PRESSIKONVERENTS

EKP president Mario Draghi,
EKP asepresident Vítor Constâncio,
Frankfurt Maini ääres, 14. detsember 2017

Daamid ja härrad, asepresidendil ja minul on hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil. Anname nüüd ülevaate EKP nõukogu tänase istungi tulemustest. Istungist võtsid teiste hulgas osa eurorühma esimees Jeroen Dijsselbloem ja Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis.

EKP nõukogu tegi oma korraliste majandus- ja monetaaranalüüside põhjal otsuse jätta EKP baasintressimäärad muutmata. Eeldame jätkuvalt, et need püsivad praegusel tasemel pikema aja vältel ning tunduvalt kauem, kui tehakse netovaraoste.

Mittestandardsete rahapoliitiliste meetmetega seoses kinnitab EKP nõukogu, et alates 2018. aasta jaanuarist kavatsetakse varaostukava raames jätkata igakuiseid varaoste 30 miljardi euro ulatuses kuni 2018. aasta septembri lõpuni või vajaduse korral kauem ning igal juhul seni, kuni inflatsiooni areng on EKP nõukogu hinnangul püsivalt kohandunud ja kooskõlas nõukogu inflatsioonieesmärgiga. Kui väljavaade muutub vähem soodsaks või finantstingimused ei ole enam kooskõlas edasiste sammudega inflatsiooni arengu püsival kohandamisel, on EKP nõukogu valmis suurendama varaostukava mahtu ja/või pikendama selle kestust. Eurosüsteem reinvesteerib varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid pikema aja jooksul pärast netovaraostude lõppemist ning igal juhul seni, kuni see on vajalik. See aitab toetada nii soodsaid likviidsustingimusi kui ka asjakohase rahapoliitilise kursi rakendamist.

EKP nõukogu rahapoliitiliste otsuste tulemusel on säilitatud väga soodsad rahastamistingimused, mida on jätkuvalt vaja, et tagada inflatsioonimäärade püsiv taastumine 2% tasemest allpool, ent selle lähedal. Saadud teave ning eurosüsteemi ekspertide uus ettevaade osutavad majanduse jõulisele elavnemisele ja majanduskasvu väljavaate märkimisväärsele paranemisele. Tugev tsükliline hoogustumine ja majanduse loiduse oluline vähenemine annavad alust suuremaks kindlustundeks, et inflatsiooni areng läheneb EKP nõukogu seatud inflatsioonieesmärgile. Samal ajal püsib euroalasisene hinnasurve üldjoontes tagasihoidlik ja veel ei ole märke veenvast tõususuundumusest. Selleks, et inflatsioonisurve tugevneks ja soodustaks koguinflatsiooni arengut keskmise aja jooksul, on seega endiselt vaja küllaldasi rahapoliitilisi stiimuleid. Jätkuvat rahapoliitilist tuge pakuvad EKP nõukogu oktoobri rahapoliitikaistungil vastu võetud otsusega tehtavad täiendavad netovaraostud, märkimisväärne hulk omandatud varasid ja edasised reinvesteeringud ning EKP eelkommunikatsioon intressimäärade kohta.

Järgnevalt EKP nõukogu hinnangust üksikasjalikumalt, alustades majandusanalüüsist. Majanduse elavnemine euroalal jätkus 2017. aasta kolmandas kvartalis, mil SKP reaalkasv oli 0,6% võrreldes 0,7%ga teises kvartalis. Värskeimad andmed ja küsitlustulemused osutavad stabiilsele ja laiapõhjalisele majanduskasvule. EKP rahapoliitilised meetmed, mis on edendanud finantsvõimenduse vähendamise protsessi, toetavad edaspidigi sisenõudlust. Eratarbimist soodustavad kodumajapidamiste jõukuse suurenemine ning jätkuv tööhõive kasv, mis saab tuge ka varasematest tööturureformidest. Ettevõtlusinvesteeringud hoogustuvad edaspidigi, arvestades väga soodsaid rahastamistingimusi, ettevõtete suuremat kasumlikkust ja kasvavat nõudlust. Ka eluasemeinvesteeringud on viimaste kvartalite jooksul veelgi elavnenud. Ühtlasi toetab euroala eksporti maailmamajanduse laiapõhjaline kasv.

Seda hinnangut kajastab üldjoontes ka eurosüsteemi ekspertide 2017. aasta detsembri makromajanduslik ettevaade euroala kohta, mille kohaselt kiireneb SKP aastane reaalkasv 2017. aastal 2,4%, 2018. aastal 2,3%, 2019. aastal 1,9% ja 2020. aastal 1,7%. EKP ekspertide 2017. aasta septembri makromajandusliku ettevaatega võrreldes on SKP reaalkasvu prognoosi märkimisväärselt ülespoole korrigeeritud.

Euroala majanduskasvu väljavaadet ohustavad riskid jäävad üldiselt tasakaalustatuks. Ühelt poolt võib tugev tsükliline hoogustumine, mida toetab majanduskliima näitajate jätkuvalt positiivne areng, lähiajal kaasa tuua oodatust positiivsema majanduskasvu. Teiselt poolt püsivad ka langusriskid, mis on peamiselt seotud üleilmsete teguritega ja arenguga välisvaluutaturgudel.

Eurostati kiirhinnangu kohaselt oli euroala aastane ÜTHI-inflatsioon 2017. aasta oktoobris 1,4% ja novembris 1,5%. Samal ajal on alusinflatsiooni näitajad osaliselt erakordsetest teguritest tingituna hiljuti mõnevõrra pidurdunud. Nafta praeguste futuurihindade põhjal eeldatakse, et koguinflatsiooni aastakasv peaks lähikuudel aeglustuma, kajastades peamiselt energiahindade baasefekte, ning seejärel taas kiirenema. Keskmise aja jooksul peaks alusinflatsioon järk-järgult tõusma, saades toetust meie rahapoliitilistest meetmetest, majanduse jätkuvast elavnemisest, majandusliku seisaku taandumisest ja kiiremast palgakasvust.

Seda hinnangut kajastab üldjoontes ka eurosüsteemi ekspertide 2017. aasta detsembri makromajanduslik ettevaade euroala kohta, mille kohaselt on aastane ÜTHI-inflatsioon 2017. aastal 1,5%, 2018. aastal 1,4%, 2019. aastal 1,5% ja 2020. aastal 1,7%. EKP ekspertide 2017. aasta septembri makromajandusliku ettevaatega võrreldes on ÜTHI-koguinflatsiooni ettevaadet korrigeeritud ülespoole, kajastades peamiselt nafta- ja toiduainehindade tõusu.

Monetaaranalüüsi andmed osutavad laia rahapakkumise (M3) jätkuvale jõulisele kasvule. Selle aastane kasvumäär oli 2017. aasta septembris 5,2% ja oktoobris 5,0%, mis kajastab EKP rahapoliitiliste meetmete mõju ja likviidseimate hoiuste hoidmise madalat alternatiivkulu. Seega oli laia rahapakkumise kasvu peamiseks tõukejõuks endiselt kitsa rahaagregaadi M1 aastakasv, mis ulatus septembris 9,8%ni ja oktoobris 9,4%ni.

Erasektorile laenuandmise elavnemine, mida on täheldatud alates 2014. aasta algusest, hoogustub jätkuvalt. Mittefinantsettevõtetele antud laenude aastakasv kiirenes 2017. aasta septembri 2,4%-lt oktoobris 2,9%-le ning kodumajapidamistele antud laenude aastakasv püsis stabiilsena 2,7% tasemel.

Alates 2014. aasta juunist rakendatavate rahapoliitiliste meetmete mõju ülekandumine pakub endiselt märkimisväärset tuge ettevõtete ja kodumajapidamiste laenutingimustele, rahastamisele juurdepääsule (eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks) ning laenuvoogudele kogu euroalal.

Kokkuvõttes kinnitas majandusanalüüsi ja monetaaranalüüsi tulemuste võrdlus vajadust rakendada küllaldaselt toetavat rahapoliitilist kurssi, et tagada inflatsioonimäärade püsiv taastumine 2% tasemest allpool, ent selle lähedal.

Et saada rahapoliitilistest meetmetest maksimaalselt kasu, peavad ka teised poliitikavaldkonnad andma oma otsustava panuse pikemaajalisema kasvupotentsiaali tugevdamisse ja haavatavuste vähendamisse. Struktuurireformide rakendamist tuleb kõigis euroala riikides oluliselt tõhustada, et suurendada vastupanuvõimet, vähendada struktuurset tööpuudust ning tõsta euroala tootlikkust ja kasvupotentsiaali. Eelarvepoliitikaga seoses kinnitab üha stabiilsem ja laiapõhjalisem majanduskasv vajadust moodustada uuesti eelarvepuhvreid. See on eelkõige oluline riikides, kus valitsussektori võlakoormus püsib suur. Kõikide riikide huvides oleks püüelda aktiivsemalt majanduskasvu soodustavama eelarvepoliitika poole. Euroala majanduse vastupidavuse suurendamiseks on edaspidigi äärmiselt tähtis rakendada kõikides riikides täielikult, läbipaistvalt ja järjepidevalt stabiilsuse ja majanduskasvu pakti ning makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlust. Jätkuvalt on prioriteediks majandus- ja rahaliidu tugevdamine. EKP nõukogu kiidab heaks käimasoleva arutelu pangandusliidu ja kapitaliturgude liidu loomise lõpuleviimise ning majandus- ja rahaliidu institutsioonilise struktuuri tõhustamise teemal.

Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.

EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.