Üldjuhtimine

:Selleks et EKP ja eurosüsteemi üldjuhtimist veelgi tugevdada, aitab kõrgetasemeline auditikomitee EKP nõukogul täita talle antud ülesandeid, mis on seotud:

1. finantsteabe õigsuse,
2. sisekontrollisüsteemide järelevaatamise,
3. kohaldatavate õigusnormide ja tegevusjuhiste järgimise ning
4. auditifunktsioonide täitmisega.

Auditikomitee ülesannetest annab täpsema ülevaate auditikomitee mandaat. Auditikomitee esimees on Yannis Stournaras ja auditikomiteesse kuuluvad veel neli liiget: Luis de Guindos, Pervenche Berès, Ardo Hansson ja Klaas Knot.

Siseaudiitorite komitee aitab kooskõlas eurosüsteemi/EKPSi ja ühtse järelevalvemehhanismi auditieeskirjaga kaasa eurosüsteemi/EKPSi ja ühtse järelevalvemehhanismi eesmärkide saavutamisele. Komitee pakub sõltumatu ja objektiivse hindamise ning konsultatsiooni teenuseid, mille eesmärgiks on parandada eurosüsteemi/EKPSi ja ühtse järelevalvemehhanismi ülesannete täitmist ja tegevust ning anda sellele lisaväärtust.

Siseaudiitorite komitee annab aru EKP otsustusorganitele ning vastutab eurosüsteemi/EKPSi ja ühtse järelevalvemehhanismi auditikava koostamise ja rakendamise eest. Ühtlasi määrab komitee kindlaks eurosüsteemis/EKPSis ja ühtses järelevalvemehhanismis tehtava auditi ühised standardid.

EKPSi põhikiri näeb ette kaks välist kontrollitasandit. Need on:

• välisaudiitorid ja
• Euroopa Kontrollikoda.

Välisaudiitorid auditeerivad EKP iga-aastaseid raamatupidamisaruandeid (EKPSi põhikirja artikkel 27.1). Euroopa Kontrollikoda kontrollib EKP juhtimise efektiivsust (artikkel 27.2).

Välisaudiitorite valiku ja volitustega seotud head tavad vastavalt EKPSi/EKP põhikirja artiklile 27.1 (EKP nõukogu poolt heaks kiidetud 10. märtsil 2017)

Välisaudiitorite auditiaruanded avaldatakse EKP aastaaruandes.

Euroopa Kontrollikoja aruanded ja EKP vastused on kättesaadavad kontrollikoja veebilehel auditiaruannete, ülevaadete ja arvamuste rubriigis.

Siseaudit

Siseauditi direktoraat tegutseb EKP juhatuse otseses alluvuses. Siseauditi direktoraadi volitused on kindlaks määratud EKP auditieeskirjas, mille on heaks kiitnud EKP juhatus.

Eeskiri on koostatud rahvusvaheliselt kehtivate ametialaste standardite, eelkõige Siseaudiitorite Instituudi standardite alusel. 

Sisekontrolli struktuur

EKP juhatus vastutab üldiselt EKP riskijuhtimise järelevalve eest.

EKP sisekontrolli struktuuri aluseks on kolmetasandiline funktsionaalne lähenemine, st organisatsiooni iga üksus (talitus, osakond, direktoraat või peadirektoraat) vastutab oma riskide juhtimise ning tegevuse tulemuslikkuse ja tõhususe tagamise eest eelkõige ise.

EKP tegevusharud, nagu operatsiooniriski juhtimine, finantsriski juhtimine ning vastavuskontrolli ja üldjuhtimise talitus, moodustavad teise kontrollitasandi, ergutades ja toetades kontrolli läbiviimist ja tasakaalu organisatsioonis.

EKP siseauditi haru kujutab endast kolmandat kontrollitaset ning pakub sõltumatut ja objektiivset konsultatsiooniteenust, mille eesmärk on parandada EKP tegevust ja anda sellele lisaväärtust. Lisaks tugevdab EKP auditikomitee veelgi EKP kontrollitasandeid ja üldjuhtimist, nagu on selgitatud eespool.

Eetikaraamistik

Euroopa Liidu institutsioonina täidab EKP oma ülesandeid avalikes huvides. EKP eetikaraamistikus sätestatakse eetikaeeskirjad ja juhtpõhimõtted, et tagada usaldusväärsus, asjatundlikkus, tulemuslikkus ja läbipaistvus ülesannete täitmisel. Nende põhimõtete järgimine on EKP usaldusväärsuse üks põhielemente ja väga tähtis, et tagada Euroopa kodanike usaldus EKP juhtimise ja tegevuse vastu.

EKP töötajate eetikaraamistikku, mis on osa ametieeskirjadest, uuendati 3. detsembril 2014 pärast ühtse järelevalvemehhanismi loomist. Uuendatud raamistik jõustus 1. jaanuaril 2015. Samal ajal koostati ka EKP järelevalvenõukogu liikmete tegevusjuhend.

1. jaanuaril 2019 jõustus EKP otsustusorganite liikmete ja kõrgetasemeliste töötajate tegevusjuhend. Jaanuaris 2023 jõustus tegevusjuhendi ajakohastatud versioon, mis sisaldab tõhustatud eeskirju isiklike finantstehingute kohta.

• EKP eetikaraamistik, ELT C 375, 6.11.2020, lk 25
  

• EKP kõrgetasemeliste töötajate tegevusjuhend 2022/C 478/03, ELT C 478, 16.12.2022, lk 3 
  

Eetikaraamistiku rakendamine

Pärast ühtse järelevalvemehhanismi asutamist on juhtimisküsimused muutunud EKP jaoks üha olulisemaks. Selleks et tagada eetikaraamistiku nõuetekohane ja ühetaoline rakendamine ja tõhustada EKP üldjuhtimist, otsustas EKP nõukogu 17. detsembril 2014 asutada eetikakomitee. Eetikakomitee vastutab EKP nõukogu liikmete tegevusjuhise kohaselt eetikanõustajale ja EKP juhatuse liikmete täiendava eetikakoodeksi kohaselt eetikanõunikule antud ülesannete täitmise eest.

Komitee põhiülesanne on nõustada EKP otsuseid tegevate organite liikmeid eetikaküsimustes konkreetsete taotluste alusel.

Kooskõlas kohustusega tagada EKP tegevuse vastavus väärikuspõhimõtetele ja järgida rangeimaid eetikanorme asutas EKP juhatus vastavuskontrolli ja üldjuhtimise talituse. Talitus alustas tegevust samal ajal, kui jõustusid EKP töötajate uuendatud ametieeskirjad. Vastavuskontrolli ja üldjuhtimise talitus vastutab töötajate nõustamisega seotud ülesannete täitmise eest, mis varem kuulus eetikanõuniku pädevusse.

Talitusel on väga tähtis sõltumatu kontrollifunktsioon. Selle eesmärk on tugevdada EKP juhtimisraamistikku, toetades juhatust EKP usaldusväärsuse ja maine kaitsmisel, edendades töötajate seas eetilise käitumise norme ning parandades EKP aruandekohustuse täitmist ja läbipaistvust.

Eelarvepädev organ

EKP eelarvepädev organ on EKP nõukogu. Nõukogu võtab juhatuse ettepanekul vastu EKP eelarve. Eelarvega seotud küsimustes abistab nõukogu eelarvekomitee.

Andmekaitseametnik

Andmekaitseametnik tagab määruse (EL) 2018/1725 sätete kohaldamise EKPs ning nõustab vastutavaid töötlejaid ja volitatud töötlejaid seoses nende kohustustega. Andmekaitseametnik annab aru EKP juhatusele ning täidab oma ülesandeid ja kohustusi sõltumatult. Andmekaitseametniku ülesanded ja pädevus on täpsemalt määratletud otsuses (EL) 2020/655.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1725, 23. oktoober 2018, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39–98)

Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2020/655, 5. mai 2020, millega võetakse vastu Euroopa Keskpanga andmekaitse rakendussätted ja tunnistatakse kehtetuks otsus EKP/2007/1 (EKP/2020/28; ELT L 152, 15.5.2020, lk 13–20)

Euroopa Liidu pettustevastased meetmed

1999. aastal võtsid Euroopa Parlament ja ELi nõukogu vastu määruse (EÜ) nr 1073/1999 (nn OLAFi määrus) Euroopa Pettustevastase Ameti juurdluste kohta, et tõhustada võitlust pettuste, korruptsiooni ja muu ühenduste finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastu. Määrus näeb eelkõige ette, et Euroopa Pettustevastane Amet viib pettusekahtluse korral ELi institutsioonides, asutustes, talitustes või ametites läbi sisejuurdluse.

EKP pettustevastased meetmed

EKP otsus Euroopa Pettustevastase Ameti juurdluste suhtes kohaldatavate eeskirjade kohta – Euroopa Keskpanga nõukogu võttis 3. juunil 2004 vastu otsuse (EKP/2004/11) Euroopa Pettustevastase Ameti poolt läbiviidava Euroopa Keskpanga uurimise tingimuste kohta seoses Euroopa ühenduste finantshuve kahjustava pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse tõkestamisega ja Euroopa Keskpanga personali töölepingu tingimuste muutmiseks. Otsus jõustus 1. juulil 2004. Otsust täiendab Euroopa Keskpanga ja Euroopa Pettusevastase ameti halduskokkulepe, mis allkirjastati 16. juunil 2016 eesmärgiga tõhustada EKP ja OLAFi koostööd.

• EKP otsus, 3. juuni 2004, Euroopa Pettustevastase Ameti poolt läbiviidava EKP uurimise tingimuste kohta seoses Euroopa ühenduste finantshuve kahjustava pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse tõkestamisega ja EKP personali töölepingu tingimuste muutmiseks (EKP/2004/11)

Enne EKP pettustevastase tegevuskava vastuvõtmist

Ehkki EKP nõukogu on tunnistanud vajadust karmide pettustevastaste meetmete järele, oli ta seisukohal, et EKP sõltumatus ja tema põhikirjajärgsed ülesanded välistavad OLAFi määruse kohaldamise EKP suhtes. Selle asemel võttis nõukogu 7. oktoobril 1999 vastu eraldi EKP otsuse pettuse ärahoidmise kohta (EKP/1999/5). Otsusega nähti ette põhjalik pettustevastane tegevuskava, mille lõplik kontroll kuulus sõltumatule pettustevastasele komisjonile.

Euroopa Komisjon vaidlustas Madalmaade Kuningriigi, Euroopa Parlamendi ja ELi nõukogu toel selle otsuse (kohtuasi C-11/00). 10. juulil 2003 otsustas Euroopa Kohus osapoolte esildise alusel otsuse EKP/1999/5 tühistada.

Kohtu otsuses öeldakse selgelt, et EKP kuulub ühenduse raamistikku. Samas märgitakse, et seadusandja on soovinud tagada EKP sõltumatuse talle antud ülesannete täitmisel. Kohus otsustas siiski, et sõltumatus ei tähenda, et EKP oleks ühendusest täielikult eraldatud ja ükski ühenduse õigusnorm tema suhtes ei kehti. See on kooskõlas EKP seisukohaga. OLAFi määruse kohaldamine ei tohiks kahjustada EKP sõltumatust tema ülesannete täitmisel.

EKP pettustevastane komisjon avaldas oma tegevuse jooksul järgmised aastaaruanded:

• EKP otsus, 3. juuni 2004, Euroopa Pettustevastase Ameti poolt läbiviidava EKP uurimise tingimuste kohta seoses Euroopa ühenduste finantshuve kahjustava pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse tõkestamisega ja EKP personali töölepingu tingimuste muutmiseks (EKP/2004/11)
• Euroopa Keskpanga pettustevastase komisjoni tegevuse aastaaruanne ajavahemiku märts 2002 kuni jaanuar 2003 kohta, mai 2003
• Euroopa Keskpanga pettustevastase komisjoni tegevuse aastaaruanne ajavahemiku jaanuar 2001 kuni veebruar 2002 kohta, mai 2002
• Euroopa Keskpanga vastus pettustevastase komisjoni aastaaruandele, mai 2002
• Euroopa Keskpanga pettustevastase komisjoni tegevuse aastaaruanne ajavahemiku jaanuar 2000 kuni jaanuar 2001 kohta, 26. jaanuar 2001
• 1. lisa: kodukord
• 2. lisa: otsus pettuse ärahoidmise kohta