antakse ülevaade tema finants- ja operatsiooniriskidest, samuti riskijuhtimispõhimõtetest, millest lähtutakse riskide leevendamisel.

1.2 Tegevusvaldkonnad

EKP on osa eurosüsteemist, mille põhieesmärk on säilitada hinnastabiilsus. EKP põhiülesanded, nagu neid kirjeldatakse EKPSi põhikirjas^[3], on ellu viia euroala rahapoliitikat, teha välisvaluutaoperatsioone, hallata euroala riikide välisvaluutareserve ning aidata kaasa maksesüsteemide tõrgeteta toimimisele.

EKP vastutab ka ühtse järelevalvemehhanismi tõhusa ja järjepideva toimimise eest, et pangandusjärelevalve oleks sekkuva iseloomuga ja mõjus ning toetaks pangandussüsteemi turvalisust ja usaldusväärsust ning finantssüsteemi stabiilsust.

Eurosüsteemi rahapoliitilisi operatsioone kajastatakse EKP finantsaruandes ja euroala riikide keskpankade finantsaruannetes. See väljendab eurosüsteemi rahapoliitika detsentraliseeritud rakendamise põhimõtet. Tabel 1 annab ülevaate EKP ülesannete täitmiseks vajalikest põhitegevustest ja -funktsioonidest ning nende mõjust keskpanga finantsaruandele.

1.3 Finantsareng

1.3.1 Bilanss

EKP bilansimaht suurenes aastatel 2015–2018 märkimisväärselt tingituna väärtpaberite omandamisest varaostukava raames^[4].

2019. aastal suurenesid EKP koguvarad 10,0 miljardi euro võrra 457,1 miljardi euroni. Selle kasvu tingisid peamiselt i) EKP välisvaluutareservide turuväärtuse tõus tulenevalt kullahinna tõusust ning USA dollari ja Jaapani jeeni kallinemisest euro suhtes 2019. aastal ning ii) ringluses olevate europangatähtede väärtuse suurenemine.^[5]

Rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavad eurodes nomineeritud väärtpaberid moodustasid 2019. aasta lõpus 55% EKP koguvaradest. See bilansikirje hõlmab väärtpaberituruprogrammi (SMP), kaetud võlakirjade esimese, teise ja kolmanda ostukava (CBPP1, CBPP2 and CBPP3), varaga tagatud väärtpaberite ostukava (ABSPP) ja avaliku sektori väärtpaberite ostukava (PSPP) raames omandatud väärtpabereid. 2019. aastal reinvesteeris EKP varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekunud põhiosa tagasimaksed täies ulatuses. Ühtlasi alustas EKP 1. novembril 2019 varaostukava raames taas netovaraostude tegemist vastavalt EKP nõukogu 12. septembri 2019. aasta otsusele eurosüsteemi igakuiste ostude kohta^[6] ja eelnevalt kindlaks määratud kõlblikkuskriteeriumitele.

2019. aasta lõpus vähenes EKP poolt rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavate väärtpaberite portfelli maht 1,3 miljardi euro võrra 250,4 miljardi euroni (vt joonis 2) tingituna peamiselt väärtpaberituruprogrammi ning kaetud võlakirjade esimese ja teise ostukava raames hoitud võlakirjade lunastamisest. Nende võlakirjade portfelli maht vähenes kokku 2,2 miljardi euro võrra. Avaliku sektori väärtpaberite ostukava raames ostetud väärtpaberite portfelli maht kahanes 0,1 miljardi euro võrra. Selle peamine põhjus oli portfellis hoitavate väärtpaberite üle- ja alakursi amortisatsiooni^[7] netomõju, mis kaalus täielikult üles 2019. aasta novembris ja detsembris tehtud netoostud.

2019. aastal suurenes EKP välisvaluutareservide koguväärtus eurodes 6,2 miljardi euro võrra 75,8 miljardi euroni. Välisvaluutareservide portfelli moodustavad kuld, Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühikud, USA dollarid, Jaapani jeenid ning Hiina jüaanid.

EKP kullavarude ja kullaga seotud nõuete väärtus eurodes kasvas 2019. aastal 3,8 miljardi euro võrra 22,0 miljardi euroni (vt joonis 3) seoses kulla turuhinna tõusuga eurodes. Samal ajal püsis nende varade suurus kullauntsides muutumatuna. Kõnealuste varade väärtuse kasv tõi kaasa ka EKP ümberhindluskontode mahu suurenemise samas ulatuses (vt jagu 1.3.2 „Finantsvahendid”).

EKP välisvaluutapositsioon (neto)^[8] USA dollarites, Jaapani jeenides ja Hiina jüaanides suurenes 2,4 miljardi euro võrra 53,1 miljardi euroni (vt joonis 4) tingituna neilt varadelt aasta jooksul saadud tulu reinvesteerimisest ning euro odavnemisest USA dollari ja Jaapani jeeni suhtes. Euro odavnemine kajastub ka EKP ümberhindluskontode suuremates saldodes (vt jagu 1.3.2 „Finantsvahendid”).

USA dollar on endiselt EKP välisvaluutareservi tähtsaim komponent, moodustades 2019. aasta lõpus reservi kogumahust ligikaudu 77%.

EKP juhib oma välisvaluutareservidega seotud investeeringuid kolmeetapilise protsessi abil. Esmalt koostavad EKP riskihaldurid strateegilise võrdlusportfelli, mille kiidab heaks EKP nõukogu. Järgmisena kavandavad EKP portfellihaldurid taktikalise võrdlusportfelli, mille kiidab heaks EKP juhatus. Kolmandas etapis teevad riikide keskpangad detsentraliseeritult igapäevaseid investeerimisoperatsioone.

EKP välisvaluutareserve investeeritakse peamiselt väärtpaberitesse ja rahaturuhoiustesse või neid hoitakse arvelduskontodel (vt joonis 5). Selle portfelli väärtpabereid hinnatakse aasta lõpu turuhindade alusel.

EKP välisvaluutareservide eesmärk on rahastada võimalikke sekkumisi valuutaturgudel. Seepärast lähtutakse nende reservide haldamisel kolmest eesmärgist, milleks on (tähtsuse järjekorras) likviidsus, turvalisus ja tasuvus. Seetõttu kuuluvad kõnealusesse portfelli valdavalt lühiajalised väärtpaberid (vt joonis 6).

EKP omavahendite portfelli väärtus püsis 2019. aastal peaaegu muutumatuna (vt joonis 7). Portfell koosneb peamiselt eurodes nomineeritud väärtpaberitest, mille väärtust hinnatakse aasta lõpu turuhindade alusel.

EKP omavahendite portfell on EKP sissemakstud kapitali, finantsriskide katteks tehtud eraldise ja üldreservfondi vastaskirje. Portfelli eesmärk on saada tulu EKP selliste tegevuskulude katteks, mis ei ole seotud järelevalveülesannete täitmisega.^[9] Sellest lähtuvalt on omavahendite portfelli haldamise eesmärk tagada võimalikult suur tasuvus, pidades kinni erinevatest riskipiirangutest. Seetõttu on omavahendite portfelli varade tähtaegade profiil mitmekesisem kui välisvaluutareservide portfellis (vt joonis 8).

1.3.2 Finantsvahendid

EKP finantsvahendid hõlmavad tema kapitali, üldist riskieraldist, ümberhindluskontosid ja majandusaastal saadud tulu. Finantsvahendid i) investeeritakse tulu teenivatesse varadesse ja/või ii) neid kasutatakse vahetult selleks, et tasakaalustada finantsriskide realiseerumisest tulenevat kahjumit. 2019. aasta 31. detsembri seisuga oli EKP finantsvahendite kogumaht 47,7 miljardit eurot (vt joonis 9). See näitaja on 2018. aastaga võrreldes 5,7 miljardi euro võrra suurem peamiselt seetõttu, et euro odavnemise järel kasvas ümberhindluskontode maht.

Kulla, välisvääringute ja väärtpaberitega (mille suhtes kohaldatakse hinna ümberhindlust) seotud realiseerimata kasumit ei kajastata tulude ja kulude aruandes tuluna ning see kantakse otse ümberhindluskontodele EKP bilansi kohustuste poolel. Neil kontodel olevaid varasid saab kasutada vastavate hindade ja/või vahetuskursside edasise ebasoodsa arengu mõju absorbeerimiseks, parandades seeläbi EKP vastupanuvõimet alusriskidele. 2019. aastal suurenes kulla, valuuta ja väärtpaberite ümberhindluskontode^[10] maht 5,1 miljardi euro võrra 30,2 miljardi euroni valdavalt tingituna kullahinna tõusust ning euro odavnemisest USA dollari ja Jaapani jeeni suhtes (vt joonis 10).

EKP varadelt ja kohustustelt majandusaasta jooksul saadavat tulu saab kasutada sama aasta jooksul tekkinud võimalike kahjude absorbeerimiseks. EKP tulu oli 2019. aastal 2,4 miljardit eurot ehk 0,8 miljardi euro võrra suurem kui 2018. aastal.

Arvestades oma finantsriske (vt jagu 1.4.1 „Finantsriskid”), on EKP moodustanud eraldise finantsriskide katteks. Eraldise suurust kontrollitakse igal aastal, võttes arvesse mitut tegurit, eeskätt riski kandvate varade hulka, eelolevaks aastaks prognoositavat tulemust ning riskihinnanguid. Eraldis koos kõigi EKP üldreservfondis hoitavate summadega ei tohi ületada euroala riikide keskpankade sissemaksete kogumahtu EKP kapitalis. Pärast iga viie aasta järel toimuvat EKP kapitali märkimise aluse korrigeerimist seisuga 1. jaanuar 2019 ja sellest tulenenud euroala riikide keskpankade osakaalu vähendamist EKP märgitud kapitalis otsustas EKP nõukogu EKP finantsriskide hindamise tulemusi arvestades vabastada finantsriskide katteks tehtud eraldisest 84 miljardit eurot, et järgida maksimaalset lubatud piirmäära (7,5 miljardit eurot), mis vastab euroala riikide keskpankade sissemaksete kogumahule EKP kapitalis.

Euroala ja euroalaväliste riikide keskpankade sissemaksetest moodustuv EKP kapital oli 2019. aasta 31. detsembri seisuga 7,7 miljardit eurot, mis on 2018. aasta lõpu seisuga võrreldes 81 miljoni euro võrra vähem. Kapitali kogumahu vähenemine oli tingitud iga viie aasta järel toimuvast EKP kapitali märkimise aluse korrigeerimisest, mis jõustus 1. jaanuaril 2019. Selle tulemusel vähenes euroala riikide keskpankade osakaal (täielikult tasutud osamaksed) EKP märgitud kapitalis.

2020. aastal muutub liikmesriikide keskpankade osakaal EKP kapitalis seoses Ühendkuningriigi lahkumisega Euroopa Liidust ja Inglismaa keskpanga seonduva lahkumisega Euroopa Keskpankade Süsteemist (EKPS). EKP märgitud kapital püsib muutumatuna, kuna Inglise keskpanga osa EKP märgitud kapitalis jagatakse ümber euroala ja euroalaväliste riikide keskpankade vahel. EKP sissemakstud kapital püsib 2020. aastal samuti muutumatuna, sest Inglise keskpanga osa katavad ülejäänud riikide keskpangad.

1.3.3 Tulude ja kulude aruanne

Aastatel 2015–2019 on EKP aastakasum järk-järgult kasvanud ligikaudu 1,1 miljardilt eurolt umbes 2,4 miljardile eurole (vt joonis 11) peamiselt tingituna välisvaluutareservidelt ja rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavatelt väärtpaberitelt laekunud suuremast intressitulust, mis kaalus täielikult üles ringluses olevatelt pangatähtedelt^[11] ja omavahendite portfellilt saadud intressitulu vähenemise.

2019. aastal oli EKP kasum 2366 miljonit eurot (2018. aastal 1575 miljonit eurot). 790 miljoni euro suurune kasv võrreldes 2018. aastaga oli tingitud nii puhta intressitulu tõusust kui ka finantsoperatsioonidest saadud tulemi suurenemisest.

EKP puhas intressitulu suurenes 410 miljoni euro võrra 2686 miljoni euroni (vt joonis 12) valdavalt tingituna nii välisvaluutareservidelt kui ka rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavatelt väärtpaberitelt teenitud intressitulu tõusust.

Puhas intressitulu välisvaluutareservidelt kasvas 190 miljoni euro võrra 1052 miljoni euroni peamiselt seoses suurema intressituluga USA dollarites nomineeritud väärtpaberitelt.

Kuna USA dollarites nomineeritud eelkõige lühiajaliste väärtpaberite tulusus tõusis peaaegu kogu 2018. aasta jooksul (vt joonis 13), omandas EKP kõrgema tootlusega väärtpabereid, suurendades seeläbi USA dollari portfelli keskmist tulusust võrreldes eelnenud aastaga. See mõjutas positiivselt sellelt portfellilt 2019. aastal saadud intressitulu.

Rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavatelt väärtpaberitelt saadud puhas intressitulu oli 2019. aastal 1447 miljonit eurot ehk 212 miljoni euro võrra suurem kui 2018. aastal (vt joonis 14). Varaostukava raames omandatud väärtpaberitelt saadud puhas intressitulu suurenes 316 miljoni euro võrra 1136 miljoni euroni. Selle peamiseks põhjuseks oli avaliku sektori väärtpaberite ostukava portfell, mille keskmise tulususe ja varade keskmise mahu kasv oli 2019. aastal suurem kui 2018. aastal. Portfelli keskmine tulusus on eelkõige suurenenud viimase kahe aasta jooksul, kuna i) 2018. aastal omandati varasemate aastate keskmise portfelli tulususega võrreldes kõrgema tulususega väärtpabereid ja ii) põhiosa tagasimaksete reinvesteerimise tulusus oli 2019. aastal suurem kui lunastatud väärtpaberite väärtus. Samal ajal püsis euroala riigivõlakirjade keskmine tulusus 2019. aastal madalal tasemel (vt joonis 15). Varaostukava raames omandatud väärtpaberitelt saadud puhta intressitulu suurenemine kaalus täielikult üles väärtpaberituruprogrammi ning kaetud võlakirjade esimese ja teise ostukava portfellidelt teenitud puhta intressitulu vähenemise 104 miljoni euro võrra 311 miljoni euroni seoses nende portfellide väärtuse kahanemisega väärtpaberite lunastustähtaegade saabumise tulemusel. 2019. aastal teeniti rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavatelt väärtpaberitelt ligikaudu 54% EKP puhtast intressitulust.

Nii intressitulu, mille EKP sai ringluses olevatelt europangatähtedelt, kui ka intressikulu euroala liikmesriikide keskpankade poolt EKP-le üle kantud välisvaluutareservidega seotud nõuetelt oli null, kuna eurosüsteemi põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäär oli 0%.

Muu puhas intressitulu kahanes peamiselt omavahendite portfellilt saadud väiksema intressitulu tõttu, mis tulenes madala tulususe keskkonnast euroalal.

Finantsoperatsioonide ja finantsvarade allahindluste puhastulem moodustas 176 miljoni euro suuruse kasumi (vt joonis 16). See tulem oli 2018. aastaga võrreldes 322 miljoni euro võrra suurem peamiselt seetõttu, et hinnavahest saadud realiseeritud netokasum kasvas.

Väärtpaberite müügist saadud ja hinnavahest tulenenud realiseeritud puhaskasum 2019. aastal oli peamiselt tingitud USA dollarites nomineeritud väärtpaberitega seoses hinnavahest tulenenud kasumist, kuna nende väärtpaberite turuväärtust mõjutas positiivselt USA dollarites nomineeritud võlakirjade tulususe langus.

Peale selle kanti 2019. aasta 31. detsembri seisuga EKP üldisest riskieraldisest 84 miljoni euro suurune summa tulude ja kulude aruandesse, et järgida üldise riskieraldise maksimaalset lubatud piirmäära, nagu on määratletud euroala riikide keskpankade sissemakstud kapitaliga (vt jagu 1.3.2 „Finantsvahendid”).

EKP tegevuskulud kokku (koos amortisatsiooni ja pangatähtede tootmisteenustega) tõusid 42 miljoni euro võrra 1156 miljoni euroni (vt joonis 17). Kulude kasv võrreldes 2018. aastaga tulenes peamiselt suurematest personalikuludest, mille põhjustasid i) keskmisest suurem töötajate arv 2019. aastal (eelkõige pangandusjärelevalves) ning ii) muude pikaajaliste hüvitistega seotud suuremad kulud, kuna 2019. aasta lõpus toimunud kindlustusmatemaatilisel hindamisel kasutati madalamat diskontomäära. 2019. aastal hakati rendilepingute puhul kasutama uusi arvestuspõhimõtteid. Nüüdsest ei kajastata rendilepingutega seotud kulusid enam halduskuluna, vaid amortisatsioonina. Seetõttu oli halduskulu eelmise aastaga võrreldes väiksem ja amortisatsioonikulu suurem. Ühtlasi vähenes halduskulu ka vahenduskulude ja väliskonsultantide tugiteenuste kasutamisega seotud kulude vähenemise toel.

Pangandusjärelevalvega seotud kulud on täielikult kaetud järelevalve alla kuuluvatele üksustele kehtestatud järelevalvetasudest.^[12]

1.4 Riskijuhtimine

Riskijuhtimine on EKP tegevuse väga oluline osa ning seda tehakse järgmiste pidevate protsesside kaudu: i) riskide tuvastamine ja hindamine, ii) riskijuhtimise strateegia ja põhimõtete läbivaatamine, iii) riske maandavate meetmete rakendamine ning iv) riskijärelevalve ja -aruandlus. Kõiki nimetatud tegevusvaldkondi toetavad tõhusad meetodid, protsessid ja süsteemid.

EKPd mõjutavad nii finants- kui ka operatsiooniriskid. Järgnevates jagudes antakse ülevaade kõnealustest riskidest, nende allikatest ja EKPs sisse seatud riskiohjeraamistikest.

1.4.1 Finantsriskid

EKP juhatus teeb ettepanekud põhimõtete ja menetluste kohta, mis tagavad piisava kaitse EKPd mõjutavate finantsriskide vastu. Riskijuhtimise komitee, mis koosneb eurosüsteemi keskpankade ekspertidest, toetab muu hulgas eurosüsteemi bilansiga seotud finantsriskide seiret, mõõtmist ja nendest teatamist ning määratleb ja vaatab läbi asjakohased meetodid ja raamistikud. Sel viisil aitab ta otsustusorganitel tagada eurosüsteemi jaoks piisava kaitse.

Finantsriskid tulenevad EKP põhitegevusest ja sellega kaasnevatest riskidest. Riskiohjeraamistikud ja piirmäärad, mida EKP kasutab oma riskiprofiili kontrollimiseks, on operatsiooniti erinevad, kajastades eri portfellide poliitilisi või investeerimiseesmärke ning alusvarade riskinäitajaid.

Riskide seires ja hindamisel kasutab EKP organisatsioonis endas välja töötatud mitmesuguseid riskihindamismeetodeid. Need tuginevad ühtsele turu- ja krediidiriski simulatsiooni raamistikule. Riskinäitajate aluseks olevad peamised mudelite koostamise põhimõtted, meetodid ja eeldused lähtuvad sektoris välja töötatud standarditest ja kättesaadavatest turuandmetest. Riskide kvantifitseerimisel kasutatakse üldjuhul eeldatavat puudujääki^[13], mis arvutatakse 99% usaldatavustasemel üheaastase ajavahemiku kohta (ES99%). Riskide arvutamisel kasutatakse kahte meetodit: i) raamatupidamislik meetod, mille kohaselt käsitletakse EKP ümberhindluskontode saldosid riskihinnangute arvutamisel puhvrina kooskõlas kõigi kohaldatavate raamatupidamiseeskirjadega; ning ii) rahanduslik meetod, mille kohaselt ümberhindluskontosid ei võeta puhvrina arvesse riskide arvutamisel. Selleks et EKP-l oleks pidevalt võimalikult terviklik ülevaade kõikidest riskidest, arvutab ta erinevatel usaldatavustasemetel ka teisi riskinäitajaid, teeb tundlikkus- ja stressistsenaariumi analüüse ning hindab riskipositsioonide ja tulude pikemaajalisi prognoose.^[14]

EKP koguriskipositsioon aasta jooksul kahanes. Mõõdetuna raamatupidamisliku meetodi kohaselt eeldatava puudujäägina 99% usaldatavustasemel ühe aasta jooksul, ulatusid EKP kõigi portfellidega seotud finantsriskid 2019. aasta lõpus kokku 8,1 miljardi euroni, mis oli 2018. aasta lõpu hinnanguliste riskinäitajatega võrreldes 1,1 miljardi euro võrra madalam. Riskide vähenemine kajastab EKP investeerimisportfellidest tulenevat madalamat valuuta- ja intressimäärariski, EKP portfellides hoitavate väärtpaberite krediidikvaliteedi paranemist ning väärtpaberituruprogrammi ja kaetud võlakirjade esimese ja teise ostukava raames hoitud võlakirjade lunastamist.

Krediidirisk tuleneb EKP rahapoliitilisi eesmärke kandvatest portfellidest, eurodes nomineeritud omavahendite portfellist ja välisvaluutareservidest. Rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavaid väärtpabereid hinnatakse soetusmaksumuse alusel, mida väärtuse langusel korrigeeritakse, ja kui neid ei müüda, ei mõjuta neid ka krediidireitingute muutumise riskiga seotud võimalikud hinnamuutused. Samal ajal ohustab neid siiski makseviivituse risk. Eurodes nomineeritud omavahendeid ja välisvaluutareserve hinnatakse turuhindade alusel ning neid ohustavad krediidireitingute muutumise risk ja makseviivituse risk. Krediidikvaliteedi paranemise mõjul mitmes Euroopa riigis ja väärtpaberituru programmi raames soetatud väärtpaberite lunastamise tulemusel on krediidirisk möödunud aastaga võrreldes vähenenud.

Krediidiriski maandamiseks kasutatakse peamiselt kõlblikkuskriteeriumeid, hoolsusmeetmeid ja piiranguid, mis on portfellide lõikes erinevad.

Valuuta- ja toormeriskid tulenevad EKP välisvaluutareservidest ja kullavarudest. Valuutarisk vähenes 2018. aastaga võrreldes tingituna ümberhindluskontode mahu kasvust. Ümberhindluskontod toimivad puhvrina vahetuskursside ja kullahinna negatiivsete muutuste korral.

Pidades silmas kulla ja välisvaluutareservide tähtsust rahapoliitikas, ei ole EKP eesmärgiks maandada seonduvaid valuuta- ja toormeriske. Selle asemel leevendatakse neid riske ümberhindluskontode kaudu ning hajutatakse investeeringuid eri vääringute ja kulla lõikes.

EKP välisvaluutareservid ja eurodes nomineeritud omavahendid investeeritakse valdavalt püsituluväärtpaberitesse ja need on avatud intressimäära muutusest tingitud tururiskile, kuna neid hinnatakse turuhindade alusel. EKP välisvaluutareservide varasid investeeritakse enamasti suhteliselt lühikese tähtajaga varadesse (vt jagu 1.3.1 „Bilanss”, joonis 6), samal ajal kui omavahendite portfelli varad on üldjuhul pikema tähtajaga (vt jagu 1.3.1 „Bilanss”, joonis 8). Raamatupidamisliku meetodi kohaselt mõõdetuna see riskikomponent 2018. aastaga võrreldes vähenes, kajastades turutingimuste arengut.

EKPd ohustavat turuhindadest tulenevat intressiriski leevendatakse varade jaotamise põhimõtete ning ümberhindluskontode abil.

EKPd ohustab ka tema varadelt teenitava intressi ning kohustustelt makstava intressi erinevusest tulenev intressirisk, mis mõjutab EKP saadava puhta intressitulu suurust. See risk ei ole otseselt seotud ühegi konkreetse portfelliga, vaid pigem EKP tervikbilansi struktuuriga ning eriti varade ja kohustuste vahel tekkiva tähtaegade ja tulususe ebakõlaga. Kõnealust riski jälgitakse EKP kasumlikkuse ettevaatava analüüsi kaudu, mis näitab, et EKP peaks ka lähiaastatel saama puhast intressitulu.

Seda riski ohjatakse varade jaotamise põhimõtete abil ja leevendatakse veelgi EKP bilansis olevate tasustamata kohustuste kaudu.

1.4.2 Operatsioonirisk

EKP operatsiooniriskide^[15] juhtimine hõlmab kõiki mitterahalisi riske.

EKP juhatus kiidab heaks EKP operatsiooniriski juhtimise poliitika ja raamistiku ning on nende eest vastutav. Operatsiooniriskide komitee toetab juhatust EKP operatsiooniriskide juhtimise järelevaatamisel. Operatsiooniriski juhtimine on EKP juhtimisstruktuuri^[16] ja -protsesside lahutamatu osa.

EKP operatsiooniriski juhtimise raamistiku põhieesmärk on aidata tagada EKP ülesannete ja eesmärkide saavutamine, kaitstes samal ajal tema mainet ja varasid kahjude, kuritarvitamise ja kahjustamise eest. Operatsiooniriski juhtimise raamistiku kohaselt vastutab iga tegevusvaldkond oma operatsiooniriskide, riskisündmuste ja vajalike kontrollimeetmete kindlaksmääramise, hindamise ja järelevalve eest, peab riskidega toimetulekuks võtma asjakohaseid meetmeid ning nendest aru andma. EKP riskitaluvuse poliitikas antakse juhiseid riskijuhtimisstrateegiate kohta ning riskide aktsepteerimise menetluste kohta. See on seotud 5x5 riskimaatriksiga, mis põhineb riskimõjude ja tõenäosuse liigitusskaalal (kasutatakse nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid kriteeriumeid).

EKP tegutseb keskkonnas, mida ümbritseb üha keerukam ohtude spekter, ja tema igapäevategevusega kaasnevad mitmesugused operatsiooniriskid. Olulisemad probleemvaldkonnad hõlmavad mitmesuguseid mitterahalisi riske, mis on seotud isikute, teabe, süsteemide, protsesside ja väliste kolmandate osapooltega. Seepärast on EKP sisse seadnud menetlused, mis hõlbustavad tema operatsiooniriskide pidevat ja tõhusat juhtimist ning riskiteabe arvessevõtmist otsustusprotsessides. Lisaks keskendub EKP oma vastupanuvõime tugevdamisele. Ühtlasi on koostatud reageerimisstruktuurid ja hädaolukorra lahendamise plaanid, et tagada oluliste funktsioonide jätkuvus võimalike häirete korral.

2 EKP finantsaruanne

2.1 Bilanss seisuga 31. detsember 2019

2.2 31. detsembril 2019 lõppenud aasta tulude ja kulude aruanne

Frankfurt Maini ääres, 11. veebruar 2020
Euroopa Keskpank

Christine Lagarde
EKP president

2.3 Arvestuspõhimõtted

Finantsaruande vorm ja esitusviis

EKP finantsaruanne on koostatud allpool kirjeldatud arvestuspõhimõtete^[17] kohaselt. EKP nõukogu leiab, et neist lähtudes on võimalik esitada finantsaruanne õiglasel viisil, kajastades samal ajal keskpanga tegevuse eripära.

Arvestuspõhimõtted

Aruande koostamisel on rakendatud järgmisi arvestuspõhimõtteid: majanduslik reaalsus ja läbipaistvus, konservatiivsus, bilansipäevajärgsete sündmuste kajastamine, olulisus, jätkuvus, tekkepõhisus, järjepidevus ja võrreldavus.

Varade ja kohustuste kajastamine

Varasid ja kohustusi kajastatakse bilansis üksnes juhul, kui on tõenäoline, et vara või kohustuse kandega seotud tulevane majanduslik kasu liigub EKPsse või EKPst välja, põhimõtteliselt kõik varaga seotud riskid ja tulu on kantud üle EKP-le ning vara maksumust või väärtust või kohustuse suurust saab usaldusväärselt mõõta.

Raamatupidamise alused

Aruanne on koostatud, lähtudes soetusmaksumuse põhimõttest ning seda on kohandatud, et hõlmata turukõlblike väärtpaberite (v.a rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavad väärtpaberid), kulla ning kõigi ülejäänud välisvääringus nomineeritud bilansiliste ja bilansiväliste varade ja kohustuste turuväärtust.

Finantsvarade ja -kohustustega seotud tehinguid kajastatakse nende arvelduspäeval.

Välisvaluutas nomineeritud finantsinstrumentidega tehtud tehingud (v.a hetketehingud väärtpaberitega) kajastatakse tehingupäeval bilansivälistel kontodel. Arvelduspäeval pööratakse bilansivälised kanded ümber ja tehingud kajastatakse bilansis. Välisvaluuta ost ja müük mõjutavad välisvaluuta netopositsiooni tehingupäeval ning realiseeritud müügitulem arvutatakse samuti tehingupäeval. Välisvaluutas nomineeritud finantsinstrumentidega seoses kogunenud intress ning üle- või alakurss arvutatakse ja kirjendatakse iga päev. Need laekumised mõjutavad iga päev ka välisvaluuta positsiooni.

Kuld ning välisvaluutavarad ja -kohustused

Välisvääringus nomineeritud varad ja kohustused konverteeritakse eurodeks bilansipäeval kehtiva vahetuskursi alusel. Tulud ja kulud konverteeritakse tehingu kajastamise päeval kehtiva vahetuskursi põhjal. Välisvaluutavarade ja -kohustuste ning sealhulgas bilansiliste ja bilansiväliste instrumentide ümberhindlus toimub vääringute kaupa.

Välisvääringus nomineeritud varade ja kohustuste hinna ümberhindlust turuhindadesse eristatakse vahetuskursi ümberhindlusest.

Kulla väärtust hinnatakse bilansipäeval kehtiva turuhinna alusel, eristamata hinna ja valuuta ümberhindluse erinevusi. 31. detsembril 2019 lõppenud aastal hinnati kulla väärtust 31. detsembril 2019 kehtinud EUR/USD vahetuskursi põhjal arvutatud kullauntsi eurohinna alusel.

IMFi arvestusühik (SDR) määratakse valuutakorvi alusel ning selle väärtus arvutatakse viie peamise vääringu (USA dollar, euro, Hiina jüaan, Jaapani jeen ja naelsterling) vahetuskursside kaalutud summana. EKP-le kuuluvad IMFi arvestusühikud konverteeriti eurodesse, kasutades 31. detsembril 2019 kehtinud EUR/SDR vahetuskurssi.

Väärtpaberid

Rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavad väärtpaberid
Rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavaid väärtpabereid kajastatakse amortiseeritud maksumuses, mida väärtuse langemisel korrigeeritakse.

Muud väärtpaberid
Turukõlblikke väärtpabereid (v.a rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavad väärtpaberid) ja muid samalaadseid varasid hinnatakse konkreetsete väärtpaberite kaupa kas bilansipäeval kehtinud keskmiste turuhindade või asjakohase tulukõvera alusel. Väärtpaberitega kaasnevaid optsioone eraldi ei hinnata. 31. detsembril 2019 lõppenud aasta puhul kasutati sama aasta 30. detsembril kehtinud keskmisi turuhindu. Mittelikviidseid aktsiaid ja muid püsiinvesteeringuna hoitavaid omakapitaliinstrumente hinnatakse nende soetushinna alusel, mida väärtuse langusel korrigeeritakse.

Tulude kajastamine

Tulud ja kulud kajastatakse arvestusperioodil, mil need teenitakse või tekivad.^[18] Välisvaluuta, kulla ja väärtpaberite müügist saadud realiseeritud kasum ja kahjum kajastuvad tulude ja kulude aruandes. Need arvutatakse vastava vara keskmise maksumuse alusel.

Realiseerimata kasumit ei kajastata tuluna ning see kantakse otse ümberhindluskontole.

Realiseerimata kahjum kajastub tulude ja kulude aruandes, kui see ületab aasta lõpu seisuga vastaval ümberhindluskontol kajastatud eelmist ümberhindluskasumit. Ühe väärtpaberi-, valuuta- või kullapositsiooni realiseerimata kahjumit ei tasaarveldata teise väärtpaberi-, valuuta- või kullapositsiooni realiseerimata kasumiga. Kui tulude ja kulude aruande mistahes kirje puhul tuvastatakse aasta lõpus realiseerimata kahjum, vähendatakse selle keskmist hinda, nii et see vastaks aastalõpu vahetuskursile või turuhinnale. Tulude ja kulude aruandes kajastuv intressimäära vahetuslepingute realiseerimata kahjum amortiseeritakse järgnevate aastate jooksul.

Väärtuse langusest tulenev kahjum kajastatakse tulude ja kulude aruandes ning seda ei pöörata järgnevatel aastatel ümber, v.a juhul, kui väärtuse langus väheneb ning vähenemist saab seostada konkreetse sündmusega, mis leidis aset pärast väärtuse languse esmakordset kajastamist.

Üle- või alakurss, mis tuleneb väärtpaberitest, amortiseeritakse nende järelejäänud eluea jooksul.

Pöördtehingud

Pöördtehingud on operatsioonid, mille korral EKP ostab või müüb repolepingu (tagasiostulepingu) alusel vara või teostab laenuoperatsioone tagatise vastu.

Tagasiostulepingu alusel müüakse väärtpabereid sularaha eest ning samal ajal sõlmitakse kokkulepe nende tagasiostmiseks kindlaksmääratud hinnaga ja kindlal kuupäeval. Tagasiostulepingud kajastatakse tagatud hoiusena bilansi kohustuste poolel. Tagasiostulepingute alusel müüdud väärtpaberid jäävad EKP bilanssi.

Pöördrepolepingute alusel ostetakse väärtpabereid sularaha eest ning samal ajal sõlmitakse kokkulepe nende tagasimüümiseks kokkulepitud hinnaga ja kindlal kuupäeval. Neid lepinguid kajastatakse tagatud laenudena bilansi varade poolel, kuid need ei moodusta osa EKP väärtpaberipositsioonist.

Pöördtehinguid (sh väärtpaberilaenutehingud), mis on tehtud spetsialiseerunud asutuse pakutava programmi raames, kajastatakse bilansis ainult juhul, kui on esitatud sularahatagatis ja seda ei ole investeeritud.

Bilansivälised instrumendid

Välisvaluutainstrumendid, st välisvaluuta forvardtehingud, valuutavahetustehingute forvardosad ja muud välisvaluutainstrumendid, mis hõlmavad ühe valuuta vahetamist teise vastu tulevasel kuupäeval, arvatakse kursivahedest tuleneva kasumi ja kahjumi arvutamisel välisvaluuta netopositsiooni hulka.

Intressimäära instrumentide ümberhindamine toimub konkreetsete instrumentide põhiselt. Intressimäära futuurlepingute ning keskse vastaspoole kaudu kliiritavate intressimäära vahetustehingute marginaalide igapäevased muutused kajastatakse tulude ja kulude aruandes. Väärtpaberite forvardtehingute ja intressimäära vahetuslepingute (mida ei kliiri kesksed vastaspooled) hindamise viib läbi EKP ja see põhineb üldtunnustatud meetoditel, milles kasutatakse kättesaadavaid turuhindu ja kursse ning diskontotegureid alates arvelduspäevast kuni hindamispäevani.

Bilansipäevajärgsed sündmused

Varade ja kohustuste väärtust korrigeeritakse sündmuste osas, mis toimuvad aastabilansi kuupäeva ja selle kuupäeva vahelisel ajal, mil EKP juhatus annab loa esitada raamatupidamise aastaaruanne EKP nõukogule heakskiidu saamiseks, kui need mõjutavad oluliselt varade ja kohustuste olukorda bilansipäeval.

Olulised bilansipäevajärgsed sündmused, mis ei mõjuta varade ja kohustuste olukorda bilansipäeval, avaldatakse lisas.

EKPSi-sisesed/eurosüsteemisisesed saldod

EKPSi-sisesed saldod tulenevad valdavalt Euroopa Liidus (EL) tehtavatest piiriülestest maksetest, mis arveldatakse keskpangarahas eurodes. Enamasti algatavad neid tehinguid erasektori üksused (st krediidiasutused, ettevõtted ja üksikisikud). Tehinguid töödeldakse TARGET2 (üleeuroopaline automatiseeritud reaalajaline brutoarvelduste kiirülekandesüsteem) kaudu ja nende põhjal tekivad vastastikku saldod ELi keskpankade TARGET2 kontodel. Saldod tasaarveldatakse ja suunatakse iga päev EKP-le, mille tulemusel jääb iga liikmesriigi keskpangale üksainus netopositsioon EKP suhtes. Kõnealustele netopositsioonidele avaldavad mõju ka EKP tehtavad TARGET2 kaudu töödeldavad maksed. Need positsioonid kajastavad EKP raamatupidamises iga liikmesriigi keskpanga netonõudeid või -kohustusi ülejäänud Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) suhtes. Euroala riikide keskpankade eurosüsteemisisesed nõuete ja kohustuste positsioonid EKP suhtes, mis tulenevad nende osalusest TARGET2s, ning muud eurosüsteemisisesed positsioonid eurodes (nt EKP kasumi vahejaotus keskpankadele) esitatakse EKP bilansis ühtse varade või kohustuste netopositsioonina kirjes „Muud eurosüsteemisisesed (neto)nõuded” või „Muud eurosüsteemisisesed (neto)kohustused”. Euroalaväliste riikide keskpankade EKPSi-sisesed nõuete ja kohustuste positsioonid EKP suhtes, mis tulenevad nende osalusest TARGET2s^[19], esitatakse kirjes „Kohustused eurodes euroalaväliste residentide ees”.

Eurosüsteemis europangatähtede jaotamisest tulenevad eurosüsteemisisesed saldod esitatakse ühtse netovarana kirjes „Nõuded seoses europangatähtede jaotamisega eurosüsteemis” (vt teema „Ringluses olevad pangatähed” allpool).

Eurosüsteemisisesed saldod, mis tulenevad eurosüsteemiga liituvate riikide poolt EKP-le üle kantud välisvaluutareservidest, nomineeritakse eurodes ja esitatakse kirjes „Välisvaluutareservide ülekandmisega samaväärsed kohustused”.

Põhivara

Põhivara (sh immateriaalne põhivara; välja arvatud maa ja kunstiteosed) hinnatakse soetusmaksumuse alusel, millest arvestatakse maha amortisatsioon. Maad ja kunstiteoseid hinnatakse soetusmaksumuse alusel. EKP peahoone väärtust hinnatakse soetusmaksumuse alusel, millest arvestatakse maha amortisatsioon vastavalt väärtuse langusele. EKP peahoone amortiseerimiseks kirjendatakse kulud asjakohastes komponentides, mis amortiseeritakse vastavalt varade prognoositavale kasulikule elueale. Amortisatsioon arvutatakse lineaarsel meetodil vara prognoositava kasuliku eluea jooksul alates kvartalist, millest saati vara on kasutamiseks kättesaadav. Varade kasulikku eluiga arvestatakse järgmiselt:

EKP praeguste renditud hoonete remontimise kapitaliseeritud kulude amortisatsiooniaega on kohandatud, et võtta arvesse sündmusi, mis mõjutavad asjaomase vara prognoositavat kasulikku eluiga.

EKP kontrollib oma peahoone ning kasutamisõiguse esemeks oleva kontorihoonetega seotud vara puhul igal aastal varade väärtuse langust rahvusvahelise raamatupidamisstandardi (IAS) 36 („Varade väärtuse langus”) alusel (vt teema „Rendiarvestus”). Kui kontrollimise käigus tuvastatakse varade väärtuse võimalik langus, tehakse prognoos hinnangulise tagasisaadava summa kohta. Kui tagasisaadav summa on bilansilisest netoväärtusest väiksem, kajastatakse varade väärtuse langusest tulenenud kahjum tulude ja kulude aruandes.

Põhivara väärtusega alla 10 000 euro kantakse maha ostuaastal.

Põhivara, mis vastab kapitaliseerimiskriteeriumitele, kuid on veel ehitus- või arendusjärgus, esitatakse kirjes „Pooleliolevad varad”. Seonduvad kulud kantakse vastavatesse põhivarakirjetesse pärast seda, kui vara on kasutusele võetud.

Rendiarvestus

Materiaalse varaga seotud rendilepingute puhul kajastatakse asjaomased kasutamisõiguse esemeks olevad varad ja rendikohustised bilansis rendiperioodi alguskuupäeva seisuga ning vastavalt kirjetes „Materiaalne ja immateriaalne põhivara” ja „Mitmesugused muud kohustused”.

Kasutamisõiguse esemeks olevate varade väärtust hinnatakse soetusmaksumuse alusel, millest arvatakse maha amortisatsioon. Kasutamisõiguse esemeks oleva kontorihoonetega seotud vara puhul hinnatakse ka väärtuse langust (varade väärtuse languse kontrollimise kohta vt teema „Põhivara” eespool). Amortisatsioon arvutatakse lineaarsel meetodil alates rendiperioodi algusest kuni kasutamisõiguse esemeks oleva vara kasuliku eluea lõpuni või kuni rendiperioodi lõpuni olenevalt sellest, kumb on varasem.

Rendikohustist mõõdetakse algselt tulevaste rendimaksete nüüdisväärtuses (mis sisaldab ainult rendikomponente), mis diskonteeritakse, kasutades EKP alternatiivset laenuintressimäära. Edaspidi mõõdetakse rendikohustist amortiseeritud soetusmaksumuse alusel, kasutades efektiivse intressimäära meetodit. Seonduv intressikulu kajastatakse tulude ja kulude aruande kirjes „Muu intressikulu”. Kui tulevastes rendimaksetes toimub muutusi, mis tulenevad indeksi muutustest või kehtiva lepingu muul viisil ümberhindamisest, hinnatakse rendikohustis ümber. Ümberhindluse tulemusel korrigeeritakse vastavalt ka kasutamisõiguse esemeks oleva vara jääkväärtust.

Lühiajalised rendilepingud (mille kestus ei ületa 12 kuud) ning väikese väärtusega (alla 10 000 euro vastavalt põhivara kajastamisel kehtivale piirmäärale) vara rendi maksed kajastatakse kuluna tulude ja kulude aruandes.

EKP töösuhtejärgsed hüvitised, muud pikaajalised hüvitised ja töösuhte lõpetamise hüvitised

EKP-l on oma töötajate, EKP juhatuse liikmete ja EKP poolt palgatud järelevalvenõukogu liikmete tarbeks loodud määratud väljamaksega pensionisüsteem.

Töötajate pensionikava rahastatakse töötajate pikaajaliste hüvitiste fondi varadest. EKP ja tema töötajate kohustuslikud sissemaksed kajastuvad pensionikava määratud väljamakse sambas. Töötajad saavad teha vabatahtlikke lisamakseid määratud sissemaksega pensionisambasse, mida võib kasutada täiendavate hüvitiste maksmiseks.^[20] Täiendavate hüvitiste suuruse määravad kindlaks vabatahtlike sissemaksete hulk ning neilt saadav investeerimistulu.

EKP juhatuse liikmete ja EKP poolt palgatud järelevalvenõukogu liikmete töösuhtejärgsed hüvitised ja muud pikaajalised hüvitised kaetakse jooksvalt. Töötajate puhul kaetakse jooksvalt töösuhtejärgsed hüvitised (v.a pensionid), muud pikaajalised hüvitised ja töösuhte lõpetamise hüvitised.

Määratud väljamaksega netokohustus
Määratud väljamaksega pensionisüsteemiga seotud kohustust (sh muud pikaajalised hüvitised ja töösuhte lõpetamise hüvitised) kajastatakse bilansi kohustuste poolel kirjes „Mitmesugused muud kohustused” määratud väljamaksega kohustuse nüüdisväärtusena bilansipäeva seisuga, millest on maha arvestatud seonduva kohustuse rahastamiseks kasutatud pensionisüsteemi varade õiglane väärtus.

Määratud väljamaksega kohustuse arvutavad sõltumatud kindlustusmatemaatikud igal aastal proportsionaalse osa krediteerimise meetodi (projected unit credit method) kohaselt. Määratud väljamaksega kohustuse nüüdisväärtus arvutatakse, diskonteerides hinnangulised tulevased rahavood määra abil, mis põhineb bilansipäeva seisuga turutootlusel ettevõtete sellistelt eurodes nomineeritud ja kõrge kvaliteediga võlakirjadelt, mille tähtaeg on ligilähedane seonduva kohustuse tähtajale.

Kindlustusmatemaatiline kasum ja kahjum võivad tuleneda kogemuspõhistest kohandustest (kui tegelikud tulemused erinevad eelnevatest kindlustusmatemaatilistest eeldustest) ning kindlustusmatemaatiliste eelduste muudatustest.

Määratud väljamakse netomaksumus
Määratud väljamakse netomaksumus jagatakse tulude ja kulude aruandes esitatavateks komponentideks ning bilansi kirjes „Ümberhindluskontod” kajastatavateks töösuhtejärgsete hüvitiste ümberhindamisteks.

Tulude ja kulude aruandes kajastuv netosumma hõlmab järgmist:

1. määratud väljamaksetega seotud jooksva tööalase teenistuse kulutused aruandeaastal;
2. pensionikava muudatustest tulenevate määratud väljamaksetega seotud möödunud tööalase teenistuse kulutused;
3. määratud väljamaksega netokohustuselt diskontomäära alusel makstav netointress;
4. muude pikaajaliste hüvitiste ja võimalike pikaajaliste töösuhte lõpetamise hüvitiste ümberhindamised tervikuna.

Kirjes „Ümberhindluskontod” kajastatud netosumma hõlmab järgmist:

1. määratud väljamaksega kohustusest tulenev kindlustusmatemaatiline kasum ja kahjum;
2. pensionikava varadelt saadav tegelik tulu, v.a summad, mis sisalduvad määratud väljamaksega netokohustuselt saadud netointressis;
3. vara ülemmäära mõju muutused, mis ei hõlma määratud väljamaksega netokohustuselt saadud netointressis sisalduvaid summasid.

Sõltumatud kindlustusmatemaatikud hindavad neid summasid igal aastal, et teha kindlaks finantsaruandes kajastatavate asjakohaste kohustuste suurus.

Ringluses olevad pangatähed

Europangatähti lasevad ringlusse EKP ja euroala riikide keskpangad, kes koos moodustavad eurosüsteemi.^[21] Ringluses olevate europangatähtede koguväärtus jaotatakse eurosüsteemi riikide keskpankade vahel iga kuu viimasel tööpäeval vastavalt pangatähtede jaotamise alusele.^[22]

EKP-le jaotatud osa ringluses olevate europangatähtede koguväärtusest on 8% ja see on avaldatud bilansi kohustuste poolel kirjes „Ringluses olevad pangatähed”. EKP osa europangatähtede koguväljalaskes on tagatud tema nõuetega liikmesriikide keskpankade vastu. Need intressi kandvad nõuded^[23] avaldatakse allkirjes „Eurosüsteemisisesed nõuded: nõuded seoses europangatähtede jaotamisega eurosüsteemis” (vt teema „EKPSi-sisesed/eurosüsteemisisesed saldod” eespool). Nõuetelt laekuv intressitulu esitatakse tulude ja kulude aruande kirjes „Intressitulu europangatähtede jaotusest eurosüsteemis”.

Kasumi vahejaotus

Summa, mis võrdub tuluga, mille EKP saab ringluses olevatelt europangatähtedelt ja rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavatelt väärtpaberitelt, mis on ostetud a) väärtpaberituruprogrammi, b) kaetud võlakirjade kolmanda ostukava, c) varaga tagatud väärtpaberite ostukava ja d) avaliku sektori väärtpaberite ostukava raames, jaotatakse kasumi vahejaotuse käigus järgneva aasta jaanuaris, kui EKP nõukogu ei otsusta teisiti.^[24] Jaotatakse kogu tulu (välja arvatud juhul, kui see on suurem kui EKP aasta puhaskasum), võttes arvesse EKP nõukogu otsuseid finantsriskide katteks tehtavate eraldiste kohta. EKP nõukogu võib ka otsustada, et jaanuaris jaotatavat osa ringluses olevatelt europangatähtedelt saadavast tulust vähendatakse kulude võrra, mida EKP kannab seoses europangatähtede väljaandmise ja käitlemisega.

Arvestuspõhimõtete muudatused

Kuni 2018. aasta lõpuni kajastas EKP rendilepingutega seotud kulusid lepingute kehtivusaja jooksul tulude ja kulude aruande kirjes „Halduskulu”. Pärast rahvusvahelise finantsaruandlusstandardi IFRS 16 („Rendiarvestus”) avaldamist on EKP teinud alates 1. jaanuarist 2019 oma arvestuspõhimõtetes muudatusi. Esmasel rakendamisel hindas EKP ümber kõik põhivaraga seotud rendilepingud, et teha kindlaks, kas need vastavad uutes arvestuspõhimõtetes sätestatud rendilepingu määratlusele. Asjaomaste rendilepingute kajastamisel kasutati muudetud tagasiulatuvat lähenemisviisi, mille kohaselt kasutamisõiguse esemeks oleva vara väärtust hinnatakse seonduva rendikohustisega võrdses summas. Seetõttu ei ole võrdlusandmeid ümber arvestatud.

2019. aasta 1. jaanuari seisuga on bilansi kirjetes „Materiaalne ja immateriaalne põhivara” ja „Mitmesugused muud kohustused” kajastatud järgmised kasutamisõiguse esemeks olevad varad ja rendikohustised:

Seonduvad kulud kajastuvad tulude ja kulude aruande kirjetes „Muu intressikulu” ning „Materiaalse ja immateriaalse põhivara amortisatsioon”.

Muud küsimused

Euroopa Liidu Nõukogu on kooskõlas EKPSi põhikirja artikliga 27 ja EKP nõukogu soovitusel heaks kiitnud otsuse nimetada Baker Tilly GmbH & Co. KG Wirtschaftsprüfungsgesellschaft, Düsseldorf (Saksamaa Liitvabariik) EKP välisaudiitoriks viieks aastaks kuni 2022. majandusaasta lõpuni. Seda ajavahemikku saab pikendada veel kuni kahe majandusaasta võrra.

2.4 Bilansi lisa

1 Kuld ja nõuded kullas

2019. aasta 31. detsembri seisuga kuulus EKP-le 16 229 522 untsi^[25] puhast kulda, mille turuväärtus oli 21 976 miljonit eurot (2018. aastal 18 193 miljonit eurot). 2019. aastal kullatehinguid ei tehtud ja seega püsisid EKP kullavarud 2018. aasta 31. detsembri tasemega võrreldes muutumatuna. Varude väärtus eurodes kasvas kulla turuhinna (eurodes) tõusu tõttu (vt teema „Kuld ning välisvaluutavarad ja -kohustused” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3 ning kirje 14 „Ümberhindluskontod”).

2 Nõuded välisvääringus euroalaväliste ja euroala residentide vastu

2.1 Nõuded IMFi vastu

See varade kirje kajastab EKP-le kuuluvaid Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) arvestusühikuid (SDRid). 2019. aasta 31. detsembri seisuga oli kirje maht 710 miljonit eurot (2018. aastal 692 miljonit eurot). Nõuded tulenevad EKP ja IMFi vahelisest kahepoolsest arvestusühikute ostu-müügikokkuleppest, mille kohaselt IMF võib EKP nimel korraldada SDRide müüki või ostu eurode eest vastavalt kindlaksmääratud miinimum- ja maksimumtasemetele. Raamatupidamises käsitletakse SDRe välisvääringuna (vt teema „Kuld ning välisvaluutavarad ja - kohustused” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3). EKP-le kuuluvate SDRide väärtuse suurenemine eurodes oli tingitud SDRide kallinemisest euro suhtes 2019. aastal ning aasta jooksul saadud intressitulust.

2.2 Pangakontode jäägid, väärtpaberiinvesteeringud, välislaenud ja muud välisvarad; nõuded välisvääringus euroala residentide vastu

Need kaks kirjet hõlmavad pangakontode jääke ja laene välisvääringus ning USA dollarites, Jaapani jeenides ja Hiina jüaanides nomineeritud väärtpaberiinvesteeringuid.

Nende positsioonide koguväärtuse suurenemine 2019. aastal oli tingitud aasta jooksul saadud tulu, eelkõige USA dollari portfellilt laekunud tulu reinvesteerimisest ning USA dollari ja Jaapani jeeni kallinemisest euro suhtes.

EKP välisvaluutapositsioon (neto)^[26] 2019. aasta 31. detsembri seisuga:

3 Muud nõuded eurodes euroala krediidiasutuste vastu

2019. aasta 31. detsembri seisuga hõlmas see kirje arvelduskontode saldosid euroala residentide juures 109 miljoni euro väärtuses (2018. aastal 300 miljonit eurot).

4 Euroala residentide eurodes nomineeritud väärtpaberid

4.1 Rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavad väärtpaberid

2019. aasta 31. detsembri seisuga hõlmas see kirje väärtpabereid, mille EKP on omandanud kaetud võlakirjade kolme ostukava, väärtpaberituruprogrammi, varaga tagatud väärtpaberite ostukava ja avaliku sektori väärtpaberite ostukava raames.^[27]

Kaetud võlakirjade esimese ostukava raames tehtavad ostud lõpetati 2010. aasta 30. juunil ja kaetud võlakirjade teine ostukava lõpetati 31. oktoobril 2012. EKP nõukogu otsustas lõpetada väärtpaberituruprogrammi raames tehtavad ostud 6. septembril 2012.

1. novembril 2019 alustas eurosüsteem varaostukava raames^[28] taas netovaraostude tegemist igakuiselt 20 miljardi euro ulatuses. See otsus tehti pärast seda, kui alates 2018. aasta lõpust kümne kuu jooksul reinvesteeris eurosüsteem täies ulatuses üksnes varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvad põhiosa tagasimaksed. Nõukogu eeldab, et netovaraoste tehakse seni, kuni see on vajalik baasintressimäärade toetava mõju tugevdamiseks. Varaostud lõpetatakse vahetult enne seda, kui nõukogu hakkab EKP baasintressimäärasid tõstma. EKP nõukogu kavatseb jätkata ka reinvesteeringuid pikema aja jooksul pärast kuupäeva, mil nõukogu hakkab tõstma EKP baasintressimäärasid, ning igal juhul seni, kuni see on vajalik soodsate likviidsustingimuste ja küllaldaselt toetava rahapoliitilise kursi säilitamiseks.

Kõigi eespool nimetatud ostukavade raames omandatud väärtpabereid hinnatakse amortiseeritud soetusmaksumuse alusel, mida väärtuse langusel korrigeeritakse (vt teema „Väärtpaberid” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3).

EKP hoitavate väärtpaberite amortiseeritud soetusmaksumused ja turuväärtused^[29], mida ei kajastata bilansis või tulude ja kulude aruandes ning mis esitatakse vaid võrdluse eesmärgil, on järgmised:

Kaetud võlakirjade esimese ja teise ostukava ning väärtpaberituruprogrammi alusel hoitavate portfellide amortiseeritud soetusmaksumus vähenes seoses väärtpaberite lunastamisega. Avaliku sektori väärtpaberite ostukava alusel hoitavate väärtpaberite amortiseeritud soetusmaksumuse vähenemine oli tingitud üle- ja alakursi amortisatsiooni netotulemist, mis kaalus täielikult üles 2019. aasta viimase kahe kuu jooksul tehtud netoostud.

EKP nõukogu hindab regulaarselt finantsriske, mis on seotud kõigi kõnealuste kavade raames hoitavate väärtpaberitega.

Varade väärtuse langust kontrollitakse igal aastal, võttes arvesse andmeid aasta lõpu seisuga; tulemused kiidab heaks EKP nõukogu. Seejuures hinnatakse varade väärtuse languse näitajaid iga ostukava puhul eraldi. Juhul kui täheldati väärtuse langust, tehti täiendavaid analüüse kinnitamaks, et vastavate väärtpaberitega seotud sularahavood ei ole saanud väärtuse langusest mõjutatud. Sel aastal tehtud kontrollide tulemused näitavad, et rahapoliitilistes portfellides hoitavate väärtpaberite puhul ei tuvastanud EKP 2019. aastal väärtuse langust.

5 Eurosüsteemisisesed nõuded

5.1 Nõuded seoses europangatähtede jaotamisega eurosüsteemis

See kirje hõlmab EKP nõudeid euroala riikide keskpankade vastu seoses europangatähtede jaotamisega eurosüsteemis (vt teema „Ringluses olevad pangatähed” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3). 2019. aasta 31. detsembri seisuga oli kirje maht 103 420 miljonit eurot (2018. aastal 98 490 miljonit eurot). Nõuetelt makstav intress arvutatakse iga päev vastavalt eurosüsteemi põhiliste refinantseerimisoperatsioonide hiliseimale kättesaadavale intressi piirmäärale^[30] (vt lisa kirje 22.2 „Intressitulu europangatähtede jaotusest eurosüsteemis”).

6 Muud varad

6.1 Materiaalne ja immateriaalne põhivara

See vara hõlmas 2019. aasta 31. detsembri seisuga järgmisi põhikirjeid:

2019. aasta 1. jaanuari seisuga kajastas EKP kasutamisõiguse esemeks olevate hoonete all peamiselt renditavaid kontorihooneid ning kasutamisõiguse esemeks olevate seadmete all asjaomaseid hoonete käitamisvahendeid, aga ka kontori- ja muid seadmeid.

EKP peahoone ja kasutamisõiguse esemeks olevate kontorihoonete puhul kontrolliti varade väärtuse langust 2019. aasta lõpus; väärtuse langusest tulenenud kahjumit ei tuvastatud.

6.2 Muud finantsvarad

Valdavalt hõlmab see kirje finantsriskide katteks tehtud eraldiste ning kapitali ja reservide vastaskirjeks olevate EKP omavahendite investeeringuid. Kirje hõlmab ka 3211 Rahvusvahelise Arvelduste Panga aktsiat soetusmaksumusega 42 miljonit eurot.

Selle kirje põhiosad on järgmised:

Kirje varade netokasv 2019. aastal oli peamiselt tingitud EKP omavahendite portfellilt saadud intressitulu reinvesteerimisest ja selles portfellis hoitavate väärtpaberite turuväärtuse suurenemisest.

6.3. Bilansiväliste instrumentide ümberhindlusest tulenevad erinevused

Kirje hõlmab 2019. aasta 31. detsembri seisuga lõpetamata valuutavahetustehingute ja valuutaforvardite ümberhindlusest tulenevaid muutusi (vt lisa kirje 19 „Valuutavahetustehingud ja valuutaforvardid”). Muutuste suurus oli 619 miljonit eurot (2018. aastal 578 miljonit eurot) ning need tulenevad sellest, et tehingud konverteeritakse eurodesse bilansipäeval kehtiva vahetuskursi alusel, võrreldes väärtusega eurodes, mis saadaks tehingute konverteerimisel vastava välisvääringu keskmise maksumuse alusel kõnealusel päeval (vt teemad „Bilansivälised instrumendid” ja „Kuld ning välisvaluutavarad ja -kohustused” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3).

6.4 Viitlaekumised ja ettemakstud kulud

2019. aasta 31. detsembri seisuga oli kirje maht 2572 miljonit eurot (2018. aastal 2738 miljonit eurot). Kirje hõlmas valdavalt väärtpaberitelt laekunud kupongiintresse, sh väärtpaberite soetamisel makstud intresse 2431 miljoni euro väärtuses (2018. aastal 2589 miljonit eurot; vt lisa kirje 2.2 „Pangakontode jäägid, väärtpaberiinvesteeringud, välislaenud ja muud välisvarad; nõuded välisvääringus euroala residentide vastu”, kirje 4 „Euroala residentide eurodes nomineeritud väärtpaberid” ja kirje 6.2 „Muu finantsvara”).

Kirjes kajastatakse ka a) eurosüsteemi ühisprojektidelt saadud tulu (vt lisa kirje 27 „Muu tulu”), b) mitmesuguseid ettemakseid ning c) muudelt finantsvaradelt ja -kohustustelt saadud intressitulu.

6.5 Mitmesugused muud varad

2019. aasta 31. detsembri seisuga oli kirje maht 2221 miljonit eurot (2018. aastal 2039 miljonit eurot). Kirje hõlmab valdavalt EKP kasumi vahejaotusest laekunud summasid 1431 miljoni euro väärtuses (2018. aastal 1191 miljonit eurot; vt teema „Kasumi vahejaotus” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3 ning lisa kirje 11.2 „Muud eurosüsteemisisesed (neto)kohustused”).

Kirje hõlmas ka 2019. aasta 31. detsembri seisuga lõpetamata valuutavahetustehingute ja valuutaforvardite saldosid 757 miljoni euro väärtuses (2018. aastal 567 miljonit eurot). Need tulenevad sellest, et tehingud konverteeritakse eurodesse bilansipäeval kehtiva vastava vääringu keskmise maksumuse alusel, võrreldes seda euroväärtusega, milles tehingud esialgselt kajastatakse (vt teema „Bilansivälised instrumendid” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3).

2018. aasta 31. detsembri seisuga hõlmas kirje ka 244 miljoni euro suurust summat, mis vastab järelevalvealustelt üksustelt saada olevate iga-aastaste järelevalvetasude summale, kuna EKP esitas järelevalvealustele üksustele iga-aastase järelevalvetasu teated 2018. aasta detsembris maksetähtajaga 2019. aasta jaanuaris. 2019. aastal saadeti tasuteated oktoobris (maksetähtajaga 2019. aasta detsembris) ning seetõttu maksti valdav osa järelevalvetasusid ära juba samal finantsaastal.

7 Ringluses olevad pangatähed

See kirje kajastab EKP osa (8%) ringluses olevate europangatähtede koguväärtusest (vt teema „Ringluses olevad pangatähed” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3). 2019. aasta 31. detsembri seisuga oli kirje maht 103 420 miljonit eurot (2018. aastal 98 490 miljonit eurot).

8 Muud kohustused eurodes euroala krediidiasutuste ees

Eurosüsteemi keskpangad võivad aktsepteerida avaliku sektori väärtpaberite ostukava raames toimivate väärtpaberilaenuvõimaluste puhul tagatisena sularaha, ilma et nad peaksid seda reinvesteerima. EKP puhul teeb neid operatsioone spetsialiseerunud asutus.

2019. aasta 31. detsembri seisuga oli avaliku sektori väärtpaberite ostukava raames lõpetamata 1325 miljoni euro väärtuses (2018. aastal 1399 miljonit eurot) väärtpaberilaenutehinguid euroala krediidiasutustega. Saadud sularahatagatised kanti TARGET2 kontodele. Kuna sularaha ei olnud aasta lõpu seisuga reinvesteeritud, kajastati need tehingud bilansis (vt teema „Pöördtehingud” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3).^[31]

9 Kohustused eurodes teiste euroala residentide ees

9.1 Muud kohustused

2019. aasta 31. detsembri seisuga oli kirje maht 20 466 miljonit eurot (2018. aastal 9152 miljonit eurot). Kirje hõlmab Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi ja Euroopa stabiilsusmehhanismi hoiuseid. EKPSi põhikirja artikli 21 kohaselt võib EKP toimida liidu institutsioonide, organite või asutuste, liikmesriikide keskvalitsuste, regionaalsete, kohalike või muude avaliku võimu organite, teiste avalik-õiguslike institutsioonide või riigi osalusega äriühingute fiskaalagendina.

See kirje hõlmab ka hoiuseid või EKP aktsepteeritud vahendite makseid, mille teevad maksesüsteemides EURO1 ja RT1^[32] osalejad või mis tehakse nende nimel ning mida kasutatakse EURO1 arvelduste tagatisfondina või RT1 arvelduste toetuseks.

10 Kohustused eurodes euroalaväliste residentide ees

2019. aasta 31. detsembri seisuga oli kirje maht 7245 miljonit eurot (2018. aastal 10 361 miljonit eurot). Selle kirje suurim komponent oli 3350 miljoni euro (2018. aastal 3682 miljonit eurot) suurune kohustus, mis tuleneb USA Föderaalreservi New Yorgi pangaga sõlmitud alalisest vastastikusest valuutakokkuleppest. Selle raames varustab Föderaalreservi Süsteem EKPd vahetustehingute kaudu USA dollaritega, et pakkuda eurosüsteemi osapooltele lühiajalisi vahendeid USA dollarites. Samal ajal teeb EKP pöördvahetustehinguid euroala riikide keskpankadega, kes kasutavad saadud vahendeid USA dollarites likviidsust lisavate operatsioonide (pöördtehingud) teostamiseks eurosüsteemi osapooltega. Nende tehingute tulemuseks olid EKP ja liikmesriikide keskpankade vahelised eurosüsteemisisesed saldod (vt 11.2 „Muud eurosüsteemisisesed (neto)kohustused”). Pöördvahetustehingud USA Föderaalreservi Süsteemiga ja euroala riikide keskpankadega toovad lisaks kaasa forvardnõuded ja -kohustused, mis kajastatakse bilansivälistes kirjetes (vt lisa kirje 19 „Valuutavahetustehingud ja valuutaforvardid”).

Kirje hõlmab ka 3271 miljoni euro (2018. aastal 4619 miljonit eurot) ulatuses euroalaväliste keskpankade nõudeid EKP vastu, mis tulenevad TARGET2 kaudu arveldatavatest tehingutest või on nende vastaskirjed. 2019. aastal vähenesid need nõuded euroalaväliste residentide poolt euroala residentidele tehtud maksete tulemusel.

Kirje hõlmab ka 625 miljoni euro (2018. aastal 2059 miljonit eurot) suurust summat, mis tuleneb avaliku sektori väärtpaberite ostukava raames lõpetamata väärtpaberilaenutehingutest euroalaväliste residentidega. Nende tehingute puhul esitati sularahatagatis, mis kanti TARGET2 kontodele (vt lisa kirje 8 „Muud kohustused eurodes euroala krediidiasutuste ees”).

11 Eurosüsteemisisesed kohustused

11.1 Välisvaluutareservide ülekandmisega samaväärsed kohustused

Kirje hõlmab eurosüsteemiga liitumisel EKP-le üle kantud välisvaluutareservidest tulenevaid kohustusi euroala riikide keskpankade ees. Kooskõlas EKPSi põhikirja artikliga 30.2 määratakse välisvaluutareservide EKP-le üle kandmisel iga riigi keskpanga osamaksud proportsionaalselt tema osaga EKP märgitud kapitalis. Pärast iga viie aasta järel toimuvat EKP kapitali märkimise aluse korrigeerimist, mis jõustus 1. jaanuaril 2019, vähenes euroala riikide keskpankade osakaal EKP märgitud kapitalis (vt lisa kirje 15 „Kapital ja reservid”). Selle tulemusel vähenesid kõnealused kohustused 448 miljoni euro võrra 40 344 miljoni euroni (vt tabel).

Nendelt kohustustelt makstav intress arvutatakse iga päev vastavalt eurosüsteemi põhiliste refinantseerimisoperatsioonide hiliseimale kättesaadavale intressi piirmäärale, arvestamata kulda, millelt intressi ei maksta (vt tulude ja kulude aruande lisa kirje 22.3 „Riikide keskpankade üle kantud välisvaluutareservidelt makstav intress”).

11.2 Muud eurosüsteemisisesed (neto)kohustused

2019. aastal hõlmas see kirje euroala riikide keskpankade TARGET2 saldodega seotud nõudeid EKP vastu ning summasid, mida EKP peab euroala riikide keskpankadele maksma seoses kasumi vahejaotusega (vt teemad „EKPSi-sisesed/eurosüsteemisisesed saldod” ja „Kasumi vahejaotus” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3).

TARGET2ga seotud netokohustuse vähenemine tulenes peamiselt a) EKP kui fiskaalagendi poolt vastu võetud hoiuste kasvust (vt lisa kirje 9 „Kohustused eurodes teiste euroala residentide ees”); b) rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavatelt väärtpaberitelt laekunud intressitulust ning c) väärtpaberituruprogrammi ning kaetud võlakirjade esimese ja teise ostukava raames ostetud (ostud arveldati TARGET2 kontode kaudu) väärtpaberite lunastamisest. Nende kahe teguri mõju korvasid osaliselt a) väärtpaberituruprogrammi raames tehtud netoostud, mis arveldati samuti TARGET2 kontode kaudu; b) EKP 2018. aasta kasumi jaotamise maksed; c) avaliku sektori väärtpaberite ostukava raames väärtpaberilaenude katteks antud sularahatagatiste vähenemine (vt lisa kirje 8 „Muud kohustused eurodes euroala krediidiasutuste ees” ja kirje 10 „Kohustused eurodes euroalaväliste residentide ees”) ning d) euroala residentidelt euroalavälistele residentidele tehtud maksete arveldamine TARGET2 kaudu (vt lisa kirje 10 „Kohustused eurodes euroalaväliste residentide ees”).

TARGET2 positsioonidelt (v.a USA dollarites likviidsust lisavate operatsioonidega seoses teostatud pöördvahetustehingutest tulenevad saldod) makstav intress arvutatakse iga päev vastavalt eurosüsteemi põhiliste refinantseerimisoperatsioonide hiliseimale kättesaadavale intressi piirmäärale.

12 Muud kohustused

12.1. Bilansiväliste instrumentide ümberhindlusest tulenevad erinevused

Kirje hõlmab 2019. aasta 31. detsembri seisuga lõpetamata valuutavahetustehingute ja valuutaforvardite ümberhindlusest tulenevaid muutusi (vt lisa kirje 19 „Valuutavahetustehingud ja valuutaforvardid”). Muutuste suurus oli 709 miljonit eurot (2018. aastal 641 miljonit eurot) ning need tulenevad sellest, et tehingud konverteeritakse eurodesse bilansipäeval kehtiva vahetuskursi alusel, võrreldes väärtusega eurodes, mis saadaks tehingute konverteerimisel vastava välisvääringu keskmise maksumuse alusel kõnealusel päeval (vt teemad „Bilansivälised instrumendid” ja „Kuld ning välisvaluutavarad ja -kohustused” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3).

12.2 Viitvõlad ja ettemakstud tulud

See kirje hõlmas 2019. aasta 31. detsembri seisuga järgmist:

12.3 Mitmesugused muud kohustused

2019. aasta 31. detsembri seisuga oli kirje maht 2188 miljonit eurot (2018. aastal 1178 miljonit eurot). Kirje hõlmas 2019. aasta 31. detsembri seisuga lõpetamata valuutavahetustehingute ja valuutaforvardite saldosid 662 miljoni euro väärtuses (2018. aastal 580 miljonit eurot; vt lisa kirje 19 „Valuutavahetustehingud ja valuutaforvardid”). Need tulenesid sellest, et tehingud konverteeriti eurodesse bilansipäeval kehtiva vastava vääringu keskmise maksumuse alusel, võrreldes seda euroväärtusega, milles tehingud esialgselt kajastati (vt teema „Bilansivälised instrumendid” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3).

Kirje hõlmas ka 232 miljoni euro suurust rendikohustist, mis tulenes uute rendiarvestuspõhimõtete kohaldamisest alates 1. jaanuarist 2019 (vt teemad „Rendiarvestus” ja „Arvestuspõhimõtete muudatused” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3).

Ühtlasi hõlmab kirje EKP määratud väljamaksega netokohustust, mis on seotud EKP töötajate, juhatuse liikmete ja EKP poolt palgatud järelevalvenõukogu liikmete töösuhtejärgsete hüvitiste ja muude pikaajaliste hüvitistega. Kirje hõlmab ka EKP töötajatele makstud töösuhte lõpetamise hüvitisi.

EKP töösuhtejärgsed hüvitised, muud pikaajalised hüvitised ja töösuhte lõpetamise hüvitised

Bilanss
Bilansi kirje „Mitmesugused muud kohustused” hõlmab järgmisi summasid, mis on seotud töösuhtejärgsete hüvitiste, muude pikaajaliste hüvitiste ja töösuhte lõpetamise hüvitistega:

2019. aastal hõlmas töötajatega seotud määratud väljamaksega kohustuste nüüdisväärtus (2497 miljonit eurot; 2018. aastal 1608 miljonit eurot) töösuhtejärgsete hüvitiste (v.a pensionid), muude pikaajaliste hüvitiste ja töösuhte lõpetamise hüvitistega seotud jooksvalt kaetavaid hüvitisi 323 miljoni euro ulatuses (2018. aastal 226 miljonit eurot). EKP juhatuse liikmete ja järelevalvenõukogu liikmetega seotud määratud väljamaksega kohustuse nüüdisväärtus (39 miljonit eurot; 2018. aastal 29 miljonit eurot) on seotud ainult jooksvalt kaetavate töösuhtejärgsete hüvitiste ja muude pikaajaliste hüvitistega.

EKP määratud väljamaksega netokohustuste ümberhindamisi, mis on seotud töösuhtejärgsete hüvitistega, kajastatakse bilansi kohustuste poolel kirjes „Ümberhindluskontod”. 2019. aastal oli ümberhindamisest tulenenud kahjum selles kirjes 749 miljonit eurot (2018. aastal 129 miljonit eurot; vt lisa kirje 14 „Ümberhindluskontod”).

Määratud väljamaksega kohustustes, pensionisüsteemi varades ja ümberhindamistes tehtud muudatused
Määratud väljamaksega kohustuse nüüdisväärtus muutus järgmiselt:

Määratud väljamaksega kohustuse ümberhindlusest tingitud 763 miljoni euro suurune kogukahjum 2019. aastal tulenes peamiselt diskontomäära alandamisest 2,3%-lt 2018. aastal 1,2%-le 2019. aastal. Ümberhindlusest tingitud kahjum tulenes muu hulgas uute suremustabelite kasutamisest ning palju vähemal määral ka kogemuspõhistest kohandustest, mis kajastavad eelmise aasta aruandes toodud kindlustusmatemaatiliste eelduste ja tegelike tulemuste erinevusi.

Makstavate hüvitiste summa vähenes 2019. aastal 24 miljoni euroni (2018. aastal 46 miljonit eurot) peamiselt seoses karjääriülemineku ajutisse tugiprogrammi vastu võetud töötajatele makstud ühekordsete töösuhte lõpetamise hüvitiste kogusumma vähenemisega. 2017. aastal käivitatud kava eesmärk oli konkreetsetel tingimustel hõlbustada EKP pika staažiga töötajate vabatahtlikku karjääriüleminekut väljapoole EKPd.

Töötajate pensionisüsteemi määratud väljamakse samba varade õiglane väärtus muutus 2019. aastal järgmiselt:

2019. aastal pensionisüsteemi varade ümberhindamisest tulenenud kasum näitab, et fondiosakute tegelik tootlus oli oluliselt suurem kui eeldatud intressitulu pensionisüsteemi varadelt.

2019. aastal ümberhindamistes tehtud muutused olid järgmised:

Tulude ja kulude aruanne
2019. aasta tulude ja kulude aruandes on kajastatud järgmised summad:

Muude pikaajaliste hüvitiste ja töösuhte lõpetamise hüvitiste ümberhindamisest tingitud (vahetult kasumiaruandes kajastuv) kogukahjum ulatus 2019. aastal 18 miljoni euroni. Valdav osa sellest summast oli seotud muude pikaajaliste hüvitistega ja tulenes peamiselt diskontomäära alanemisest 2,3%-lt 2018. aastal 1,2%-le 2019. aastal.

Jooksva tööalase teenistuse kulutused vähenesid 2019. aastal 92 miljoni euroni (2018. aastal 98 miljonit eurot) eelkõige seoses diskontomäära tõusuga 2,1%-lt 2017. aastal 2,3%-le 2018. aastal^[33].

Peamised eeldused
Käesolevas lisas nimetatud hinnangute koostamisel on sõltumatud kindlustusmatemaatikud kasutanud eeldusi, mille juhatus on raamatupidamisarvestuse ja andmete avaldamise eesmärgil heaks kiitnud. Järgnevalt on esitatud peamised eeldused, mida kasutatakse töösuhtejärgsete hüvitiste ja muude pikaajaliste hüvitistega seotud kohustuse arvutamisel.

2019. aastal moodustasid töötajate vabatahtlikud maksed määratud sissemaksega pensionisambasse 171 miljonit eurot (2018. aastal 140 miljonit eurot). Need maksed investeeritakse pensionikava varadesse ning nendega seoses tekib ka vastavalt sama suur kohustus.

13 Eraldised

Kirje hõlmab peamiselt finantsriskide katteks ette nähtud eraldist. Kui varem hõlmas kirje valuuta-, intressimäära-, krediidi- ja kullahinnariski, siis 2019. aastal olid hõlmatud kõik finantsriskid (st turu-, likviidsus- ja krediidiriskid).

Finantsriskide katteks ette nähtud eraldist kasutatakse tulevase realiseeritud ja realiseerimata kahjumi katmiseks määral, mida EKP nõukogu peab vajalikuks. Eraldise suurust ja jätkuvat vajadust kontrollitakse igal aastal eespool nimetatud riskidele EKP poolt antud hinnangu alusel, võttes arvesse mitmeid tegureid. Eraldis koos kõigi üldreservfondis hoitavate summadega ei tohi ületada euroala riikide keskpankade sissemaksete kogumahtu EKP kapitalis.

Pärast iga viie aasta järel toimuvat EKP kapitali märkimise aluse korrigeerimist seisuga 1. jaanuar 2019 ja sellest tulenenud euroala riikide keskpankade osakaalu vähendamist EKP märgitud kapitalis (vt lisa kirje 15 „Kapital ja reservid”) ning EKP finantsriskide hindamise tulemusi arvestades otsustas EKP nõukogu 2019. aasta 31. detsembril vabastada finantsriskide katteks tehtud eraldisest 84 miljardit eurot, et järgida maksimaalset lubatud piirmäära. Seega ulatus 2019. aasta 31. detsembri seisuga finantsriskide katteks ettenähtud eraldis 7536 miljoni euroni, mis vastab euroala riikide keskpankade sissemaksete kogumahule EKP kapitalis sama kuupäeva seisuga.

14 Ümberhindluskontod

See kirje hõlmab peamiselt varade, kohustuste ja bilansiväliste instrumentidega seotud realiseerimata kasumist tulenevaid ümberhindlusreserve (vt teemad „Tulude kajastamine”, „Kuld ning välisvaluutavarad ja -kohustused”, „Väärtpaberid” ning „Bilansivälised instrumendid” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3). Kirje hõlmab ka EKP määratud väljamaksega netokohustuste ümberhindamisi, mis on seotud töösuhtejärgsete hüvitistega (vt teema „EKP töösuhtejärgsed hüvitised, muud pikaajalised hüvitised ja töösuhte lõpetamise hüvitised” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3 ja lisa kirje 12.3 „Mitmesugused muud kohustused”).

Ümberhindluskontode mahu suurenemise tingisid peamiselt kullahinna tõus ning euro odavnemine USA dollari ja Jaapani jeeni suhtes 2019. aastal.

Aasta lõpu ümberhindlusel kasutatud vahetuskursid olid järgmised:

15 Kapital ja reservid

15.1 Kapital

Muudatused EKP kapitali märkimise aluses
Kooskõlas EKPSi põhikirja artikliga 29 korrigeeritakse liikmesriikide keskpankade osakaalusid EKP kapitali märkimise aluses iga viie aasta järel^[34], arvestades võrdselt vastavate liikmesriikide osakaalu Euroopa Liidu elanikkonnas ja sisemajanduse koguproduktis.^[35] Neljas korrigeerimine pärast EKP asutamist toimus 1. jaanuaril 2019 ning selle tulemusel on riikide keskpankade osakaalud järgmised:

EKP sissemakstud kapital
EKP märgitud kapitali maht on 10 825 miljonit eurot. Pärast iga viie aasta järel toimuvat EKP kapitali märkimise aluse korrigeerimist vähenes euroala riikide keskpankade osakaal (täielikult tasutud osamaksed) EKP märgitud kapitalis 0,7739 protsendipunkti võrra ning euroalaväliste riikide keskpankade (kes tasuvad üksnes 3,75% enda osast märgitud kapitalis) osakaal suurenes sama palju. Selle tulemusel vähenes EKP sissemakstud kapital 2019. aasta 1. jaanuari seisuga 81 miljoni euro võrra 7659 miljoni euroni (vt tabel).

2.5 Bilansivälised instrumendid

16 Väärtpaberilaenuandmise programmid

EKP on omavahendite haldamisega seoses sõlminud väärtpaberilaenuandmise programmi käsitleva kokkuleppe, mille kohaselt spetsialiseerunud asutus teeb EKP nimel väärtpaberilaenutehinguid.

Lisaks on EKP kooskõlas EKP nõukogu otsustega teinud laenuandmise eesmärgil kättesaadavaks tema omanduses olevad väärtpaberid, mis on ostetud kaetud võlakirjade esimese, teise ja kolmanda ostukava ning avaliku sektori väärtpaberite ostukava raames; samuti väärtpaberituruprogrammi raames ostetud väärtpaberid, mis on kõlblikud ka avaliku sektori väärtpaberite ostukava raames.^[36]

Väärtpaberilaenutehingud kajastatakse bilansivälistel kontodel, välja arvatud juhul, kui neis tehingutes kasutatakse sularahatagatisi, mis jäävad sama aasta lõpu seisuga investeerimata.^[37] 2019. aasta 31. detsembri seisuga oli selliseid lõpetamata väärtpaberilaenutehinguid 10 076 miljoni euro väärtuses (2018. aastal 9646 miljonit eurot). Sellest summast 5502 miljonit eurot (2018. aastal 4440 miljonit eurot) oli seotud rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavate väärtpaberite laenudega.

17 Intressimäära futuurid

2019. aasta 31. detsembri seisuga olid lõpetamata järgmised välisvaluutatehingud (aasta lõpu turuintressimäärade järgi):

Neid tehinguid tehti EKP välisvaluutareservide haldamisel.

18 Intressimäära vahetustehingud

2019. aasta 31. detsembri seisuga oli lõpetamata intressivahetustehinguid tingliku väärtusega 703 miljonit eurot (2018. aastal 519 miljonit eurot) aasta lõpu turuintressimäärade järgi. Neid tehinguid tehti EKP välisvaluutareservide haldamisel.

19 Valuutavahetustehingud ja valuutaforvardid

Välisvaluutareservide haldamine
Valuutavahetustehinguid ja valuutaforvardeid tehti 2019. aastal EKP välisvaluutareservide haldamisel. 2019. aasta 31. detsembri seisuga olid täitmata järgmised kõnealuste tehingutega seotud nõuded ja kohustused (aasta lõpu turuintressimäärade järgi):

Likviidsust lisavad operatsioonid
USA dollarites nomineeritud nõuded ja kohustused, mille arveldamise lõpptähtaeg on 2019. aastal, tekkisid seoses USA dollarites likviidsuse pakkumisega eurosüsteemi osapooltele (vt lisa kirje 10 „Kohustused eurodes euroalaväliste residentide ees”).

20 Laenutehingute haldamine

EKP jätkas 2019. aastal laenuvõtmis- ja laenuandmistegevuse haldamist ELis keskmise tähtajaga rahalise abi süsteemi, Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi ja Kreeka krediidikorralduse lepingu raames ning samuti maksete haldamist seoses Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi kahe laenuga. 2019. aastal töötles EKP kõnealuste operatsioonidega seotud makseid, samuti liikmete osalusmakseid seoses Euroopa stabiilsusmehhanismi lubatud aktsiakapitaliga.

21 Pooleliolevate kohtuasjadega seotud tingimuslikud kohustused

Mõned Küprose krediidiasutuste hoiustajad, aktsionärid ja võlakirjaomanikud on esitanud EKP ja teiste ELi institutsioonide vastu mitu kohtuasja. Kaebajad väidavad, et nad on kannatanud finantskahju meetmete tõttu, mis nende hinnangul on kaasa toonud asjaomaste krediidiasutuste restruktureerimise Küprose finantsabiprogrammi raames. 2018. aastal ei võtnud Euroopa Liidu Üldkohus kahte neist kohtuasjadest sisulistel põhjustel menetlusse; nende otsuste apellatsioonimenetlused on praegu pooleli Euroopa Liidu Kohtus. Eelnevalt tegi Üldkohus 2014. aastal kaheteistkümne sarnase juhtumi kohta otsuse, et neid ei võeta menetlusse, ning Euroopa Kohus kinnitas 2016. aastal jätkuvalt, et neid ei võeta menetlusse, või tegi mõnes nimetatud kohtuasjas otsuse EKP kasuks. EKP osalemine protsessis, mille järel sõlmiti finantsabiprogramm, piirdus tehnilise nõu andmisega vastavalt Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingule ja koostöös Euroopa Komisjoniga; samuti avaldati mittesiduv arvamus Küprose kriisilahendusseaduse eelnõu kohta. Seepärast eeldatakse, et EKP ei kanna nende kohtuasjadega seoses kahju.

2.6 Tulude ja kulude aruande lisa

22 Puhas intressitulu

22.1 Intressitulu välisvaluutareservidelt

Kirje hõlmab EKP välisvaluutareservidega seotud intressitulu, millest intressikulu on maha arvatud, järgmiselt:

Puhta intressitulu üldine suurenemine 2019. aastal oli peamiselt tingitud USA dollari portfelli kaudu laekunud intressitulu kasvust. Tulu kasvu toetas ka USA dollari kallinemine euro suhtes.

22.2 Intressitulu europangatähtede jaotusest eurosüsteemis

See kirje kajastab intressitulu, mis on seotud EKP osaga (8%) emiteeritud europangatähtede koguväärtusest (vt teema „Ringluses olevad pangatähed” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3 ning lisa kirje 5.1 „Nõuded seoses europangatähtede jaotamisega eurosüsteemis”). 2019. aastal oli intressitulu null, kuna põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäär oli kogu aasta jooksul 0%.

22.3 Riikide keskpankade üle kantud välisvaluutareservidelt makstav intress

Selles kirjes esitatakse euroala riikide keskpankadele makstud intress välisvaluutareservidelt, mille nad on EKP-le üle kandnud (vt lisa kirje 11.1 „Välisvaluutareservide ülekandmisega samaväärsed kohustused”). 2019. aastal oli see intress null, kuna põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäär oli kogu aasta jooksul 0%.

22.4 Muu intressitulu ja muu intressikulu

2019. aasta muud intressitulud ja -kulud olid järgmised:

23 Realiseeritud kasum/kahjum finantsoperatsioonidest

2019. aasta realiseeritud puhaskasum/puhaskahjum finantsoperatsioonidest oli järgmine:

Hinnavahest saadud realiseeritud puhaskasum/(puhaskahjum) hõlmab väärtpaberite, intressimäära futuuride ja intressimäära vahetuslepingute hinnavahest saadud realiseeritud kasumit ja kahjumit. Hinnavahest saadud realiseeritud puhaskasum 2019. aastal oli peamiselt tingitud USA dollari portfelli kaudu saadud ja hinnavahest tulenenud realiseeritud kasumist tulenevalt USA dollarites nomineeritud väärtpaberite tulususe vähenemisest võrreldes 2018. aastaga.

24 Finantsvarade ja -positsioonide allahindlused

2019. aasta finantsvarade ja -positsioonide allahindlused olid järgmised:

Mitmete USA dollari portfellis ja omavahendite portfellis hoitavate väärtpaberite turuväärtus langes 2019. aasta lõpus veelgi, samal ajal kui nende turutootlus suurenes. See tõi kõnealuse aasta lõpu seisuga kaasa hinnavahest tulenenud realiseerimata kahjumi.

25 Tasude ja komisjonitasudega seotud netotulu/-kulu

2019. aastal koosnes selles kirjes kajastatud tulu peamiselt järelevalvetasudest ja järelevalve alla kuuluvatele üksustele määratud halduskaristustest usaldatavusnõudeid käsitlevate ELi panganduseeskirjade (sh EKP järelevalveotsused) täitmata jätmise eest. Kulud on valdavalt seotud hoiutasudega.

Järelevalveülesannetega seotud tulu ja kulu
Järelevalveülesannete täitmisega seotud kulude katmiseks on EKP kehtestanud järelevalve alla kuuluvatele üksustele iga-aastase järelevalvetasu. 2019. aasta aprillis andis EKP teada, et 2019. aasta järelevalvetasude kogusumma on 576 miljonit eurot. See summa põhines prognoosil, mille kohaselt järelevalveülesannete täitmisega seotud kulud olid 2019. aastal 559 miljonit eurot, arvestades järgmisi kohandusi: i) 2018. aastal tasumata jäänud ja järgmisesse aastasse üle toodud järelevalvetasud 15 miljoni euro ulatuses ning ii) konkreetsetele pankadele eelnenud tasuperioodide eest tagasi makstud summad^[38] (2 miljonit eurot).

EKP järelevalveülesannete täitmisega seotud tegelike kulude põhjal oli järelevalvetasudega seotud tulu 2019. aastal 537 miljonit eurot. Prognoositud kulude (559 miljonit eurot) ja tegelike kulude (537 miljonit eurot) erinevusest tulenenud 22 miljoni euro suurune ülejääk 2019. aastal esitatakse kirjes „Viitvõlad ja ettemakstud tulud” (vt lisa kirje 12.2 „Viitvõlad ja ettemakstud tulud”). See vähendab kogusummas 2020. aasta tasuperioodi eest nõutavaid järelevalvetasusid, mis kuuluvad järelevalvetasude läbivaadatud raamistikus^[39] rakendatava arvete tagantjärele esitamise korra kohaselt maksmisele 2021. aastal.

Peale selle on EKP-l õigus määrata järelevalve alla kuuluvatele üksustele halduskaristusi usaldatavusnõudeid käsitlevatest ELi panganduseeskirjadest (sh EKP järelevalveotsused) tulenevate kohustuste täitmata jätmise eest. Neist laekuvat tulu ei võeta arvesse iga-aastaste järelevalvetasude arvutamisel, vaid see kajastatakse tuluna EKP tulude ja kulude aruandes ning jaotatakse EKP kasumi jaotamise režiimi raames euroala riikide keskpankade vahel. 2019. aastal laekus järelevalvealustele üksustele määratud karistustest 7 miljonit eurot.

Seega oli EKP järelevalveülesannetega seonduv tulu 2019. aastal järgmine:

Pangandusjärelevalvega seotud kulud tulenevad oluliste üksuste otsesest järelevalvest, vähem oluliste üksuste järelevalve kontrollimisest ning horisontaalsetest ülesannetest ja eriteenustest. Samuti on hõlmatud kulud, mis on seotud EKP järelevalveülesannete täitmiseks vajalike tugistruktuuridega (sh kinnisvarahaldus, personalijuhtimine, haldusteenused, eelarve ja kontroll, raamatupidamine, õigusteenused, avalikud suhted ja tõlketeenused, siseaudit, statistika ja IT-teenused).

2019. aastal olid EKP järelevalveülesannetega seotud ja iga-aastastest järelevalvetasudest kaetud tegelikud kogukulud järgmised:

EKP pangandusjärelevalve töötajate keskmise arvu tõus tõi kaasa palkade ja hüvitiste proportsionaalse kasvu. Töötajate arvu tõusuga kaasnes ka tööruumidega seotud kulude kasv. Muud tegevuskulud aga vähenesid peamiselt tulenevalt järelevalveülesannete täitmisega seotud konsultatsiooniteenuste kulude kahanemisest eelkõige seoses sisemudelite sihipärase läbivaatamisega, mis jõuab lõpule 2020. aastal.

26 Tulu aktsiatelt ja osalustest

Selles kirjes esitatakse EKP-le kuuluvatelt Rahvusvaheliste Arvelduste Panga aktsiatelt saadud dividendid (vt lisa kirje 6.2 „Muu finantsvara”).

27 Muu tulu

2019. aasta jooksul saadi muud tulu peamiselt maksetest, mida euroala riikide keskpangad tegid EKP-le eurosüsteemi ühisprojektidega seotud kulude katmiseks.

28 Personalikulu

2019. aasta personalikulud olid järgmised:

Töötajate keskmine arv täistööajale taandatuna^[40] oli 3770 (2018. aastal 3546), sh 349 juhtival kohal töötavat isikut (2018. aastal 337).

Personalikulud suurenesid 2019. aastal peamiselt seetõttu, et tõusis EKP töötajate keskmine arv ning suurenesid muude pikaajaliste hüvitistega seotud kulud (valdavalt tulenevalt sellest, et 2019. aasta lõpus toimunud kindlustusmatemaatilisel hindamisel kasutati madalamat diskontomäära; vt kirje 12.3 „Mitmesugused muud kohustused”).

EKP juhatuse ja järelevalvenõukogu liikmetele makstavad tasud
EKP juhatuse liikmetele ja EKP poolt palgatud järelevalvenõukogu liikmetele makstakse põhipalka ning elamiskulude hüvitist ja esindustasu. EKP presidendile on elamiskulude hüvitise asemel ette nähtud ametlik residents. Kooskõlas Euroopa Keskpanga personali töölepingu tingimustega võib juhatuse ja järelevalvenõukogu liikmetel olenevalt isiklikest asjaoludest olla õigus saada majapidamis-, lapse- ja õppetoetust. Palkadelt makstakse tulumaksu Euroopa Liidu eelarvesse ja nendest arvatakse maha pensionimaksed ning maksed ravi- ja pikaajalise hoolduse kindlustuse ning õnnetusjuhtumikindlustuse katteks. Muid tasusid ei maksustata ega võeta arvesse pensionide määramisel.

Juhatuse liikmete ja EKP poolt palgatud järelevalvenõukogu liikmete (v.a riiklike järelevalveasutuste esindajad) põhipalgad 2019. aastal olid järgmised:^[41]

Juhatuse ja järelevalvenõukogu liikmetele makstud lisatasud ning EKP poolt nende ravi- ja pikaajalise hoolduse kindlustuse ning õnnetusjuhtumikindlustuse katteks tehtud maksed ulatusid 1 182 767 euroni (2018. aastal 835 371 eurot). Juhatuse ja järelevalvenõukogu endistele liikmetele võidakse pärast nende ametiaja lõppu maksta piiratud üleminekuaja jooksul ettenähtud tasusid. 2019. aastal ulatusid need tasud, seonduvad peretoetused ning EKP maksed juhatuse ja järelevalvenõukogu endiste liikmete ravi- ja pikaajalise hoolduse kindlustuse ning õnnetusjuhtumikindlustuse katteks kokku 864 287 euroni (2018. aastal 169 346 eurot). Hüvitiste ja üleminekutoetuste kogusumma suurenemine on peamiselt tingitud sellest, et aasta varasemaga võrreldes lahkus EKPst / ühines EKPga suurem arv juhatuse liikmeid.

Juhatuse endiste liikmete või nende ülalpeetavate pensionid (sh töösuhtejärgsed tasud) ning maksed nende ravi- ja pikaajalise hoolduse kindlustuse ning õnnetusjuhtumikindlustuse katteks moodustasid kokku 1 848 157 eurot (2018. aastal 3 047 064 eurot).^[42] 2019. aastal hõlmas see summa ülekannet teise pensioniskeemi seoses juhatuse endise liikme pensionileminekuga. 2018. aastal hõlmas see endise juhatuse liikme pensionileminekust tulenenud kindlasummalist makset seoses tulevaste pensionimaksetega.

29 Halduskulu

Halduskulud ulatusid 476 miljoni euroni (2018. aastal 525 miljonit eurot). Need hõlmavad kõiki muid jooksvaid kulusid, mis on seotud konsultatsiooniteenustega, infotehnoloogiaga, ruumide hooldusega, põhivaraväliste kaupade ja seadmetega ning muude teenuste ja tarnetega. Ühtlasi hõlmavad need töötajatega seotud kulusid (sh koolituse, töölevõtmise, kolimise ja majutusega seotud kulud).

Halduskulude langus 2019. aastal oli valdavalt tingitud ruumide ja töötajate rentimisega ning väliskonsultantide tugiteenustega seotud kulutuste vähenemisest. Väiksemad rendikulud tulenesid kasutamisõiguse esemeks olevate hoonete kajastamisest bilansis (vt teema „Arvestuspõhimõtete muudatused” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3 ja lisa kirje „Materiaalne ja immateriaalne põhivara”).

30 Pangatähtede tootmisteenused

Need kulud on valdavalt seotud europangatähtede piiriülese transpordi kuludega, mis tekkisid pangatähtede vedamisel trükikodade ja keskpankade vahel (uute pangatähtede tarned) ning riikide keskpankade vahel (ühe keskpanga puuduvate varude täiendamiseks teise keskpanga varude ülejäägist). Need kulud kannab EKP.

2.7 Bilansipäevajärgsed sündmused

31 EKP kapitali märkimise aluse korrigeerimine pärast Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust

Seoses Ühendkuningriigi lahkumisega Euroopa Liidust ja Inglise keskpanga kaasneva lahkumisega EKPSist on ülejäänud riikide keskpankade osakaale EKP märgitud kapitalis korrigeeritud alates 1. veebruarist 2020 järgmiselt:

Mõju EKP kapitalile
EKP märgitud kapitali maht püsib pärast Inglise keskpanga EKPSist lahkumist muutumatuna 10 825 miljoni euro tasemel. Inglise keskpanga osa (14,3%) EKP märgitud kapitalis jagati ümber euroala keskpankade ja ülejäänud euroalaväliste riikide keskpankade vahel.

EKP sissemakstud kapital püsib 2020. aastal muutumatuna 7659 miljoni euro tasemel, kuna ülejäänud riikide keskpangad katavad Inglise keskpanga sissemakstud osa (58 miljonit eurot) EKP kapitalis. Inglise keskpanga EKPSist lahkumise järel tasuvad euroala riikide keskpangad enda suurenenud osamaksed järgmise kahe aasta jooksul kahe aastamaksena. Selle tulemusel suureneb EKP sissemakstud kapital 7659 miljonilt eurolt 2020. aastal 8270 miljoni euroni 2021. aastal ja 8880 miljoni euroni 2022. aastal.

Mõju liikmesriikide keskpankade nõuetele, mis on samaväärsed EKP-le üle kantud välisvaluutareservidega
Kooskõlas EKPSi põhikirja artikliga 30.2 määratakse välisvaluutareservide EKP-le üle kandmisel iga riigi keskpanga osamaksud proportsionaalselt tema osaga EKP märgitud kapitalis. Pärast a) EKP-le välisvaluutareserve üle kandnud euroala riikide keskpankade osakaalu suurendamist EKP märgitud kapitalis seoses Inglise keskpanga lahkumisega EKPSist ning b) EKP nõukogu otsust vähendada euroala riikide keskpankade sissemaksete osakaalu, et euroala riikide keskpankade poolt üle kantud välisvaluutareservide kogusumma jääks pärast Inglise keskpanga EKPSist lahkumist samaks, püsib keskpankade nõuete kogumaht (mis on samaväärne nende üle kantud reservidega) muutumatuna.

3 Sõltumatu audiitori järeldusotsus

Euroopa Keskpanga mitteametlik tõlge EKP välisaudiitori järeldusotsusest. Lahknevuste korral kehtib Baker Tilly allkirjastatud ingliskeelne versioon.

4 Selgitus kasumi ja kahjumi jaotamise kohta

Käesolev selgitus ei ole EKP 2019. aasta finantsaruande osa.

Kooskõlas EKPSi põhikirja artikliga 33 kantakse EKP puhaskasum üle järgmiselt:

1. summa, mille määrab EKP nõukogu ja mis ei või ületada 20% puhaskasumist, kantakse üle üldreservfondi piiranguga, et see ei ole suurem kui 100% kapitalist;
2. ülejäänud puhaskasum jaotatakse EKP osanike vahel proportsionaalselt nende sissemaksetega.^[43]

Kui EKP kannab kahjumit, võib kahjumi katta EKP üldreservfondi arvelt ja vajaduse korral EKP nõukogu otsuse põhjal vastava majandusaasta valuutakasumi arvelt proportsionaalselt nende summadega ja nende summade piires, mis on jaotatud riikide keskpankadele kooskõlas EKPSi põhikirja artikliga 32.5.^[44]

EKP 2019. aasta puhaskasum oli 2366 miljonit eurot. EKP nõukogu otsuse kohaselt jaotati 31. jaanuaril 2020 kasumi vahejaotuse käigus euroala riikide keskpankade vahel 1431 miljonit eurot. Samuti otsustas nõukogu jaotada ülejäänud 935 miljoni euro suuruse kasumi euroala riikide keskpankade vahel.