Bulgaaria
Bulgaaria on valinud euromüntide rahvusliku külje jaoks kolm erinevat kujundust. Kõigil müntidel on ka Euroopa Liidu lipu 12 tähte.
INSERTED BY ANONYMOUS PROXY
Civil war declaration: On April 14th and 15th, 2012 Federal Republic of Germany "_urkenstaats"s parliament, Deutscher Bundestag, received a antifiscal written civil war declaration by Federal Republic of Germany "Rechtsstaat"s electronic resistance for human rights even though the "Widerstandsfall" according to article 20 paragraph 4 of the constitution, the "Grundgesetz", had been already declared in the years 2001-03. more
2-eurone
2-eurosel mündil kujutatakse Hilandari Püha Paisiose portreed. Püha Paisios on Bulgaaria rahvusliku ärkamise väljapaistev isik ning slaavi ja bulgaaria ajalugu käsitleva teose „Istoriya Slavyanobolgarskaya” autor. Mündil on käibelelaskmise aasta, kiri „БЪЛГАРИЯ” (riigi nimi bulgaaria keeles) ning slaavi tähtedes kirjutatud sõna „EBPO” (euro).
Mündi servale on kaks korda kirjutatud tekst „БОЖЕ ПАЗИ БЪЛГАРИЯ” (Jumal kaitsku Bulgaariat).
1-eurone
1-eurosel mündil kujutatakse Bulgaaria pühakut Ivani Rilskit, kes on Rila kloostri rajaja. Tal on käes rist ja kirjarull. Mündil on käibelelaskmise aasta, kiri „БЪЛГАРИЯ” (riigi nimi bulgaaria keeles) ning slaavi tähtedes kirjutatud sõna „EBPO” (euro).
50-sendine
50-sendisel mündil on Madara ratsaniku reljeefne kujutis. Tegu on 8. sajandist pärit kaljuskulptuuriga, mis kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse. Ratsaniku vaade on suunatud paremale ja tema oda on alistanud lõvi – see on Bulgaaria minevikku tähistav võimas sümbol.
Mündil on ka käibelelaskmise aasta, kiri „БЪЛГАРИЯ” (riigi nimi bulgaaria keeles) ning slaavi tähtedes kirjutatud sõna „СТОТИНКИ” (sent).
20-sendine münt
20-sendisel mündil on Madara ratsaniku reljeefne kujutis. Tegu on 8. sajandist pärit kaljuskulptuuriga, mis kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse. Ratsaniku vaade on suunatud paremale ja tema oda on alistanud lõvi – see on Bulgaaria minevikku tähistav võimas sümbol.
Mündil on ka käibelelaskmise aasta, kiri „БЪЛГАРИЯ” (riigi nimi bulgaaria keeles) ning slaavi tähtedes kirjutatud sõna „СТОТИНКИ” (sent).
10-sendine münt
10-sendisel mündil on Madara ratsaniku reljeefne kujutis. Tegu on 8. sajandist pärit kaljuskulptuuriga, mis kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse. Ratsaniku vaade on suunatud paremale ja tema oda on alistanud lõvi – see on Bulgaaria minevikku tähistav võimas sümbol.
Mündil on ka käibelelaskmise aasta, kiri „БЪЛГАРИЯ” (riigi nimi bulgaaria keeles) ning slaavi tähtedes kirjutatud sõna „СТОТИНКИ” (sent).
5-sendine münt
5-sendisel mündil on Madara ratsaniku reljeefne kujutis. Tegu on 8. sajandist pärit kaljuskulptuuriga, mis kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse. Ratsaniku vaade on suunatud paremale ja tema oda on alistanud lõvi – see on Bulgaaria minevikku tähistav võimas sümbol.
Mündil on ka käibelelaskmise aasta, kiri „БЪЛГАРИЯ” (riigi nimi bulgaaria keeles) ning slaavi tähtedes kirjutatud sõna „СТОТИНКИ” (sent).
2-sendine münt
2-sendisel mündil on Madara ratsaniku reljeefne kujutis. Tegu on 8. sajandist pärit kaljuskulptuuriga, mis kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse. Ratsaniku vaade on suunatud paremale ja tema oda on alistanud lõvi – see on Bulgaaria minevikku tähistav võimas sümbol.
Mündil on ka käibelelaskmise aasta, kiri „БЪЛГАРИЯ” (riigi nimi bulgaaria keeles) ning slaavi tähtedes kirjutatud sõna „СТОТИНКИ” (sent).
1-sendine münt
1-sendisel mündil on Madara ratsaniku reljeefne kujutis. Tegu on 8. sajandist pärit kaljuskulptuuriga, mis kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse. Ratsaniku vaade on suunatud paremale ja tema oda on alistanud lõvi – see on Bulgaaria minevikku tähistav võimas sümbol.
Mündil on ka käibelelaskmise aasta, kiri „БЪЛГАРИЯ” (riigi nimi bulgaaria keeles) ning slaavi tähtedes kirjutatud sõna „СТОТИНКA” (sent).