Pettusehoiatus – EKP nime ja logo võidakse väärkasutada

Kas kurjategijad kasutavad EKP nime ja/või logo pettuse eesmärgil?

Jah, kasutavad küll. Inimesed annavad sageli teada petuskeemidest, milles EKP nime ja/või logo väärkasutatakse, samuti skeemidest, mille osalised esinevad EKP töötajatena. Kurjategijad võivad kasutada ka telefoninumbreid, meiliaadresse või veebilehti, mille puhul jääb mulje, et need pärinevad EKPst.

Kui saate kahtlase meili, ärge klõpsake selles olevaid linke või avage manuseid ega reageerige selles sisalduvatele üleskutsetele või kampaaniatele.

Kui saate teate kelleltki, kes esitleb end EKP töötajana ja väidab, et tema käsutuses on raha, mis kuulub teile, on tegu pettusega. EKP ei tegele eraisikute pangakontodega.

Kui saate ootamatu kõne telefoninumbrilt, mis näib olevat EKP telefoninumber (st +49 69 1344 XXXX) või kirja aadressilt, mis näib olevat EKP meiliaadress, ärge avaldage enda isikuandmeid ega finantsteavet. 

EKP ei küsi posti, meili, telefoni või (kiir)sõnumi teel kunagi teie isikuandmeid. Samuti ei võta EKP juhatuse liikmed teiega ühendust seoses teie isikliku finantsolukorraga või selleks, et tutvustada investeerimiskavasid.

Millised on kõige tüüpilisemad pettusejuhtumid?

Tüüpilised pettusejuhtumid:

• EKP juhatuse või EKP liikmete võltsitud sotsiaalmeediakontodel tutvustatakse investeerimisvõimalusi. 
• Saate teate, et EKP kogub piiriüleste ülekannete teenustasusid.
• Teid teavitatakse, et EKP on kommertspank, kes pakub veebipõhiseid pangateenuseid.
• Teid suunatakse tegema makset võltsitud EKP veebilehelt avanevast internetipangast või näiliselt EKP pakutava klienditeeninduse kaudu.
• Teil palutakse teha makse, kuna EKP on rahaülekanded blokeerinud.
• Teil palutakse teha makse, kuna EKP kogub hoiuseid või makseid bitcoin’i või teiste krüptovarade soetamiseks või taastab pettuse ohvriks langenud inimeste rahalisi vahendeid.
• Teile pakutakse EKP nimel väga soodsatel tingimustel laenu.
• Teiga võetakse ootamatult ja ilma selge põhjuseta ühendust näiliselt EKP-le kuuluvalt telefoninumbrilt (st +49 69 1344 XXXX) või meiliaadressilt.
• Teiega võtab ühendust end EKP nimel tegutseva ettevõtte töötajana esitlev isik, et võimaldada näiteks saada tagasi varem pettuse tõttu kaotatud raha.

Kõigi eespool kirjeldatud juhtumite puhul on tegu petuskeemiga.

Kuidas saan kindlaks teha, et tegu on EKP nime ja/või logo kasutava petuskeemiga?

Petturite sõnumid näevad sageli välja, nagu oleksid need saadetud EKPst, kuid tavaliselt sisaldavad need vigu. Mõned nõuanded, mis aitavad pettuse ära tunda:

• Kontrollige, kes on meili saatja: kõik EKP saadetud meilid on lõpuga @ecb.europa.eu või @ecb.int. Edasi suunatud meilidesse peab alati suhtuma suure ettevaatusega. Pidage meeles, et meiliaadressi saab võltsida, et jätta mulje, nagu oleksite saanud e-kirja EKP-lt.
• Kontrollige meilis olevaid linke: hõljutage hiirt lingi kohal, kuid ärge lingile vajutage. Hiirt hõljutades kuvatakse lingi täisaadress. Mõnes meiliprogrammis ilmub see nähtavale ekraani allosas. Kui meiliaadress ei ole lõpuga ecb.europa.eu, on tõenäoliselt tegu petukirjaga.
• Kontrollige, kas meilides või veebilehtedel olevas tekstis esineb ebatavalist sõnastust ning õigekirja- või trükivigu.
• Ootamatu telefonikõne puhul kontrollige telefoninumbrit: kui kõne näib tulevat EKPst (+49 69 1344 XXXX), võib tegu olla numbrinäidu võltsimisega. See tähendab, et helistaja teadlikult võltsib edastatavat teavet, et varjata numbrit, millelt ta helistab.
• Võltsitud videotes ei pruugi isegi tehisintellekti kasutamisel olla heli ja pilt täpselt sünkroniseeritud ja videomaterjal võib olla kehva kvaliteediga.
• Säilitage alati ettevaatus ootamatute meilide ja telefonikõnede, aga ka veebilehtede, videote ja muude teabekanalite puhul, mille kaudu kutsutakse kiiresti tegutsema (nt tegema rahaülekannet) või mille sisu tundub olevat liiga hea, et olla tõsi.

Mida saate enda kaitseks teha?

Ärge kunagi kandke raha tundmatutele isikutele ega avalikustage oma pangakontot, isikukoodi või muid isikuandmeid.

EKPd ei saa pidada vastutavaks, kui tema nime, logo, telefoninumbreid või aadressi kasutatakse üldsusele suunatud petuskeemides. Pettusejuhtumitest soovitame teada anda politseile või pöörduda abi saamiseks oma riigi pädeva asutuse poole.