content here is the anonymously transparent proxied version of ecb.europa.eu   X

EKP BLOGI

EKP meetmed koroonaviiruse levikust tingitud hädaolukorra leevendamiseks

EKP president Christine Lagarde

19. märts 2020

Koroonaviiruse pandeemia näol on tekkinud üleilmne rahvatervist ohustav hädaolukord, mille sarnast ei ole lähiajaloos ette tulnud. See talumatu inimlik tragöödia on haaranud kogu maailma. Meie tänu kuulub kõigis riikides eesliinil tegutsevatele pühendunud tervishoiutöötajatele. Samal ajal on see olukord kaasa toonud ka äärmusliku majandusšoki, mis nõuab igal tasandil julgeid, kooskõlastatud ja kiireloomulisi poliitikameetmeid ohtu sattunud üksikisikute ja ettevõtete toetuseks.

Erinevalt aastatel 2008–2009 aset leidnud finantskriisist on praegune šokk kõikehaarav, puudutades nii riike kui ka kõiki ühiskonnatasandeid. Meie igapäevaelu ja töö on pidurdunud ja seetõttu tuleb paratamatult vähendada ka kulutusi seni, kuni võetakse meetmeid viiruse leviku ohjeldamiseks. Põhimõtteliselt seisatakse ajutiselt suur osa majandusest.

Selle tagajärjel aeglustub majandustegevus euroala riikides märkimisväärselt. Riikliku poliitika abil pole võimalik seda vältida. Riigid saavad siiski tagada selle, et majanduslangus ei oleks pikaajalisem ja ulatuslikum kui paratamatult vajalik. Praegune olukord survestab järsult ettevõtete ja töötajate sularahavooge ning seab ohtu ettevõtete ja töökohtade säilimise. Siin peavad appi tulema riikide poliitikameetmed.

Nende keskmes ja esikohal peavad olema tervishoiu- ja eelarvemeetmed. Samal ajal on ka rahapoliitikal otsustav roll. Selle abil tuleb säilitada finantssektori likviidsus ning tagada toetavad rahastamistingimused kõigi majandussektorite jaoks. See puudutab võrdselt nii üksikisikuid, perekondi, ettevõtteid, panku kui ka valitsussektorit.

Rahastamistingimuste karmistamine võimendaks veelgi koroonaviiruse levikuga kaasnevast šokist tingitud kahju ajal, mil majandus vajab rohkem tuge. Kui eratarbimine on tugevalt piiratud, võib avaliku sektori (mis euroala riikides moodustab laias laastus poole majandusest) rahastamistingimuste halvenemine ohustada hinnastabiilsust.

Viimase nädala jooksul on olukord euroala riikides muutunud märkimisväärselt kehvemaks. Meie hinnang majandusolukorrale on halvenenud. Majanduskriisiga seotud ebakindluse süvenemine on nüüdseks tajutav kõigis varaklassides nii euroalal kui ka kogu maailmas.

Selle tulemusel on rahastamistingimused karmistunud ning seda eelkõige pikema tähtajaga instrumentide puhul. Riskivaba tulukõver on tõusnud ja riigivõlakirjade tulukõver, millel on otsustav tähtsus kõigi varade hindamisel, on kõikjal kerkinud ning sisaldab rohkem lahknevusi. Need suundumused pärsivad EKP rahapoliitika mõju sujuvat ülekandumist euroala riikides ja seavad ohtu hinnastabiilsuse.

Sellest lähtuvalt kuulutas EKP nõukogu kolmapäeval välja uue erakorralise varaostukava pandeemia majandusmõjude ohjeldamiseks. Varaostukava maht on 750 miljardit eurot ja oste tehakse kuni 2020. aasta lõpuni. Varaostukava lisandub 12. märtsil 2020 juba teatavaks tehtud 120 miljardi suurusele kavale. Kokku moodustab nende maht 7,3% euroala SKPst. Ostukava kestus on ajutine ning selle eesmärk on aidata lahendada meie rahaliidu ees seisvat enneolematut olukorda. Kava on kättesaadav kõikidele riikidele ja toimib seni, kuni koroonaviiruse levikust tingitud kriisiolukord on meie hinnangul möödas.

Uuel instrumendil on kolm peamist eelist. Esiteks sobib see kasutamiseks nimelt seda laadi šoki puhul: šokk on tingitud välistest teguritest, lahutatud majanduse põhialustest ning puudutab kõiki euroala riike. Teiseks võimaldab see sekkumist kogu tulukõvera ulatuses, vältides finantssüsteemi killustatust ja moonutusi krediidi hinnakujunduses. Kolmandaks on see spetsiaalselt suunatud toimetulekuks viiruse järkjärgulise levikuga ning teadmatusega selle kohta, kus ja millal on kriis kõige rängem.

Seda kõike on uue varaostukava tingimustes arvesse võetud. Ehkki riikide jaoks jäävad ostude jagunemise puhul võrdlusalusena kehtima riikide keskpankade kapitali märkimise alused, tehakse oste paindlikul viisil. See võimaldab ostuvooge aja jooksul ning erinevate varaklasside ja riikide lõikes paindlikult jaotada.

Kui mõned EKP poolt enda tegevusele seatud piirangud peaksid takistama EKP mandaadi täitmiseks vajalikke samme, on EKP nõukogu valmis neid läbi vaatama ulatuses, mis on vajalik selleks, et meetmed oleksid proportsionaalsed praegu valitsevate riskidega.

Oleme täielikult valmis suurendama oma varaostukavade mahtu ja muutma nende ülesehitust sellises ulatuses ja niikaua, kui see on vajalik. Kaalume kõiki võimalusi ja oleme valmis kõikvõimalikeks eriolukordadeks, et majandus praegusest šokist välja aidata.

Oleme otsustanud osta ka piisava krediidikvaliteediga kommertsväärtpabereid ja laiendada refinantseerimisoperatsioonide tagatisvarade kõlblikkuskriteeriumeid. Selle eesmärk on veelgi võimendada meetmeid, mida EKP võttis möödunud nädalal ettevõtete ja üksikisikute laenuvoogude kaitseks.

Pakume refinantseerimisoperatsioonide kaudu likviidsust kuni 3 triljoni euro ulatuses (sh seni madalaima, –0,75% intressimääraga). Vahendite pakkumine EKP hoiustamise püsivõimaluse intressimäärast madalama intressimääraga lubab meil võimendada negatiivsetest intressimääradest saadavaid stiimuleid ja suunata need vahetult suurimate abivajajateni. Ühtlasi on Euroopa pangandusjärelevalve teinud kättesaadavaks ligikaudu 120 miljardit eurot pankade lisakapitali, mis saab samuti märkimisväärselt toetada euroala pankade laenuandmisvõimet.

Kõik eespool kirjeldatud meetmed rõhutavad EKP pühendumust täita oma ülesannet, et toetada iga euroala kodaniku toimetulekut sellel äärmiselt keerulisel ajal. EKP tagab, et šokki leevendavatest toetavatest rahastamistingimustest on võimalik tuge saada kõigil majandussektoritel. Võtame oma mandaadi ulatuses kõik vajalikud meetmed, et euroala kriisist läbi tüürida, sest EKP ülesanne on olla Euroopa inimeste teenistuses.