Eurosüsteemi konsolideeritud finantsaruanne seisuga 20. veebruar 2009

20. veebruaril 2009 lõppenud nädalal vähenes kulla ja kullaga seotud nõuete (varade kirje 1) maht 166 miljoni euro võrra. Selle tingisid eurosüsteemi ühe keskpanga sooritatud kullamüük (kooskõlas 27. septembril 2004 jõustunud keskpankade kullakokkuleppega) ja eurosüsteemi teise keskpanga sooritatud kuldmüntide ost.

Eurosüsteemi netopositsioon välisvääringus (varade kirjed 2 ja 3, millest on maha arvatud kohustuste kirjed 7, 8 ja 9) vähenes kliendi- ja portfellitehingute ning USA dollarites teostatud likviidsust suurendavate operatsioonide tulemusel 1,3 miljardi euro võrra 310,4 miljardi euroni. Neljapäeval, 19. veebruaril 2009 möödus 70 miljardi USA dollari suuruse likviidsust suurendava pöördoperatsiooni tähtaeg ning teostati uus operatsioon väärtusega 65,8 miljardit USA dollarit ja tähtajaga seitse päeva. Eurosüsteem teostas selle operatsiooni seoses Euroopa Keskpanga (EKP) ja USA Föderaalreservi Süsteemi ajutise vastastikuse valuutakokkuleppega ( swap-tehing). Kolmapäeval, 18. veebruaril 2009 möödus euro ja Šveitsi frangi vahel teostatud 35,7 miljardi Šveitsi frangi suuruse valuutavahetusoperatsiooni tähtaeg ning teostati uus operatsioon väärtusega 33,5 miljardit Šveitsi franki ja tähtajaga seitse päeva. Eurosüsteem teostas selle operatsiooni seoses EKP ja Šveitsi Rahvuspanga ajutise vastastikuse valuutakokkuleppega ( swap-tehing) ning see ei mõjutanud eurosüsteemi netopositsiooni välisvääringus.

Reedel, 20. veebruaril 2009 teostati 0,2 miljardi euro suurune likviidsust suurendav üleöö tagasiostutehing, mis mõjutas nõudeid eurodes euroalavälistele residentidele (varade kirje 4). Eurosüsteem teostas selle tehingu seoses Ungari keskpangaga sõlmitud kokkuleppega, et toetada Ungari keskpanga operatsioone.

Eurosüsteemi eurodes nomineeritud ja euroala residentidele kuuluvate likviidsete väärtpaberite (varade kirje 7) maht kasvas 1,4 miljardi euro võrra 285,1 miljardi euroni. Ringluses olevate pangatähtede arv (kohustuste kirje 1) vähenes 1,5 miljardi euro võrra 739,3 miljardi euroni. Kohustused valitsussektori ees (kohustuste kirje 5.1) suurenesid 23,1 miljardi euro võrra 105,7 miljardi euroni.

Eurosüsteemi netolaenud krediidiasutustele (varade kirje 5, millest on maha arvatud kohustuste kirjed 2.2, 2.3, 2.4, 2.5 ja 4) kasvasid 13,6 miljardi euro võrra 618,8 miljardi euroni. Kolmapäeval, 18. veebruaril 2009 möödus 197,7 miljardi euro suuruse põhilise refinantseerimisoperatsiooni tähtaeg ning teostati uus operatsioon väärtusega 215,3 miljardit eurot.

Laenamise püsivõimalust (varade kirje 5.5) kasutati 1,4 miljardi euro ulatuses (võrreldes 0,6 miljardi euroga eelmisel nädalal) ning hoiustamise püsivõimalust (kohustuste kirje 2.2) kasutati 80 miljardi euro ulatuses (võrreldes 75,9 miljardi euroga eelmisel nädalal).

Kõigi tehingute tulemusel vähenesid eurosüsteemi krediidiasutuste hoiused arvelduskontodel (kohustuste kirje 2.1) 4,1 miljardi euro võrra 243,4 miljardi euroni.

Eurosüsteemi konsolideeritud finantsaruande kohta seisuga 13. veebruar 2009 (avaldatud 17. veebruar 2009) märgitakse, et kirje „Pangakontode jäägid, väärtpaberiinvesteeringud, välislaenud ning muud välisvarad” (varade kirje 2.2) jääk oleks pidanud olema 145 666 miljonit eurot 146 114 miljoni euro asemel ning kirje „Nõuded välisvääringus euroala residentidele” (varade kirje 3) jääk oleks pidanud olema 168 736 miljonit eurot 168 287 miljoni euro asemel. Kirje „Muud kohustused” (kohustuste kirje 10) jääk oleks pidanud olema 175 848 miljonit eurot 175 849 miljoni euro asemel.

Käesoleva nädala finantsaruandes toodud tegelikud nädalased muutused hõlmavad juba eelmainitud muutusi.