PRESSIKONVERENTS

EKP president Mario Draghi,
EKP asepresident Vítor Constâncio,
Tallinn, 8. juuni 2017

Daamid ja härrad, asepresidendil ja minul on hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil. Soovin tänada president Ardo Hanssonit külalislahkuse eest ning avaldada suurt tänu ka tema kolleegidele EKP nõukogu tänase istungi suurepärase korralduse eest. Anname nüüd ülevaate EKP nõukogu tänase istungi tulemustest.

EKP nõukogu tegi oma korraliste majandus- ja monetaaranalüüside põhjal otsuse jätta EKP baasintressimäärad muutmata. Eeldame, et need püsivad praegusel tasemel pikema aja vältel ning tunduvalt kauem, kui tehakse netovaraoste. Mittestandardsete rahapoliitiliste meetmetega seoses kinnitame, et igakuiseid netovaraoste 60 miljardi euro ulatuses kavatsetakse teha kuni 2017. aasta detsembri lõpuni või vajaduse korral kauem ning igal juhul seni, kuni inflatsiooni areng on EKP nõukogu hinnangul püsivalt kohandunud kooskõlas nõukogu inflatsioonieesmärgiga. Samal ajal kui tehakse netovaraoste, reinvesteeritakse varaostukava raames soetatud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvad põhiosa tagasimaksed.

EKP rahapoliitiliste meetmete abil on suudetud jätkuvalt säilitada väga soodsad rahastamistingimused, mis on vajalikud, et tagada inflatsioonimäärade püsiv lähenemine tasemele, mis on keskmise aja jooksul 2%st allpool, ent selle lähedal. Teave, mis on saadud pärast aprilli lõpus toimunud nõukogu eelmist istungit, kinnitab euroala majanduse jõulisemat kasvutempot, mis peaks kujunema varem eeldatust mõnevõrra kiiremaks. EKP nõukogu hinnangul on majanduskasvu väljavaadet ohustavad riskid praegu üldiselt tasakaalustatud.

Samal ajal ei ole inflatsioonidünaamika majanduskasvu mõjul veel jõulisemaks muutunud. Alusinflatsiooni näitajad püsivad seni jätkuvalt tagasihoidlikud. Selleks, et inflatsioonisurve tugevneks ja soodustaks koguinflatsiooni keskmise aja jooksul, on seega edaspidigi vaja märkimisväärselt toetavat rahapoliitilist kurssi. Kui väljavaade muutub vähem soodsaks või finantstingimused ei ole enam kooskõlas edasiste sammudega inflatsiooni arengu püsival kohandamisel, on EKP nõukogu valmis suurendama varaostukava mahtu ja/või kestust.

Järgnevalt EKP nõukogu hinnangust üksikasjalikumalt, alustades majandusanalüüsist. Euroala SKP reaalkasv kiirenes 2016. aasta viimases kvartalis 0,5% ja 2017. aasta esimeses kvartalis 0,6%. Laekunud andmed ning eelkõige küsitlustulemused osutavad jätkuvalt kiirele laiapõhjalisele kasvule eeloleval perioodil. EKP rahapoliitiliste meetmete mõju edasikandumine on edendanud finantsvõimenduse vähendamist ja peaks jätkuvalt toetama sisenõudlust. Eelkõige saab investeeringute hoogustumine ka edaspidi tuge väga soodsatest rahastamistingimustest ja ettevõtete suuremast kasumlikkusest. Tööhõive kasv, mida toetavad ka varasemad tööturureformid, aitab suurendada tegelikku kasutatavat tulu ja eratarbimist. Peale selle aitab maailmamajanduse taastumine üha enam kaasa kaubanduse ja euroala ekspordi kasvule. Majanduskasvu väljavaadet pärsivad siiski endiselt loidus struktuurireformide rakendamisel – seda eelkõige tooteturgudel – ning bilansside korrigeerimise jätkuv vajadus mitmes sektoris vaatamata pidevatele edusammudele.

Seda hinnangut kajastab üldjoontes eurosüsteemi ekspertide 2017. aasta juuni makromajanduslik ettevaade euroala kohta, mis finaliseeriti mai lõpus ja mille paikapidavus sõltub kõigi EKP rahapoliitiliste meetmete täielikust rakendamisest. Ettevaate kohaselt on SKP aastane reaalkasv 2017. aastal 1,9%, 2018. aastal 1,8% ja 2019. aastal 1,7%. EKP ekspertide 2017. aasta märtsi makromajandusliku ettevaatega võrreldes on SKP reaalkasvu prognoosi ettevaateperioodil ülespoole korrigeeritud.

Majanduskasvu väljavaadet ohustavaid riske peetakse üldiselt tasakaalustatuks. Ühelt poolt suurendab praegune positiivne tsükliline kasvutempo võimalust oodatust jõulisemaks majanduskasvuks. Teiselt poolt ohustavad väljavaadet endiselt langusriskid, mis on peamiselt seotud üleilmsete teguritega.

Eurostati kiirhinnangu kohaselt oli euroala aastane ÜTHI-inflatsioon 2017. aasta mais 1,4% võrreldes 1,9%ga aprillis ja 1,5%ga märtsis. Ootuspäraselt tulenes inflatsioonimäärade hiljutine kõikumine peamiselt energiahindadest ja teenuste hindade ajutisest tõusust ülestõusmispühade ajal. Nafta praeguste futuurihindade põhjal eeldatakse, et koguinflatsioon püsib lähikuudel tõenäoliselt praeguse taseme lähedal. Samal ajal jäävad alusinflatsiooni näitajad madalaks ja veel ei ole märke inflatsiooni veenvast kiirenemisest, kuna kasutamata ressursid pärsivad endiselt hinna- ja palgakujundust euroalal. Keskmise aja jooksul peaks alusinflatsioon tõusma üksnes vähehaaval, saades toetust meie rahapoliitilistest meetmetest, majanduse jätkuvast taastumisest ja majandusliku seisaku järkjärgulisest taandumisest.

Samasugune hinnang kajastub üldjoontes ka eurosüsteemi ekspertide 2017. aasta juuni makromajanduslikus ettevaates euroala kohta, kus prognoositakse, et aastane ÜTHI-inflatsioon on 2017. aastal 1,5%, 2018. aastal 1,3% ja 2019. aastal 1,6%. EKP ekspertide 2017. aasta märtsi makromajandusliku ettevaatega võrreldes on ÜTHI-koguinflatsiooni ettevaadet korrigeeritud allapoole, kajastades peamiselt madalamat naftahinda.

Monetaaranalüüsi andmed osutavad laia rahapakkumise (M3) jätkuvale jõulisele kasvule – selle aastane kasvumäär oli 2017. aasta märtsis 5,3% ja aprillis 4,9%. Nagu ka eelnenud kuudel, toetasid M3 aastakasvu valdavalt selle kõige likviidsemad komponendid, kusjuures kitsa rahaagregaadi M1 aastakasv oli 2017. aasta märtsis 9,1% ja aprillis 9,2%.

Erasektorile laenuandmise kasv, mida on täheldatud alates 2014. aastast, hoogustub jätkuvalt. Mittefinantsettevõtetele antud laenude aastakasv oli 2017. aasta märtsis 2,3% ja aprillis 2,4% ning kodumajapidamistele antud laenude aastakasv püsis stabiilsena, olles aprillis 2,4%. Alates 2014. aasta juunist rakendatavate rahapoliitiliste meetmete mõju ülekandumine pakub endiselt märkimisväärset tuge ettevõtete ja kodumajapidamiste laenutingimustele, rahastamisele juurdepääsule (eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks) ning laenuvoogudele kogu euroalal.

Kokkuvõttes kinnitab majandusanalüüsi ja monetaaranalüüsi tulemuste võrdlus vajadust jätkata märkimisväärselt toetava rahapoliitilise kursi rakendamist, et tagada inflatsioonimäärade püsiv taastumine 2% tasemest allpool, ent selle lähedal.

Et saada rahapoliitilistest meetmetest maksimaalselt kasu, peab ka teiste poliitikavaldkondade panus majanduskasvu tugevdamisel olema märgatavalt suurem. Struktuurireformide rakendamist tuleb oluliselt tõhustada, et suurendada vastupanuvõimet, vähendada struktuurset tööpuudust, tõsta tööviljakust ning hoogustada kogutoodangu potentsiaalset kasvu. Eelarvepoliitikas oleks kõikide riikide huvides püüelda majanduskasvu soodustavama eelarvepoliitika poole. Euroala majanduse vastupidavuse tagamiseks on edaspidigi äärmiselt tähtis rakendada kõikides riikides täielikult, läbipaistvalt ja järjepidevalt stabiilsuse ja majanduskasvu pakti ning makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlust.

Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.

EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.