Euroopa Keskpanga 31. detsembril 2012 lõppenud aasta finantsaruanne

Täna kiitis Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu heaks EKP 31. detsembril 2012 lõppenud aasta auditeeritud finantsaruande.

EKP kasum oli 2012. aastal 2164 miljonit eurot, 2011. aastal oli see 1894 miljonit eurot. 2012. aasta 31. detsembri seisuga otsustas EKP nõukogu kanda riskieraldisse 1166 miljonit eurot, millega eraldise suurus saavutas oma praeguse maksimaalse lubatud piirmäära, mis on 7529 miljonit eurot. Riskieraldise eesmärk on katta valuutakursi-, intressimäära-, krediidi- ja kullahinnariske, mille olukorda pidevalt jälgitakse. Eraldise suurust ja sissemaksete vajadust kontrollitakse igal aastal.

Riskieraldisse tehtud ülekande tulemusel oli EKP 2012. aasta puhaskasum 998 miljonit eurot (2011. aastal 728 miljonit eurot). EKP nõukogu otsuse kohaselt jaotati 31. jaanuaril 2013 kasumi vahejaotuse käigus euroala riikide keskpankade vahel 575 miljonit eurot. Tänasel istungil otsustas nõukogu jaotada ülejäänud 423 miljonit eurot euroala riikide keskpankade vahel 25. veebruaril 2013.

EKP korrapärase tulu moodustavad peamiselt tulu välisvaluutareservi ja omavahendite portfelli investeeringutelt, intressitulu EKP-le kuuluvalt 8%lt ringluses olevate europangatähtede koguväärtusest ning puhas intressitulu väärtpaberituruprogrammi ja tagatud võlakirjade kahe ostukava raames rahapoliitilistel eesmärkidel ostetud väärtpaberitelt.

2012. aasta puhas intressitulu oli 2289 miljonit eurot (2011. aastal 1999 miljonit eurot). See hõlmas 633 miljoni euro suurust intressitulu, mille EKP sai ringluses olevatelt europangatähtedelt (2011. aastal 856 miljonit eurot), ja 1108 miljoni euro suurust (2011. aastal 1003 miljonit eurot) puhast intressitulu väärtpaberituruprogrammi raames ostetud väärtpaberitelt, millest 555 miljonit eurot (2011. aastal 654 miljonit eurot) saadi EKP poolt väärtpaberituruprogrammi raames ostetud Kreeka võlakirjadelt. Puhas intressitulu hõlmas ka 209 miljoni euro suurust (2011. aastal 166 miljonit eurot) puhast intressitulu tagatud võlakirjade kahe ostukava raames ostetud väärtpaberitelt. EKP maksis riikide keskpankadele 307 miljonit eurot (2011. aastal 434 miljonit eurot) intressi EKP-le üle kantud välisvaluutareservidega seotud nõuetelt. Intressitulu välisvaluutareservidelt ulatus 229 miljoni euroni (2011. aastal 290 miljonit eurot).

Realiseeritud kasum finantsoperatsioonidest ulatus 319 miljoni euroni (2011. aastal 472 miljonit eurot). Erinevalt 2011. aastast, mil toimus Jaapani jeeni müük seoses EKP osalusega rahvusvahelises kooskõlastatud interventsioonis välisvaluutaturgudel, jäi 2012. aastal kursivahest saadud realiseeritud puhaskasum väga väikeseks.

Allahindlused ulatusid 2012. aastal 4 miljoni euroni (2011. aastal 157 miljonit eurot). Allahindluste vähenemine 2012. aastal oli valdavalt tingitud EKP omavahendite portfellis hoitavate väärtpaberite turuväärtuse üldisest kasvust.

EKP halduskulud hõlmavad personali- ja muid halduskulusid. Personalikulud kasvasid 2012. aastal mõningal määral ja tõusid 219 miljoni euroni (2011. aastal 216 miljonit eurot). Muud halduskulud ruumide rendile, ekspertide töötasudele ning teistele kaupadele ja teenustele (2011. aastal 226 miljonit eurot) ulatusid 2012. aastal 242 miljoni euroni (k.a põhivara amortisatsioonikulu 13 miljonit eurot). Kõnealune kirje ei hõlma suuremat osa EKP uute hoonete ehitamisega seotud kuludest, mis on kapitaliseeritud ning mida kajastatakse materiaalse ja immateriaalse põhivara kirjes „Pooleliolevad ehitised”. Kirje „Pooleliolevad ehitised” maht suurenes 2012. aastal 191 miljoni euro võrra 530 miljoni euroni.

31. detsembril 2012 lõppenud aasta finantsaruanne ja tegevusaruanne avaldatakse EKP aastaaruandes 24. aprillil 2013.

Lisaselgitused

1. EKP arvestuspõhimõtted: Kooskõlas Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (EKPSi põhikiri) artikliga 26.4 on EKP nõukogu kehtestanud eurosüsteemile, sh EKP-le, ühtsed arvestuspõhimõtted, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas. ^[1] Üldjoontes on nende aluseks rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtted, kuid arvesse on võetud ka eurosüsteemi keskpankade ainulaadset olukorda. Turukõlblike väärtpaberite (v.a väärtpaberid, mis on liigitatud tähtaja lõpuni hoitavateks), kulla ning kõigi ülejäänud välisvääringus nomineeritud bilansiliste ja bilansiväliste varade ja kohustuste puhul lähtutakse nende turuväärtusest. Turukõlblikke väärtpabereid, mis on liigitatud tähtaja lõpuni hoitavateks, hinnatakse nende soetushinna alusel, mida väärtuse langusel korrigeeritakse. Enamiku eurosüsteemi keskpankade suuri välisvaluutariske silmas pidades pööratakse erilist tähelepanu konservatiivsuse põhimõttele. Seda rakendatakse eelkõige realiseerimata kasumi ja kahjumi erinevate käsitlusviiside tõttu tulu kajastamisel ja selleks, et ära hoida ühe vara positsiooni realiseerimata kahjumi tasaarveldamist teise vara realiseerimata kasumiga. Realiseerimata kasum kantakse otse ümberhindluskontodele ning realiseerimata kahjumit, mis ületab ümberhindluskonto saldosid, käsitletakse aasta lõpus kuluna. Väärtuse langusest tulenev kahjum kajastatakse tervikuna tulude ja kulude aruandes. Euroala riikide keskpangad peavad järgima neid põhimõtteid ja andma eurosüsteemi liikmena aru oma operatsioonidest, mis kajastuvad eurosüsteemi iganädalases konsolideeritud finantsaruandes. Samuti rakendavad keskpangad enda iga-aastaste finantsaruannete koostamisel vabatahtlikult üldjoontes EKPga samu põhimõtteid.
2. EKP-le üle kantud välisvaluutareservide tasustamine: Eurosüsteemiga liitumisel kannavad liikmesriikide keskpangad EKP-le üle välisvaluutareservi. Sellega tekib neil EKP vastu tasustatav nõue üle kantud reservi ulatuses. Nõukogu otsuse kohaselt peavad nõuded olema nomineeritud eurodes ja neilt makstakse intressi iga päev vastavalt eurosüsteemi põhiliste refinantseerimisoperatsioonide hiliseimale kättesaadavale intressi piirmäärale, arvestamata kulda, millelt intressi ei maksta.
3. Ringluses olevatelt europangatähtedelt EKP-le koguneva tulu jaotus ja väärtpaberituruprogrammi raames ostetud väärtpaberitelt EKP-le koguneva puhastulu jaotus: EKP nõukogu võttis vastu otsuse, et see tulu makstakse euroala riikide keskpankadele samal majandusaastal, mil see tekib. Kui EKP nõukogu ei otsusta teisiti, jaotab EKP selle tulu järgneva aasta jaanuari viimasel tööpäeval. ^[2] Jaotatakse kogu tulu, välja arvatud juhul, kui EKP nõukogu eeldab põhjendatud prognoosi põhjal, et EKP aasta puhaskasum on väiksem kui ringluses olevatelt europangatähtedelt ja väärtpaberituruprogrammi raames ostetud väärtpaberitelt saadud tulu. Jaotatavat tulu võidakse vähendada juhul, kui EKP nõukogu teeb enne majandusaasta lõppu otsuse kanda see osaliselt või täielikult eraldisse valuutakursi-, intressimäära-, krediidi- ja kullahinnariskide katteks.
4. Kasumi ja kahjumi jaotamine: Kooskõlas EKPSi põhikirja artikliga 33 võib üldreservfondi kanda kuni 20% aasta puhaskasumist tingimusel, et see ei ole suurem kui 100% EKP kapitalist. Ülejäänud puhaskasum jaotatakse euroala riikide keskpankade vahel proportsionaalselt nende sissemaksetega. Kui EKP kannab kahjumit, võib kahjumi katta EKP üldreservfondi arvelt ja vajaduse korral EKP nõukogu otsuse põhjal vastava majandusaasta valuutakasumi arvelt proportsionaalselt nende summadega ja nende summade piires, mis on jaotatud euroala riikide keskpankadele kooskõlas EKPSi põhikirja artikliga 32.5.