Digieuro: kaitseme oma vabadust, autonoomiat ja turvalisust

EKP juhatuse liikme Piero Cipollone kõne Balti riikide digieurokonverentsil „Maksed ja poliitika muutuvas keskkonnas”, korraldaja: Eesti Pank koostöös Läti ja Leedu keskpangaga

Tallinn, 29. september 2025

Mõtlen sageli EKP rollist euro kaitsjana.

Euro on enam kui pelgalt vääring. See on eelkõige pühendumus stabiilsusele, ühtsusele ja Euroopa ühisele tulevikule. Tulevikule, mis on rajatud vabadusele ja heaolule. Kui aga vaatame siit mitte kuigi kaugel asuvatele Euroopa piiridele, joonistuvad liigagi selgelt välja vabaduse ja heaoluga seotud murekohad.

Euroopa on lahendanud neid murekohti otsustavalt ja kindla eesmärgiga edasi liikuda. Ta on suurendanud oma valmisolekut, tõhustades oma suutlikkust ohte ära hoida ja neile reageerida ning tugevdades meie ühise turvalisuse alustalasid.^[1]

Euroopa Keskpangas on meie eesmärk selge: toetada Euroopa majandus- ja finantsstabiilsust pidevalt muutuvas maailmas. Meie rahapoliitika esmane ülesanne on säilitada hinnastabiilsus. Aitame kaasa ka finantsstabiilsuse säilitamisele, tehes järelevalvet pankade üle, võttes makrotasandi usaldatavusjärelevalve meetmeid ja kontrollides maksesüsteemide toimimist.

Täna on meil aga võimalus käsitleda ühte peamist teemat meie pidevates püüdlustes säilitada stabiilsus: kuidas tagada, et keskpangaraha – meie suveräänne raha, mida eurooplased sularaha vormis iga päev kasutavad – jääks igapäevatehingutes laialdaselt kättesaadavaks.

Selleks peab sularaha olema kättesaadav mitte ainult füüsiliselt, vaid ka digitaalses vormis. Seadusliku maksevahendina saaks digieurot kasutada kõikjal, kus aktsepteeritakse digimakseid. Nii säilitaksime oma vabaduse makseviisi valikul.^[2]

Tänases kõnes keskendun sellele, kuidas digieuro tugevdab Euroopa ühtsust, kaitseb meie autonoomiat ja suurendab vastupanuvõimet pidevalt muutuvatele väljakutsetele.

Ühisvääring: enam kui pelgalt raha

Ühine vääring ei tähenda ainult ühist raha. See tähendab ka ühist tulevikku.^[3] See liidab meid.

Balti riikide ühinemine euroalaga ei olnud ainult majanduslik otsus. See oli pühendumus stabiilsusele. Veelgi enam, see oli võimsaimal viisil esitatud sooviavaldus ja valik osaleda Euroopa projektis.^[4]

Ühisvääringul on tugev geopoliitiline dimensioon. Minu eelkäija EKP juhatuses Fabio Panetta on öelnud, et meie rahaliit „on väga lähedal ühisele majandusliku kaitse klauslile. Rünnak ühe liikme vastu tähendaks rünnakut kõigi vastu”, kuna see mõjutaks meie ühise suveräänsuse põhielementi.^[5]

Ühisraha tugevdab ka riigipiire ületavat kuuluvustunnet, mis tugineb Euroopa identiteedile ja samal ajal toidab seda.^[6] Seda väljendab ka elanike toetus eurole, mille juured peituvad suurel määral ühistes väärtustes. See on võimas stabiilsuse allikas, tagades eurooplaste usalduse ühisraha vastu isegi kriisi ajal.^[7]

Meie vääringu alustala on keskpangaraha, mille kehastuseks on pangatähed meie rahakotis. Europangatähti kasutades tunnevad eestlased, lätlased ja leedulased, et nad kuuluvad ühendatud Euroopasse.

Iga päevaga aina enam killustuvas maailmas on meil mõjuvad põhjused säilitada ja tugevdada oma raha ka edaspidi.

Seetõttu kavandame praegu pangatähtede uut seeriat, mis on pühendatud Euroopa ühisele kultuuri- ja looduspärandile.^[8]

See on ka põhjus, miks valmistume digieuro kasutuselevõtuks. Kuna maksed muutuvad üha digitaalsemaks, peab keskpangaraha selle arenguga sammu pidama ja jääma Euroopa elanikele üheks maksevõimaluseks.

Aastatel 2019–2024 vähenes sularaha kasutamise osakaal euroala füüsilistes müügikohtades 72%-lt 52%-le mahupõhises arvestuses ja 47%-lt 39%-le väärtuse järgi.^[9] Internetimaksete osakaalu kasvades on sularaha kasutamine kõigis igapäevatehingutes vähenenud isegi kiiremas tempos: aastatel 2019–2024 langes selle osakaal 68%-lt 40%-le mahupõhises arvestuses ja 40%-lt 24%-le väärtuse järgi.

Digieuro peamine eesmärk oleks tagada, et Euroopa elanikel ja ettevõtetel säiliks igapäevatehinguid tehes vabadus maksta sularahas. See võimaldaks neil maksta digitaalselt keskpangarahas alati ja kõikjal euroalal.^[10]

Autonoomia ja majandusliku turvalisuse tagamine

Digieuro ei ole pelgalt meeldiv lisavõimalus. Kuna sularaha kasutamine väheneb, sõltub Euroopa üha enam Euroopa-välistest makselahendustest. See jätab meid väljaspool tehtavate otsuste meelevalda.

Kaks kolmandikku euroalal tehtavatest kaardimaksetehingutest töödeldakse rahvusvaheliste skeemide poolt. Praegu tuginevad täielikult sellistele skeemidele 20st euroala riigist 13 riigi müügikohtades tehtavad maksed. Nii on see ka Eestis, Lätis ja Leedus, kus elektrooniliste maksete kasv on väga kiire. Samal ajal domineerivad neis riikides üleilmsed kaardivõrgustikud, mis tähendab, et igapäevamaksed on valdavalt Euroopa-väliste ettevõtete hallata.

Selline liigne sõltuvus pärsib konkurentsi, mis toob kaasa suuremad kulud kaupmeestele ja seega ka kõrgemad hinnad tarbijatele. Samal ajal seab see ka küsimuse alla meie suveräänsuse, ohustades meie suutlikkust tegutseda sõltumatult majanduse jaoks ühes kriitilisima tähtsusega valdkonnas, milleks on raha.

Seda probleemi silmas pidades kaitseks digieuro Euroopa autonoomiat. Digieuro kasutuselevõtt looks atraktiivse alternatiivi Euroopa-välistele makselahendustele ja tagaks, et Euroopa saaks ise kindlaks määrata standardid, mille alusel tema kodanikud maksavad.^[11]

Digieuro annaks inimestele vabaduse teha makseid sujuvalt ja turvaliselt, sõltumata väljaspool ELi tehtavatest otsustest. Samuti säilitaks digieuro eurooplaste jaoks kontrolli oma raha, valikute ja tuleviku üle.

Ühtlasi oleks see vajalikuks tõukeks makseteenuseid pakkuvatele Euroopa ettevõtetele. Võimsa taristu, avatud standardite ja üle-Euroopalise aktsepteerimisvõrgustiku kaudu võimaldaks digieuro ettevõtetel oma lahendusi edasi arendada ja pakkuda neid kulutõhusalt kõikjal Euroopas. Digieuro platvormi kaudu saaksid nad pakkuda uuenduslikke teenuseid, mis lihtsustaksid nii tarbijate kui ka ettevõtete elu. Seda kajastab ka meie eelmisel reedel avaldatud aruanne, milles antakse ülevaade innovatsioonipartnerlusest turuosalistega ja esitatakse selle tulemused.^[12]

Praegu on jaemaksete valdkonnas keeruline võtta piiriüleselt kasutusele isegi tipptasemel uuendusi, sealhulgas neid, mille on loonud Balti riikide pangad ja fintech-ettevõtted. Tänu oma laialdasele tunnustusele seadusliku maksevahendina avaks digieuro lähitulevikus sellistele lahendustele riigipiirid, tugevdaks konkurentsi, edendaks innovatsiooni ja tagaks, et Euroopa saaks ise määrata, milliseks kujunevad Euroopa maksed tulevikus.

Tugevam vastupanuvõime

Digieuro tugevdaks ka Euroopa vastupanuvõimet. Maksesüsteemid on väga oluline osa meie igapäevaelust ja neil on sama asendamatu roll nagu muudel kriitilise tähtsusega taristutel (näiteks energia).

Digimaksete eelised on kiirus ja mugavus, kuid need sõltuvad meie digitaristu vastupanuvõimest. Kui kriitilise tähtsusega teenuste osutamisel tekib tõrge, ootavad elanikud ametiasutustelt talitluspidevuse tagamist. See olukord ei ole pelgalt hüpoteetiline: Läänemerel toimunud sabotaažijuhtum näitab, kui haavatavad meie süsteemid võivad olla.

Kõik ühiskonnaliikmed peavad andma oma panuse vastupanuvõime tugevdamisse. See on jagatud vastutus ja eelkõige keskpankade jaoks esmane prioriteet.^[13]

Paralleelselt füüsilise sularahaga kättesaadaval digieurol võiks olla juhtiv roll Euroopa vastupanuvõime säilitamisel. See ei ole pelgalt tehnoloogiline uuendus, vaid samuti avalik hüve, mis toetaks Euroopa tugevust, stabiilsust ja kohanemisvõimet pingelistes olukordades.

Digieuro disainis on kriitilise tähtsusega kolm elementi.^[14]

Esiteks jagataks selle taristu vähemalt kolme piirkonna vahel, millest igaühes oleks kasutuses mitu serverit. Seega saaksid digieuromaksed jätkuda ka küberründe või mõne muu hüpoteetilise kriisistsenaariumi korral – tõrked ei tohi süsteemi halvata.

Teiseks töötab EKP välja spetsiaalse digieuro rakenduse, mis annab kasutajatele võimaluse vahetada sujuvalt teenusepakkujat. See tähendab, et digieurot saab jätkuvalt kasutada ka siis, kui mõne teenusepakkuja teenus katkeb.

Kolmandaks saab digieurot kasutada ka võrguväliselt, mis lisab veel ühe turvalisuse ja usaldusväärsuse tasandi. Digieurodes saab maksta ka siis, kui puudub internetiühendus või mobiililevi ja sularahaautomaadid on rikkis.

Neid omadusi on märgatavalt täiendanud mitme euroala riigi, sealhulgas Balti riikide ekspertide aktiivne panus.^[15] Nende rikkalikud eriteadmised ja kogemused tagavad samuti, et digieuro ühendab endas kogu Euroopa parimaid tavasid. Ühelt poolt kajastab see ELi juhtpõhimõtet „ühtsus mitmekesisuses”, teiselt poolt tugevdab see meie suutlikkust toime tulla ulatuslike kriisidega.

Kokkuvõte

Ühisraha on oma olemuselt deklaratsioon, millega valime ühtsuse eraldatuse asemel, ühtehoidmise isolatsiooni asemel ja ühise tuleviku killustatuse asemel.

Sellest ideest on kantud kogu Euroopa Keskpanga tegevus. Sellest lähtume ka digieuro arendamisel: kujundame turvalist, usaldusväärset ja laialdaselt kättesaadavat keskpangaraha vormi digiajastul.

Nagu märkis EKP president Christine Lagarde kuu algul, ei ole digieuro pelgalt maksevahend, see on ühtlasi poliitiline avaldus Euroopa suveräänsuse kohta.^[16]

Kasutame sularaha iga päev Lissabonist Tallinnani. Digieuro on selle digitaalne vorm. See pakuks Euroopa taristule tuginevat üleeuroopalist lahendust. See kaitseb meie vabadust, autonoomiat ja turvalisust. Samal ajal võib see suurendada Euroopa maksete konkurentsi- ja vastupanuvõimet.

Euroopa juhid toonitasid seda märtsis toimunud euroala tippkohtumisele järgnenud avalduses. Nende sõnul on üha killustatumas ja digitaalsemas maailmas väga tähtis kiirendada edusamme seoses digieuroga, et toetada konkurentsivõimelist ja vastupidavat Euroopa maksesüsteemi ja Euroopa majanduslikku turvalisust.^[17]

Selleks et niivõrd ulatuslik projekt oleks edukas, ei saa EKP, riikide keskpangad, Euroopa Komisjon ja Euroopa seadusandjad tegutseda omaette. See nõuab teadmisi, loovust ja pühendumust kõigilt sidusrühmadelt, eelkõige riikide kogukondadelt, kes ühendavad kohaliku kogemuse ja uuenduslikkuse kogu Euroopast.

Tänu tihedale dialoogile ja aktiivsele suhtlusele sellistel üritustel nagu tänane konverents saame kujundada digieuro, mis lihtsustaks tõeliselt igapäevamakseid eurooplaste jaoks ning kaitseks nende vabadust, autonoomiat ja turvalisust.

Seeläbi ei kujunda me üksnes maksete tulevikku, vaid kinnitame taas, et Euroopa on paik, kus innovatsioon teenib avalikke huve, kus vastupanuvõime ja võimalused käivad käsikäes ning kus ühisraha liidab meid jätkuvalt üha keerukamas maailmas.