32013R1409

Keel
- Minu EUR-Lex
- Logi sisse
- Registreeru
- Minu hiljutised otsingud (0)

See dokument on väljavõte EUR-Lexi veebisaidilt.

Nõuanded

Vajate rohkem otsinguvõimalusi? Kasutage Täppisotsing

EUROPA
EUR-Lexi avaleht
Määrus - 1409/2013 - ET - EUR-Lex

Dokument 32013R1409

Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 1409/2013, 28. november 2013 , maksete statistika kohta (EKP/2013/43)

ELT L 352, 24.12.2013, lk 18—44 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Dokumendi õiguslik staatus Kehtivad: Seda akti on muudetud. Praegune konsolideeritud versioon: 01/01/2022

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/1409/oj

HTML

PDF

Euroopa Liidu Teataja

24.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 352/18

EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) nr 1409/2013,

28. november 2013,

maksete statistika kohta

(EKP/2013/43)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artiklit 5,

võttes arvesse nõukogu 23. novembri 1998. aasta määrust (EÜ) nr 2533/98 statistilise teabe kogumise kohta Euroopa Keskpanga poolt, (1) eelkõige selle artikli 5 lõiget 1 ja artikli 6 lõiget 4,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni arvamust

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Keskpank vajab oma ülesannete täitmiseks võrdlevat maksestatistikat riikide kaupa. Määruse (EÜ) nr 2533/98 artikli 2 lõike 1 kohaselt võib teavet koguda maksete ja maksesüsteemide statistika valdkonnas. Asjaomased andmed on olulised liikmesriikide makseturgude arengu tuvastamiseks ja jälgimiseks ning maksesüsteemide tõrgeteta toimimise edendamiseks.

(2)

Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (edaspidi „EKPSi põhikiri”) artikli 5.1 kohaselt peab EKP riikide keskpankade (RKPde) kaasabil koguma kas riikide pädevatelt ametiasutustelt või otse majandussubjektidelt statistilist teavet, mida on vaja Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPSi) ülesannete täitmiseks. EKPSi põhikirja artikli 5.2 kohaselt peavad RKPd võimalikult suures ulatuses täitma artiklis 5.1 kirjeldatud ülesandeid.

(3)	Eurosüsteem kogub maksete kohta teavet kooskõlas suunisega EKP/2007/9 (2). Maksete statistika kvaliteedi ja usaldusväärsuse tagamise ning andmeid esitava üldkogumi täieliku hõlmatuse tagamiseks peaks asjaomast teavet koguma vahetult andmeesitajatelt.

(4)	Makseteabe kogumise meetodid peaksid arvesse võtma Euroopa Liidu maksete valdkonna õigusraamistikku, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/64/EÜ, (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/110/EÜ (4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 924/2009 (5) artiklit 5.

(5)

RKPdel võib olla vajadus koguda tegelikult andmeid esitavalt üldkogumilt statistilist teavet, et täita EKP statistikanõudeid laiemas statistikaaruandluse raamistikus, mille RKPd loovad omal vastutusel vastavalt liidu või riigi õigusele või kehtiva tava kohaselt ja mis täidab ka muid statistilisi eesmärke, kui see ei kahjusta EKP statistikanõuete täitmist. Samuti võib see vähendada aruandluskoormust. Läbipaistvuse suurendamiseks on sellistel juhtudel kohane andmeesitajatele teatada, et andmeid kogutakse muudel statistilistel eesmärkidel. Konkreetsetel juhtudel võib EKP kasutada muudel eesmärkidel kogutud teavet oma nõuete täitmiseks.

(6)

Kuigi EKPSi põhikirja artikli 34.1 alusel vastu võetud EKP määrused ei anna õigusi ega sea kohustusi liikmesriikidele, mille rahaühik ei ole euro (edaspidi „euroalavälised liikmesriigid”), kohaldatakse EKPSi põhikirja artiklit 5 nii liikmesriikidele, mille rahaühik on euro (edaspidi „euroala liikmesriigid”), kui ka euroalavälistele liikmesriikidele. Määruse (EÜ) nr 2533/98 põhjenduses 17 osutatakse, et EKPSi põhikirja artiklist 5 koosmõjus Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikega 3 tuleneb kohustus kavandada ja kohaldada riigisiseseid meetmeid, mida euroalavälised liikmesriigid peavad asjakohaseks selleks, et koguda EKP aruandlusnõuete täitmiseks vajalikku statistilist teavet ning õigel ajal valmistuda statistika valdkonnas euroala liikmesriigiks saamiseks. Seetõttu võib käesoleva määruse sätteid laiendavalt kohaldada euroalaväliste liikmesriikide RKPde suhtes, kui RKP teeb eurosüsteemiga koostööd EKP soovituse alusel.

(7)	Konfidentsiaalse statistilise teabe kaitsele ja kasutamisele peaks kohaldama määruse (EÜ) nr 2533/98 artiklis 8 sätestatud standardeid.

(8)

On vaja kehtestada tõhus kord tehniliste muudatuste tegemiseks käesoleva määruse lisadesse, tingimusel et need ei muuda selle aluspõhimõtteid ega mõjuta aruandluskoormust. Selle korra rakendamisel võetakse arvesse EKPSi statistikakomitee seisukohti. RKPd ja muud EKPSi komiteed võivad teha ettepanekuid tehniliste muudatuste tegemiseks lisadesse statistikakomitee kaudu,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	mõisteid „andmeesitaja” ja „resident” kasutatakse määruse (EÜ) nr 2533/98 artiklis 1 määratletud tähenduses;

b)	mõisteid „makseteenus”, „makseteenuse pakkuja”, „makseasutus” ja „maksesüsteem” kasutatakse direktiivi 2007/64/EÜ artiklis 4 määratletud tähenduses;

c)	mõisteid „e-raha väljastaja” ja „e-raha asutus” kasutatakse direktiivi 2009/110/EÜ artiklis 2 määratletud tähenduses;

d)	„maksesüsteemi käitaja” on maksesüsteemi haldamise eest õiguslikult vastutav juriidiline isik.

Artikkel 2

Tegelik andmeid esitav üldkogum

1. Tegelik andmeid esitav üldkogum koosneb makseteenuse pakkujatest (sh e-raha väljastajad) ja/või maksesüsteemide käitajatest.

2. Andmeesitajate suhtes kohaldatakse kõiki statistikaaruandluse nõudeid.

Artikkel 3

Statistikaaruandluse nõuded

1. Tegelik andmeid esitav üldkogum esitab statistika selle liikmesriigi RKP-le, mille resident on andmeesitaja, kooskõlas III lisaga ning võttes arvesse I ja II lisas toodud selgitusi ja määratlusi.

2. RKPd määratlevad ja rakendavad riigi erisusi arvestades aruandluskorra, mida tegelik andmeid esitav üldkogum peab järgima. RKPd tagavad, et see aruandluskord võimaldab saada käesolevas määruses nõutava statistilise teabe ja täpselt kontrollida edastamist, täpsust, mõistete vastavust ja andmete parandamist käsitlevate IV lisas sätestatud miinimumnõuete järgimist.

Artikkel 4

Erandid

1. RKPd võivad teha andmeesitajatele erandi ühest või mitmest käesolevas määruses sätestatud nõudest:

a)	makseasutustele, kui nad täidavad direktiivi 2007/64/EÜ artikli 26 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimusi;

b)	e-raha asutustele, kui nad täidavad direktiivi 2009/110/EÜ artikli 9 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimusi;

c)	punktides a ja b nimetamata muudele makseteenuste pakkujatele, kui nad täidavad kas direktiivi 2009/110/EÜ artikli 9 lõigetes 1 ja 2 või direktiivi 2007/64/EÜ artikli 26 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimusi.

2. RKPd võivad andmeesitajatele lõike 1 alusel erandeid teha vaid juhul, kui asjaomaste andmeesitajate riigisisene osakaal igat liiki makseteenuse raames tehtud maksetehingutes ei ole statistiliselt oluline.

3. RKPd võivad andmeesitajatele teha erandeid andmete esitamise osas mitterahaloomeasutustega tehtud tehingute kohta, kui: a) erandi adressaadiks olevate andmeesitajate poolt III lisa tabelis 4 osutatud teenuste koguväärtus ei ületa riigisiseselt 5 % iga sellise teenuse väärtusest ja b) aruandluskoormus oleks selliste andmeesitajate suurusega võrreldes ebaproportsionaalne.

4. Kui RKP teeb lõike 1 või 3 alusel erandi, teavitab ta sellest EKPd, esitades samal ajal andmed kooskõlas artikli 6 lõikega 1.

5. EKP avaldab nende üksuste nimekirja, kelle suhtes RKPd on teinud erandi.

Artikkel 5

Statistika eesmärgil koostatud nimekiri makseteenuse pakkujate ja maksesüsteemide käitajate kohta

1. EKP juhatus koostab ja haldab nimekirja makseteenuse pakkujate (sh e-raha väljastajate) ja maksesüsteemide käitajate kohta, kelle suhtes kohaldatakse käesolevat määrust. Nimekirja aluseks võivad olemasolu korral olla järelevalve alla kuuluvate makseteenuse pakkujate ja riigi ametiasutuste loodud maksesüsteemide käitajad.

2. RKPd ja EKP teevad lõikes 1 osutatud nimekirja ja selle ajakohastused asjaomastele andmeesitajatele kättesaadavaks kohasel viisil, sh elektrooniliste vahenditega, interneti kaudu või asjaomaste andmeesitajate taotluse korral paberkandjal.

3. Lõikes 1 osutatud nimekiri on mõeldud ainult teavitamiseks. Kui lõikes 1 osutatud nimekirja viimane kättesaadav elektrooniline versioon on ebatäpne, ei rakenda EKP sanktsioone ühegi üksuse suhtes, kes ei ole oma aruandluskohustust nõuetekohaselt täitnud, kui nad tuginesid ebatäpsele nimekirjale heauskselt.

Artikkel 6

Tähtajalisus

1. RKPd esitavad EKP-le III lisas osutatud statistilise teabe kord aastas andmete kogumisele järgneva aasta maikuu viimase tööpäeva lõpuks.

2. RKPd otsustavad, millal ja millise perioodilisusega nad soovivad EKP aruandlustähtaegade järgimiseks andmeesitajatelt andmeid saada, ning teavitavad sellest andmeesitajaid.

Artikkel 7

Statistilise teabe kontrollimine ja sundkogumine

RKPdel on õigus kontrollida ja sundkoguda teavet, mida andmeesitajad peavad käesoleva määruse alusel esitama, ilma et see mõjutaks EKP õigust seda ise teha. Nimetatud õigust kasutavad RKPd eelkõige juhul, kui andmeesitaja ei täida IV lisas sätestatud edastamist, täpsust, mõistete vastavust ja andmete parandamist käsitlevaid miinimumnõudeid.

Artikkel 8

Aruandluse algus

Erandina artiklist 6 algab aruandlus käesoleva määruse alusel 2015. aasta juunis statistilise teabega 2014. aasta teise poole vaatlusperioodi kohta (st alates juulist 2014).

Artikkel 9

Muudatuste tegemise lihtsustatud kord

Võttes arvesse statistikakomitee seisukohti, on EKP juhatusel õigus teha käesoleva määruse lisades tehnilisi muudatusi, tingimusel et need ei muuda määruse aluspõhimõtteid ega mõjuta aruandluskoormust. EKP juhatus teavitab EKP nõukogu sellisest muudatusest põhjendamatu viivituseta.

Artikkel 10

Lõppsäte

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

Frankfurt Maini ääres, 28. november 2013

EKP nõukogu nimel

EKP president

Mario DRAGHI

(1) EÜT L 318, 27.11.1998, lk 8.

(2) 1. augusti 2007. aasta suunis EKP/2007/9 rahandusstatistika ning finantsasutuste ja -turgude statistika kohta (ELT L 341, 27.12.2007, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta direktiiv 2007/64/EÜ makseteenuste kohta siseturul (ELT L 319, 5.12.2007, lk 1).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/110/EÜ, mis käsitleb e-raha asutuste asutamist ja tegevust ning usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet (ELT L 267, 10.10.2009, lk 7).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 924/2009 piiriüleste maksete kohta ühenduses ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2560/2001 (ELT L 266, 9.10.2009, lk 11).

I LISA

MAKSETE STATISTIKA ÜLDSTRUKTUUR

1. OSA ÜLEVAADE

1.1 osa Tabelite ülevaade

Euroopa Keskpank (EKP) koostab maksete statistika riikide tasandil, kogudes harmoneeritud andmeid iga riigi keskpanga (RKP) kaudu. Andmeid kogutakse allpool kirjeldatud seitsme tabeli põhjal, mis hõlmavad iga rahaühikuna eurot kasutava liikmesriigi (edaspidi „euroala liikmesriik”) riigisiseseid andmeid, mis ühendatakse hiljem kõiki euroala liikmesriike hõlmavateks võrdlevateks tabeliteks.

Tabel	Peamiste omaduste kirjeldus
Tabel 1: asutused, mis osutavad makseteenust mitterahaloomeasutustele	Jaotused, mis näitavad üleööhoiuste, maksekontode ja e-raha kontode arvu ning salvestatud e-raha väärtuse jääki, krediidiasutuste, e-raha asutuste ja muude makseteenuse pakkujate ja e-raha väljastajate kaupa
Tabel 2: maksekaartide funktsioonid	Riigis resideerivate makseteenuse pakkujate poolt välja antud kaartide arv. Kaardiandmed koostatakse kaardi funktsioonide kaupa
Tabel 3: kaardilugejad	Riigis resideerivate makseteenuse pakkujate poolt kättesaadavaks tehtud terminalide arv. Terminalide andmetes tehakse vahet pangaautomaatide, müügikoha terminalide ja e-raha kaarditerminalide vahel
Tabel 4: maksetehingud, millesse on kaasatud mitterahaloomeasutused	Mitterahaloomeasutuste poolt riigis resideerivate makseteenuse pakkujate kaudu saadetud ja saadud maksetehingute arv ja väärtus. Tehingute andmed koostatakse makseteenuse kaupa geograafilises jaotuses
Tabel 5: mitterahaloomeasutusi kaasavad maksetehingud terminalide kaupa	Mitterahaloomeasutuste poolt makseteenuse pakkujate kaudu saadetud maksetehingute arv ja väärtus. Tehingute andmed koostatakse terminalide liikide kaupa geograafilises jaotuses
Tabel 6: osalemine teatavates maksesüsteemides	Osalejate arv igas riigis asuvas maksesüsteemis; vahet tehakse otseosalejate ja kaudsete osalejate vahel; otseosalejate puhul esitatakse jaotus asutuste liikide kaupa
Tabel 7: teatavates maksesüsteemides töödeldud maksed	Riigis asuvas maksesüsteemis töödeldud maksete arv ja väärtus makseteenuste kaupa ja geograafilises jaotuses

1.2 osa Teabe liik

1.	Positsioonide andmed tabelites 1, 2, 3 ja 6 osutavad perioodi lõpule, st need on vaatlusaluse kalendriaasta viimase tööpäeva seisud. Emiteeritud e-raha positsiooniväärtused koostatakse eurodes ja need hõlmavad kõikides vääringutes vääringustatud maksete salvestusi.

2.	Voogude andmed tabelites 4, 5 ja 7 hõlmavad perioodi jooksul kogunenud maksetehinguid, st vaatlusaluse kalendriaasta kogusumma. Tehinguväärtused koostatakse eurodes ja need hõlmavad maksetehinguid kõikides vääringutes.

1.3 osa Konsolideerimine sama riigi territooriumil

1.	Iga euroala liikmesriigi osas koosneb andmeid esitav üldkogum makseteenuse pakkujatest ja/või maksesüsteemide haldajatest.

Makseteenuse pakkujad on sellel territooriumil asuvad asutused, sh väljaspool territooriumi asuvate emaettevõtjate tütarettevõtjad ning selliste asustuste filiaalid, mille peakontor asub väljaspool territooriumi.

a)	Tütarettevõtjad on eraldiseisvad registreeritud üksused, milles teisel üksusel on enamus- või täisosalus.

b)	Filiaal on registreerimata üksus, mis ei ole iseseisev juriidiline isik ja mis kuulub täielikult emaettevõtjale.

Statistikaeesmärkidel kohaldatakse riigisiseselt makseteenuste pakkujate konsolideerimisel järgmisi põhimõtteid:

Kui emaettevõtja ja tema tütarettevõtjad on sama riigi territooriumil asuvad makseteenuse pakkujad, võib emaettevõtja konsolideerida oma statistilistes aruannetes nende tütarettevõtjate tegevuse. Seda kohaldatakse ainult siis, kui emaettevõtja ja selle tütarettevõtjad on sama liiki makseteenuse pakkujad.

Kui asutuse filiaal asub teise euroala liikmesriigi territooriumil, käsitab euroala liikmesriigis asuv registreeritud või peakontor sellist filiaali teise euroala liikmesriigi residendina. Vastupidisel juhul käsitab euroala liikmesriigis asuv filiaal teise euroala liikmesriigi territooriumil asuvat registreeritud või peakontorit või muud sama asutuse filiaali teise euroala liikmesriigi residendina.

Kui asutuse filiaal asub väljaspool euroala liikmesriikide territooriumi, käsitab euroala liikmesriigis asuv registreeritud või peakontor sellist filiaali välismaailma residendina. Vastupidisel juhul käsitab euroala liikmesriigis asuv filiaal väljaspool euroala liikmesriike asuvat registreeritud või peakontorit või muud sama asutuse filiaali välismaailma residendina.

4.	Statistikaeesmärkidel ei ole makseteenuse pakkujate piiriülene konsolideerimine lubatud.

5.	Kui maksesüsteemi haldaja vastutab mitme sama riigi territooriumil asuva maksesüsteemi eest, esitatakse andmed iga maksesüsteemi kohta eraldi.

6.	Offshore-finantskeskustes asuvaid asutusi käsitatakse statistikaeesmärkidel selle territooriumi residendina, kus need keskused asuvad.

2. OSA ERIOMADUSED TABELITES 2 KUNI 7

2.1 osa Maksekaardi funktsioonid (tabel 2)

Kui „maksefunktsiooniga kaart, v.a juhul, kui kaardil on ainult e-raha funktsioon” võimaldab mitut funktsiooni, võetakse see arvesse kõikides asjaomastes alaliikides. Seetõttu võib maksefunktsiooniga kaartide koguarv olla väiksem kui kõikide alaliikide summa. Topeltarvestamise vältimiseks ei tohiks alaliike summeerida.

2.	„E-raha funktsiooniga kaart” võib olla kas „kaart, millele saab vahetult salvestada e-raha” või „kaart, mis võimaldab juurdepääsu e-raha kontodele salvestatud e-rahale”. Seetõttu on e-raha funktsiooniga kaartide koguarv võrdne kahe alaliigi summaga.

Residendist makseteenuse pakkujate välja antud kaartide koguarv esitatakse eraldi näitaja „kaartide koguarv, sõltumata kaardi funktsioonidest” all. See arvnäitaja ei pruugi olla võrdne näitajate „sularahafunktsiooniga kaardid”, „maksefunktsiooniga kaardid” ja „e-raha funktsiooniga kaardid” summaga, sest need liigid ei pruugi olla üksteist välistavad.

„Kombineeritud deebet-, sularaha ja e-raha funktsiooniga kaart” osutab makseteenuse pakkuja välja antud kaardile, millel on nii sularaha, deebet- kui ka e-raha funktsioon. Lisaks esitatakse vastavad andmed kõikides alaliikides:

a)	„sularahafunktsiooniga kaardid”;

b)	„deebetfunktsiooniga kaardid”;

c)	„e-raha funktsiooniga kaardid”.

5.	Kui kombineeritud funktsiooniga kaardil on lisafunktsioonid, esitatakse ka need andmed vastava alaliigi all.

6.	Kaardid võetakse arvesse kaardi väljaandja poolel, sõltumata kaardivaldaja residentsusest või kaardiga seotud konto asukohast.

7.	Iga riik esitab andmed konkreetses riigis makseteenuse osutajate välja antud kaartide arvu kohta, sõltumata kaardi tootemargi võimalikust ühiskasutusest.

8.	Siia kuuluvad ringluses olevad kaardid, sõltumata nende väljaandmise ajast ja tegelikust kasutamisest.

9.	Siia kuuluvad ka kaardisüsteemide (st kolme või nelja osapoolega süsteemide) poolt välja antud kaardid.

10.	Siia ei kuulu aegunud või ringlusest eemaldatud kaardid.

11.	Siia kuuluvad ka kaubandusettevõtjate välja antud kaardid (st jaeüksuste kaardid), v.a juhul, kui need on välja antud koostöös makseteenuse pakkujaga (st tootemargi ühiskasutus).

2.2 osa Kaardilugejad (tabel 3)

1.	Andmed esitatakse kõikide residendist makseteenuse pakkujate poolt kättesaadavaks tehtud terminalide kohta – nii aruandluse riigis kui ka väljaspool aruandluse riiki asuvate terminalide kohta.

2.	Terminali kättesaadavaks teinud üksus on omandaja, sõltumata terminali omandilisest kuuluvusest. Seetõttu võetakse arvesse vaid omandaja poolt kättesaadavaks tehtud terminalid.

3.	Välismaal asuvate makseteenuse pakkujate filiaalide ja/või tütarettevõtete poolt kättesaadavaks tehtud terminalide kohta ei esita andmeid mitte emaettevõtjast makseteenuse pakkuja, vaid filiaalid ja/või tütarettevõtjad ise.

4.	Iga terminal võetakse arvesse eraldi, ka juhul, kui kaubandusettevõtja asukohas on mitu sama liiki terminali.

5.	Enam kui ühe funktsiooniga pangaautomaat võetakse arvesse igas vastavas alaliigis. Seetõttu võib pangaautomaatide koguarv olla väiksem kui kõikide alaliikide summa. Topeltarvestamise vältimiseks ei tohiks alaliike summeerida.

6.	Müügikoha terminalid jaotatakse kaheks alaliigiks: „e-ülekande müügikoha terminalid” ja „e-raha kaarditerminalid”. Neid alaliike ei tohiks summeerida, sest tegemist on näitajaga „sellest:” ning tulemus ei võrduks koguarvuga.

7.	Enam kui ühe funktsiooniga e-raha kaarditerminal võetakse arvesse igas vastavas alaliigis. Seetõttu võib e-raha kaarditerminalide koguarv olla väiksem kui kõikide alaliikide summa. Topeltarvestamise vältimiseks alaliike ei summeerita.

2.3 osa Maksetehingud, millesse on kaasatud mitterahaloomeasutused (tabel 4)

Maksetehinguid mis tahes osapoolele algatavad mitterahaloomeasutused; maksetehinguid mitterahaloomeasutustele algatavad makseteenuste pakkujad. Siia kuuluvad:

a)	erinevate makseteenuse pakkujate hallatavate kontode vahelised maksetehingud, mis tehakse vahendaja kaudu, st maksed saadetakse teisele makseteenuse pakkujale või maksesüsteemi, ja

b)	ühe makseteenuse pakkuja hallatavate kontode vahelised maksetehingud (näiteks on-us tehingud), mis arveldatakse kas makseteenuse pakkuja enda kontodel või vahendaja (st teise makseteenuse pakkuja või maksesüsteemi) kaudu.

2.	Residendist makseteenuse pakkuja algatatud maksetehingud, mis on tehtud konkreetse tehingukorraldusega (st makseinstrumenti kasutades), võetakse arvesse liigi „tehingud makseteenuse liigi kohta” all.

3.	Siia kuuluvad rahaülekanded ühe osapoole erinevate kontode vahel ning ka erinevat tüüpi kontode vahel, vastavalt kasutatud makseteenusele. Erinevat tüüpi kontode vahelised ülekanded hõlmavad näiteks ülekandeid ülekantavalt hoiuselt kontole, millel hoitakse mitteülekantavat hoiust.

4.	Maksekogumite puhul võetakse arvesse iga maksetehing eraldi.

5.	Siia kuuluvad välisvääringus vääringustatud maksetehingud. Andmed konverteeritakse eurodeks EKP viitekursi või tehingutele kohaldatavate vahetuskursside alusel.

Siia ei kuulu residendist makseteenuse osutaja algatatud maksetehingud, mis on tehtud ilma konkreetse tehingukorralduseta (st makseteenust kasutamata), tavalise raamatupidamiskandega mitterahaloomeasutuse kontol. Kui selliseid tehinguid ei ole võimalik eristada, kajastatakse need liigi „tehingud makseteenuse liigi kohta” all.

Maksetehingud kokku

„Mitterahaloomeasutusi kaasavate maksetehingute koguarv” on kuue üksteist välistava alaliigi summa: „kreeditkorraldused”, „otsekorraldused”, „kaardimaksed residendist makseteenuse pakkujate poolt väljastatud kaartidega, v.a juhul, kui kaardil on ainult e-raha funktsioon”, „e-raha maksetehingud”, „tšekid” ja „muud makseteenused”.

Kreeditkorraldused

8.	Iga tehing jaotatakse ühte kindlasse alaliiki, st kas „paberkandjal algatatud” või „elektrooniliselt algatatud”. Kuna alaliigid on teineteist välistavad, on kreeditkorralduste koguarv võrdne alaliikide summaga. Sama põhimõtet kohaldatakse ka kreeditkorralduste koguväärtuse suhtes.

„Elektrooniliselt algatatud” kreeditkorraldused jagatakse omakorda „failina/kogumina algatatud” ja „üksikmaksena algatatud” korraldusteks. Kuna alaliigid on teineteist välistavad, on elektrooniliselt algatatud kreeditkorralduste koguarv võrdne alaliikide summaga. Sama põhimõtet kohaldatakse ka elektrooniliselt algatatud kreeditkorralduste koguväärtuse suhtes.

10.	Siia kuuluvad kreeditkorralduse funktsiooniga pangaautomaadis tehtud kreeditkorraldused.

11.	Kreeditkorraldused on ka ühes või mõlemas otsas sularahas arveldatavad maksetehingud ning tehingud, mille puhul kasutatakse kreeditkorralduse makseteenust.

12.	Siia kuuluvad ka kreeditkorraldused, mida kasutatakse krediit- või edasilükatud deebetfunktsiooniga kaartidega tehtud tehingute tasaarveldamiseks.

13.	Kreeditkorraldused hõlmavad ka ühtse euromaksete piirkonna (SEPA) kreeditkorraldusi ja SEPA-väliseid tehinguid. SEPA-välised tehingud esitatakse ka alaliigi „SEPA-välised” all.

14.	Alaliigid „failina/kogumina algatatud” ja „üksikmaksena algatatud” hõlmavad kõiki SEPA ja SEPA-väliseid tehinguid.

15.	„Saadetud riigisisesed tehingud”, „saadetud piiriülesed tehingud” ja „laekunud piiriülesed tehingud” hõlmavad nii SEPA kui ka SEPA-väliseid tehinguid.

16.	Kreeditkorraldused ei hõlma panga vormi kasutades kontole tehtud sularahamakseid.

Otsekorraldused

17.	Siia kuuluvad nii ühekordsed kui ka korduvad otsekorraldused. Korduvate otsekorralduste puhul võetakse iga üksik makse tehinguna arvesse.

18.	Siia kuuluvad ka krediit- või edasilükatud deebetfunktsiooniga kaartidega tehtud tehingute tasaarveldamiseks kasutatud otsekorraldused, sest tegemist on kaardi valdaja eraldi maksega kaardi väljaandjale.

19.	Otsekorraldused jagatakse omakorda „failina/kogumina algatatud” ja „üksikmaksena algatatud” korraldusteks. Kuna alaliigid on teineteist välistavad, on otsekorralduste koguarv võrdne alaliikide summaga. Sama põhimõtet kohaldatakse ka otsekorralduste koguväärtuse suhtes.

20.	Otsekorraldused hõlmavad nii SEPA otsekorraldusi kui ka SEPA-väliseid tehinguid. SEPA-välised tehingud esitatakse ka alaliigi „SEPA-välised” all.

21.	Alaliigid „failina/kogumina algatatud” ja „üksikmaksena algatatud” hõlmavad kõiki SEPA ja SEPA-väliseid tehinguid.

22.	„Saadetud riigisisesed tehingud”, „saadetud piiriülesed tehingud” ja „laekunud piiriülesed tehingud” hõlmavad nii SEPA kui ka SEPA-väliseid tehinguid.

23.	Otsekorraldused ei hõlma panga vormi kasutades kontole tehtud sularahamakseid.

Kaardimaksed

24.	Andmed esitatakse kõikide residendist makseteenuse pakkujate poolt välja antud kaartidega tehtud maksetehingute kohta, sõltumata maksetehingu aluseks oleva tootemargi asukohast.

25.	Makseteenuse kaupa esitatud tehingud hõlmavad andmeid virtuaalsetes müügikohtades (nt internetis või telefoni teel) tehtud kaarditehingute kohta.

26.

Maksetehingud tehakse deebet-, krediit- või edasilükatud deebetfunktsiooniga kaardiga terminalis või muu kanali kaudu. Kaardimaksetehingute andmed esitatakse järgmiste jaotuste kaupa:

a)	„maksed deebetfunktsiooniga kaardiga”;

b)	„maksed edasilükatud deebetfunktsiooniga kaardiga”;

c)	„maksed krediitfunktsiooniga kaardiga”;

d)	„maksed deebet- või edasilükatud deebetfunktsiooniga kaardiga”;

e)	„maksed krediit- või edasilükatud deebetfunktsiooniga kaardiga”.

27.	Andmed alaliikide „maksed deebet- või edasilükatud deebetfunktsiooniga kaardiga” ja „maksed krediit- või edasilükatud deebetfunktsiooniga kaardiga” kohta esitatakse vaid juhul, kui kaardi konkreetset funktsiooni ei ole võimalik tuvastada.

28.	Iga tehing võetakse arvesse ainult ühes allaliigis. Kuna alaliigid on teineteist välistavad, on kaardimaksete koguarv võrdne alaliikide summaga. Sama põhimõtet kohaldatakse ka kaardimaksete koguväärtuse suhtes.

29.

Kaardiga tehtud maksetehingud jagatakse „füüsilises e-ülekande müügikoha terminalis algatatud” ja „kaugjuhtimise teel algatatud” maksetehinguteks. Kuna alaliigid on teineteist välistavad, on kaardimaksete koguarv võrdne alaliikide summaga. Sama põhimõtet kohaldatakse ka kaardimaksete koguväärtuse suhtes.

30.	Siia ei kuulu kaardimaksed residendist makseteenuse pakkujate poolt välja antud kaartidega, millel on ainult e-raha funktsioon.

E-raha maksetehingud

31.

Iga tehing jaotatakse ühte kindlasse alaliiki, st tehinguteks „kaartidega, millele saab vahetult salvestada e-raha” ja tehinguteks „e-raha kontodega”. Kuna alaliigid on teineteist välistavad, on e-raha maksetehingute koguarv võrdne alaliikide summaga. Sama põhimõtet kohaldatakse ka e-raha maksetehingute koguväärtuse suhtes.

32.	„E-raha kontodega” tehtud tehingud jaotatakse omakorda tehinguteks kontodega „millel on kaardiga juurdepääs”.

Tšekid

33.	Siia kuulub ka sularaha väljavõtmine tšekiga.

34.	Siia ei kuulu sularaha väljavõtmine panga vormi kasutades.

35.	Väljaantud tšekke, mida pole lõpparvelduseks esitatud, ei võeta arvesse.

Piiriülesed maksetehingud

36.	Saadetud tehingute puhul võetakse piiriülesed tehingud topeltarvestamise vältimiseks arvesse riigis, kus tehing algatatakse.

37.	Laekunud tehingute puhul võetakse piiriülesed tehingud topeltarvestamise vältimiseks arvesse riigis, kuhu tehing laekub.

38.	„Saadetud piiriüleste tehingute” ja „laekunud piiriüleste tehingute” vahe näitab tehingute netosissevoolu aruandluse riiki või netoväljavoolu aruandluse riigist.

Finantsvood

39.

Finantsvoogude suund sõltub kasutatud makseteenusest ja tehingu algatamise kanalist:

a)	kreeditkorralduste, e-raha maksete ja samalaadsete tehingute puhul, kus tehingu algatajaks on maksja, on saatev osaleja ka raha saatja ning vastuvõttev osaleja ka raha vastuvõtja;

b)	otsekorralduste, tšekkide, e-raha maksete ja samalaadsete tehingute puhul, kus tehingu algatajaks on makse saaja, on saatev osaleja raha vastuvõtja ja vastuvõttev osaleja raha saatja;

c)	kaardimaksete puhul järgitakse käesolevas määruses põhimõtet, mille kohaselt tehingu algatab maksja, kuigi tehingu algatab tegelikult makse saaja.

2.4 osa Mitterahaloomeasutusi kaasavad maksetehingud terminali liigi kaupa (tabel 5)

1.	Kõik selle tabeli näitajad osutavad füüsilises (mitte virtuaalses) terminalis tehtud sularaha- või sularahata maksetehingutele.

2.	Residendist makseteenuse pakkujad esitavad andmed kõikide makseteenuse pakkujate poolt kättesaadavaks tehtud (st omandatud) terminalides tehtud maksetehingute kohta.

3.	Residendist makseteenuse pakkujad esitavad andmed kõikide makseteenuse pakkujate poolt väljastatud kaartidega mitteresidendist makseteenuse pakkujate poolt kättesaadavaks tehtud terminalides tehtud maksetehingute kohta.

4.	Emaettevõtjast makseteenuse pakkuja ei esita andmeid makseteenuse osutaja välisfiliaalide või tütarettevõtjate poolt kättesaadavaks tehtud terminalides tehtud maksetehingute kohta.

Tehingud terminali liigi kaupa jaotatakse makseteenuse pakkuja residentsuse alusel kolmeks. Punktides a ja b nimetatud liigid võetakse arvesse omandaja poolel, punktis c nimetatud liik aga väljaandja poolel:

a)	maksetehingud residendist makseteenuse pakkujate poolt väljastatud kaartidega residendist makseteenuse pakkujate poolt kättesaadavaks tehtud terminalides;

b)	maksetehingud mitteresidendist makseteenuse pakkujate poolt väljastatud kaartidega residendist makseteenuse pakkujate poolt kättesaadavaks tehtud terminalides;

c)	maksetehingud residendist makseteenuse pakkujate poolt väljastatud kaartidega mitteresidendist makseteenuse pakkujate poolt kättesaadavaks tehtud terminalides.

6.	Punktis 5 nimetatud liikide a, b ja c alaliike ei summeerita.

7.	Selles tabelis põhineb geograafiline jaotus terminali asukohal.

2.5 osa Osalemine teatavates maksesüsteemides (tabel 6)

1.	See tabel näitab maksesüsteemis osalejate (sõltumata nende asukohast) arvu, tüüpi ja institutsionaalset sektorit.

2.	„Osalejate arv” on kahe teineteist välistava alaliigi „otseosalejad” ja „kaudsed osalejad” summa.

3.	„Otseosalejad” on kolme üksteist välistava alaliigi „krediidiasutused”, „keskpank” ja „muud otseosalejad” summa.

4.	„Muud otseosalejad” on nelja üksteist välistava alaliigi „avalik haldus”, „makse- ja arveldusasutused”, „muud finantsasutused” ja „muud” summa.

2.6 osa Teatavates maksesüsteemides töödeldud maksed (tabel 7)

1.	See tabel näitab maksesüsteemis töödeldud maksetehinguid.

2.	Andmed makseteenuse pakkuja poolt iseenda arvel tehtud maksetehingute kohta esitatakse vastavate näitajate all.

Maksesüsteemi puhul, mida teine maksesüsteem (nt kõrvalmaksesüsteem) kasutab oma positsioonide tasaarveldamiseks, kohaldatakse järgmisi põhimõtteid:

a)	arveldussüsteem esitab andmed arveldustehingute tegeliku arvu ning tegelikult arveldatud summade kohta;

b)	kui maksetehingud lõpparveldatakse väljaspool maksesüsteemi ja kui maksesüsteemi kaudu arveldatakse ainult netopositsioone, võetakse arvesse ainult netopositsioonide arveldamiseks tehtud tehingud, mis kajastatakse arveldustehingu tegemiseks kasutatud makseteenuste all.

4.	Iga makse võetakse arvesse ainult üks kord saatva osaleja poolel, st maksja konto debiteerimist ja makse saaja konto krediteerimist ei võeta arvesse eraldi. Vt lõiku finantsvoogude kohta 2.3 osas.

5.	Multi-kreeditkorralduste (st maksekogumite) puhul võetakse iga makse arvesse eraldi.

6.	Tasaarveldussüsteemide puhul esitatakse andmed maksetehingute brutoarvu ja brutoväärtuse kohta, mitte tasaarvelduse tulemuse kohta.

7.	Maksesüsteemid eristavad ja esitavad andmed riigisiseste ja piiriüleste tehingute kohta vastavalt saatva ja vastuvõtva osaleja residentsusele. Tehingute liigitamine „riigisisesteks tehinguteks” või „piiriülesteks tehinguteks” osutab osapoolte asukohale.

8.	Topeltarvestamise vältimiseks võetakse piiriülesed tehingud arvesse riigis, kus tehing algatatakse.

9.	Liigi „kaardimaksed” all esitatakse pangaautomaadi tehinguid, kui andmeid ei ole võimalik eristada. Muudel juhtudel esitatakse pangaautomaadi tehingud eraldi alaliigi „pangaautomaadi tehingud” all.

10.	„Kaardimaksed” hõlmab kõiki maksesüsteemis töödeldud maksetehinguid, sõltumata kaardi väljastamise või kasutamise kohast.

11.	Siia ei kuulu tühistatud maksetehingud. Siia kuuluvad hiljem tagasi lükatud tehingud.

II LISA

ANDMETE MÄÄRATLUSED

Mõiste

Määratlus

Agent (agent)

Mõistet „agent” kasutatakse direktiivi 2007/64/EÜ artiklis 4 määratletud tähenduses.

Asutused, mis osutavad mitterahaloomeasutustele makseteenuseid (institutions offering payment services to non-MFIs)

Siia kuuluvad kõik makseteenuse pakkujad. Valitud näitajad krediidiasutuste, makseasutuste ja e-raha väljastajate kohta esitatakse tabelis 1.

Avalik haldus (public administration)

Institutsionaalsed üksused, mis on turuvälised tootjad, kelle toodang on mõeldud individuaalseks ja kollektiivseks tarbimiseks, ning mida finantseeritakse peamiselt kohustuslikest maksetest, mida teevad teistesse sektoritesse kuuluvad üksused, ja institutsionaalsed üksused, mille põhitegevuseks on rahvatulu ja rikkuse ümberjaotamine.

Deebet- või edasilükatud deebetfunktsiooniga kaart (card with a debit or delayed debit function)

Kaart, millel on deebetfunktsioon või edasilükatud deebetfunktsioon.

Selle liigi aruandlus toimub ainult siis, kui andmeid ei saa esitada „deebetfunktsiooniga kaartide” ja „edasilükatud deebetfunktsiooniga kaartide” kohta eraldi.

Deebetfunktsiooniga kaart (card with a debit function)

Kaart, mis võimaldab kaardivaldajal teha vahetult oste, mis kohe arvestatakse maha tema kontolt, olenemata sellest, kas konto on avatud kaardi väljaandja juures või mitte.

Deebetfunktsiooniga kaart võib olla seotud ka täiendava arvelduskrediidi võimalusega kontoga. Deebetfunktsiooniga kaartide arv osutab ringluses olevate kaartide koguarvule, mitte aga nende kontode arvule, millega kaardid on seotud.

Deebetfunktsiooniga kaarti eristab krediitfunktsiooniga või edasilükatud deebetfunktsiooniga kaardist lepinguline kokkulepe sisseostude maha arvestamiseks vahetult kaardivaldaja arvelduskontolt.

Edasilükatud deebetfunktsiooniga kaart (card with a delayed debit function)

Kaart, mis võimaldab kaardivaldajal teha sisseoste, mis arvestatakse lubatud piirides maha kaardi väljaandja juures olevalt kontolt. Kontojääk arveldatakse tervikuna ettemääratud perioodi lõpus. Kaardivaldajalt võetakse tavaliselt aastatasu.

Edasilükatud deebetfunktsiooniga kaarti eristab krediitfunktsiooniga või deebetfunktsiooniga kaardist lepinguline kokkulepe, millega avatakse krediidiliin, kohustusega arveldada tekkinud võlg ettemääratud perioodi lõpus. Sellist liiki kaarti nimetatakse tavaliselt järelmaksukaardiks (charge card).

Elektrooniliselt algatatud kreeditkorraldused (credit transfers initiated electronically)

Kreeditkorraldus, mille maksja esitab mitte-paberkandjal, st elektrooniliselt. Siia kuuluvad telefaksi teel või muu kanali kaudu (näiteks automatiseeritud telefonipanga kaudu) esitatud kreeditkorraldused, kui need muudetakse elektroonilisteks makseteks manuaalse sekkumiseta.

Siia kuuluvad püsikorraldused, mis on algselt esitatud paberkandjal, kuid tehtud elektrooniliselt.

Siia kuuluvad ka kreeditkorraldused, mille makseteenuse pakkuja on teinud finantsteenuse raames, kui finantsteenus on algatatud elektrooniliselt või kui teenuse esitamise vorm ei ole teada, kuid makseteenuse osutaja on korralduse teinud elektrooniliselt.

Samuti kuuluvad siia kreeditkorralduse funktsiooniga pangaautomaadis algatatud kreeditkorraldused.

E-raha (electronic money)

Elektrooniliselt (sh magnetiliselt) salvestatud rahaline väärtus, mida esindab nõue emitendi vastu, mis tekib vahendite laekumisel maksetehingu tegemiseks direktiivi 2007/64/EÜ artikli 4 punkti 5 tähenduses ja mille võtab vastu füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole e-raha väljastaja.

E-raha asutus (electronic money institution)

Mõistet „e-raha asutus” kasutatakse direktiivi 2009/110/EÜ artiklis 2 määratletud tähenduses.

E-raha funktsiooniga kaart (card with an e-money function)

Kaart, mis võimaldab teha e-raha tehinguid.

Siia kuuluvad kaardid, millele saab vahetult salvestada e-raha, ja kaardid, mis võimaldavad juurdepääsu e-raha kontole salvestatud e-rahale.

E-raha funktsiooniga kaart, mida on laetud vähemalt üks kord (card with an e-money function which has been loaded at least once)

E-raha funktsiooniga kaart, mida on laetud vähemalt üks kord ning mida võib seega pidada aktiveerituks. Laadimist võib tõlgendada e-raha funktsiooni kasutamise tahtena.

E-raha kaardi terminal (e-money card terminal)

Terminal, mis võimaldab elektroonilise väärtuse ülekannet e-raha väljastajalt e-raha funktsiooniga kaardile ja tagasi või ülekannet kaardi vabalt jäägilt makse saaja vabale jäägile.

E-raha kaardi üles-/allalaadimine (e-money card-loading and unloading)

Tehing, mis võimaldab e-raha väärtuse ülekannet e-raha väljastajalt e-raha funktsiooniga kaardile ja tagasi. Arvesse võetakse nii üles- kui ka allalaadimise tehingud.

E-raha kaardi üles-/allalaadimise terminal (e-money card-loading and unloading terminal)

Terminal, mis võimaldab elektroonilise väärtuse ülekannet e-raha väljastajalt e-raha funktsiooniga kaardi valdajale ja tagasi, st üles- ja allalaadimist.

E-raha kaarte lugev terminal (e-money card-accepting terminal)

Terminal, mis võimaldab e-raha funktsiooniga kaardile salvestatud e-raha omajal kanda e-raha väärtuse oma vabalt jäägilt kaubandusettevõtja või muu makse saaja vabale jäägile.

E-raha kontod (e-money accounts)

E-raha salvestamiseks mõeldud kontod. Kontoomanik võib konto vaba jääki kasutada maksete või kontodevaheliste rahaülekannete tegemiseks. Siia ei kuulu kaardid, millele saab vahetult salvestada e-raha.

E-raha kontod, millel on kaardiga juurdepääs (e-money accounts accessed through a card)

Vt mõistete „e-raha kontod” ja „e-raha funktsiooniga kaart” määratlust.

E-raha makse (e-money payment)

Tehing, millega e-raha omaja kannab e-raha väärtuse oma vabalt jäägilt makse saaja vabale jäägile kas kaardilt, millele saab vahetult salvestada e-raha, või muult e-raha kontolt.

E-raha makse e-raha konto kaudu (e-money payment with e-money accounts)

Tehing, millega maksja kannab vahendeid e-raha kontolt makse saaja kontole. Vt „e-raha konto” määratlus.

E-raha makse e-raha konto kaudu; sellest: kontod, millel on kaardiga juurdepääs (e-money payment with e-money accounts, of which: accessed through a card)

Tehing, mille puhul kasutatakse e-raha kontole juurdepääsuks kaarti ning vahendid kantakse maksja e-raha kontolt makse saaja e-raha kontole. Vt „e-raha konto” määratlus.

E-raha makse kaardiga, millele saab vahetult salvestada e-raha (e-money payment with cards on which e-money can be stored directly)

Tehing, millega e-raha funktsiooniga kaardi valdaja kannab e-raha väärtuse kaardile salvestatud vabalt jäägilt makse saaja vabale jäägile.

E-raha süsteem (e-money scheme)

Tehniliste mõistete, reeglite, protokollide, algoritmide, funktsioonide, õiguslike korralduste ning juriidiliste ja kaubanduslike kokkulepete ja menetlusnormide süsteem, mis on konkreetse e-raha toote pakkumise aluseks. See võib hõlmata ka erinevate turundus-, käitlus- ja muude teenuste osutamist liikmetele.

E-raha väljastaja (electronic money issuer)

Mõistet „e-raha väljastaja” kasutatakse direktiivi 2009/110/EÜ artiklis 2 määratletud tähenduses.

E-raha väljastajate poolt emiteeritud e-raha positsiooniväärtused (outstanding value on e-money storages issued by electronic money issuers)

E-raha väljastajate poolt emiteeritud ja nende üksuste, kes ei ole emitendid (sh teiste e-raha väljastajate), hoitava e-raha väärtus aruandlusperioodi lõpu seisuga.

E-ülekande müügikoha terminalid (EFTPOS terminals)

E-ülekande müügikoha terminalid on müügikoha terminalid, mis võtavad makseteabe vastu elektrooniliselt. Lahendusest olenevalt võtavad nad makseteabe vastu kas online (reaalajalise autoriseerimisnõudega) või offline. Siia kuuluvad ka personalita terminalid.

Failina/kogumina algatatud kreeditkorraldused (credit transfers initiated in a file/batch)

Elektrooniliselt algatatud kreeditkorraldus, mis moodustab osa maksja poolt eriotstarbelise edastusraja kaudu korraga algatatud kreeditkorralduste kogumist. Andmete esitamisel tehingute arvu kohta käsitatakse igat kogumisse kuuluvat kreeditkorraldust eraldi kreeditkorraldusena.

Failina/kogumina algatatud otsekorraldus (direct debit initiated in a file/batch)

Elektrooniliselt algatatud otsekorraldus, mis moodustab osa maksja poolt korraga algatatud otsekorralduste kogumist. Andmete esitamisel tehingute arvu kohta käsitatakse igat kogumisse kuuluvat otsekorraldust eraldi otsekorraldusena.

Filiaal (branch)

Teises riigis õiguspäraselt asutatud makseteenuse pakkuja tegevuse asukoht, mis ei ühti peakontori asukohaga ja asub aruandluse riigis. Filiaal ei ole juriidiline isik. Filiaal teeb vahetult makseteenuse pakkuja äritegevusega seotud toiminguid.

Kõik teises riigis õiguspäraselt asutatud üksuse tegevuse asukohad aruandluse riigis moodustavad ühe filiaali. Igat sellist tegevuskohta loetakse üksikharuks.

Füüsilises e-ülekande müügikoha terminalis algatatud kaardimakse (card payment initiated at a physical EFTPOS)

E-ülekandeid võimaldavas füüsilises müügikohas elektrooniliselt algatatud kaardimaksetehing. Siia kuuluvad üldjuhul kaardimaksed e-ülekande müügikoha terminali kaudu kaubandusettevõtja asukohas. Siia ei kuulu e-raha maksetehingud.

Kaardi väljaandja (card issuer)

Finantseerimisasutus, mis teeb maksekaardid kaardivaldajatele kättesaadavaks, autoriseerib tehinguid müügikoha terminalides või pangaautomaatides ja tagab omandajale makse tegemise tehingute eest, mis vastavad asjaomase kaardisüsteemi reeglitele.

Kolme osapoolega kaardisüsteemides on kaardi väljaandja ühtlasi ka kaardisüsteem.

Nelja osapoolega kaardisüsteemis võivad kaardi väljaandjaks olla järgmised üksused:

a)	krediidiasutus;

b)	kaardisüsteemis osalev ettevõtja, kes on sõlminud lepingu kaardivaldajaga, mille tulemusel väljastatakse kaart, mida saab selles kaardisüsteemis kasutada.

Kaardid, millele saab vahetult salvestada e-raha (cards on which e-money can be stored directly)

E-raha omaja valduses olevale kaardile salvestatud e-raha. Vt ka „e-raha” määratlus.

Kaardid, mis võimaldavad juurdepääsu e-raha kontodele salvestatud e-rahale (cards which give access to e-money stored on e-money accounts)

Vt „e-raha konto” määratlus.

Kaardimakse (card payment)

Deebet-, krediit- või edasilükatud deebetfunktsiooniga kaardiga terminalis või muu kanali kaudu tehtud maksetehing.

Kaardimaksed residendist makseteenuse pakkujate poolt välja antud kaartidega, v.a juhul, kui kaardil on ainult e-raha funktsioon (card payments with cards issued by resident PSPs, except cards with an e-money function only)

Deebet-, krediit- või edasilükatud deebetfunktsiooniga kaardiga terminalis või muu kanali kaudu tehtud maksetehingud.

Siia kuuluvad kõik kaardiga algatatud maksetehingud, st:

kõik tehingud, kus omandaja ja kaardi väljaandja on erinevad üksused, ja kõik tehingud, kus sama üksus on nii omandaja kui ka kaardi väljaandja.

Siia kuuluvad ka makseteenuse pakkuja kontolt tehtavad mahaarvamised kaarditehingu arveldamisest, kui sama üksus on nii omandaja kui ka kaardi väljaandja.

Siia kuuluvad ka telefoni teel või internetis kaardiga tehtud maksetehingud.

Siia ei kuulu e-raha maksetehingud.

Siia ei kuulu sularaha väljavõtmine pangaautomaadist ja sularaha sissemakse pangaautomaati. Need kajastatakse liikide „sularaha väljavõtmine pangaautomaadist” või „sularaha sissemakse pangaautomaati” all.

Siia ei kuulu ka kreeditkorraldused pangaautomaadis. Need kajastatakse „kreeditkorralduste” all.

Samuti ei kuulu siia sularaha väljavõtmine müügikoha terminalidest.

Kaardisüsteem (card scheme)

Tehniline ja ärikorraldus, mille eesmärgiks on teenindada üht või enamat konkreetset kaarditootemarki, mis annab tootemargi poolt turustatud teenuste jaoks organisatsioonilise, õigusliku ja korraldusliku raamistiku. Kolme osapoolega kaardisüsteem on kaardisüsteem, mis hõlmab järgmisi osapooli:

a)	kaardisüsteem ise, mis toimib nii väljaandja kui ka omandajana;

b)	kaardivaldaja;

c)	vastuvõttev osapool.

Nelja osapoolega kaardisüsteem on kaardisüsteem, mis hõlmab järgmisi osapooli:

a)	väljaandja;

omandaja;

c)	kaardivaldaja;

d)	kaardi vastuvõtja.

Pangaautomaadi tehingute puhul on omandaja tavaliselt see, kes pakub oma teenuseid pangaautomaadi kaudu.

Kaart (card)

Seade, mida selle valdaja võib kasutada kas tehingute tegemiseks või sularaha väljavõtmiseks.

Vastavalt kokkuleppele kaardi väljaandjaga võimaldab kaart kaardivaldajal kasutada üht või mitut järgmist funktsiooni: sularaha, deebet, edasilükatud deebet, krediit ja e-raha.

E-raha kontoga seotud kaardid liigitatakse „e-raha funktsiooniga kaartideks” ja muud liiki kaartideks, sõltuvalt kaardi funktsioonidest.

Kaardid võetakse arvesse saatva osaleja poolel (kaardi väljaandja poolel).

Kaartide koguarv, sõltumata kaardi funktsioonidest (total number of cards, irrespective of the number of functions on the card)

Ringluses olevate kaartide koguarv. Siia kuuluvad kaardid, millel on üks või mitu järgmist funktsiooni: sularaha, deebet, krediit, edasilükatud deebet või e-raha.

Kaubandusettevõtja (merchant)

Üksus, kes on volitatud kaupade ja/või teenuste eest vahendeid vastu võtma ning kes on sõlminud makseteenuse pakkujaga kokkuleppe nende vahendite vastu võtmiseks.

Kaudne osaleja (indirect participant)

Kaudne osaleja on mitmetasandilise maksesüsteemi osaleja, kus otseosaleja teeb teatud süsteemis lubatavaid tegevusi (eelkõige arveldust) vahendajana.

Kõik kaudse osaleja tehingud arveldatakse asjaomast kaudset osalejat esindava otseosaleja arvel. Iga osaleja, kelle poole süsteem saab otse pöörduda, võetakse arvesse eraldi, sõltumata kahe või enama sellise osaleja vahelisest õigussuhtest.

Kaugjuhtimise teel algatatud kaardimaksed residendist makseteenuste pakkujate poolt välja antud kaartidega (card payments with cards issued by resident PSPs initiated remotely)

Elektrooniliselt algatatud kaardimakse tehingud, mis ei ole algatatud füüsilises müügikoha terminalis. Siia kuuluvad üldjuhul kaardimaksed telefoni teel või internetist ostetud toodete ja teenuste eest.

Keskpank (central bank)

Finantsinstitutsioon või kvaasikorporatiivne finantsinstitutsioon, mille peamine funktsioon on raha emiteerimine, valuuta sisemise ja välise väärtuse säilitamine ning riigi rahvusvaheliste reservide osaline või täielik hoidmine.

Kombineeritud deebet-, sularaha- ja e-raha funktsiooniga kaart (card with a combined debit, cash and e-money function)

Makseteenuse pakkuja välja antud kaart, millel on kombineeritud sularaha-, deebet- ja e-raha funktsioon.

Koondumise suhtarv (concentration ratio)

Koondumise suhtarv mahu kohta: viie suurema maksesüsteemis osaleja saadetud tehingute arvu (st mahu) ja maksesüsteemi kaudu saadetud tehingute koguarvu (st mahu) suhtarv.

Koondumise suhtarv väärtuse kohta: viie suurema maksesüsteemis osaleja saadetud tehingute väärtuse ja maksesüsteemi kaudu saadetud tehingute koguväärtuse suhtarv.

Krediidiasutus (credit institution)

Mõistet „krediidiasutus” kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (1) artikli 4 lõikes 1 määratletud tähenduses.

Krediit- või edasilükatud deebetfunktsiooniga kaart (card with a credit or delayed debit function)

Kaart, millel on krediit- või edasilükatud deebetfunktsioon.

Selle liigi aruandlus toimub ainult siis, kui andmeid ei saa esitada „krediitfunktsiooniga kaartide” ja „edasilükatud deebetfunktsiooniga kaartide” kohta eraldi.

Krediitfunktsiooniga kaart (card with a credit function)

Kaart, mis võimaldab kaardivaldajal teha oste ning mõnel juhul ka võtta välja sularaha kokkulepitud ülempiiri ulatuses. Antud krediidi võib arveldada määratud perioodi lõpus tervikuna või osaliselt, võttes arvesse võetud krediidi jääki, millelt tavaliselt arvestatakse intressi.

Krediitfunktsiooniga kaarti eristab deebetfunktsiooniga või edasilükatud deebetfunktsiooniga kaardist lepinguline kokkulepe, millega võimaldatakse kaardivaldajal saada krediidiliini raames krediiti.

Kreeditkorraldus (credit transfer)

Makseteenus, mis võimaldab maksjal anda kontot haldavale asutusele juhise raha ülekandmiseks makse saajale. Kreeditkorraldus koosneb ühest või mitmest maksejuhisest, mille eesmärgiks on raha edastamine makse saajale. Nii maksejuhis kui ka selles osutatud raha liigub maksja makseteenuse pakkujalt makse saaja makseteenuse pakkujale, mis võib toimuda ka mitme vahendava krediidiasutuse ja/või ühe või enama makse-ja arveldussüsteemi kaudu.

Kreeditkorraldused on ka ühes või mõlemas otsas sularahas arveldatavad maksetehingud ning tehingud, mille puhul kasutatakse kreeditkorralduse makseteenust.

Siia kuuluvad ka kreeditkorralduse funktsiooniga pangaautomaadis algatatud kreeditkorraldused.

Kreeditkorralduse funktsiooniga pangaautomaat (ATM with a credit transfer function)

Pangaautomaat, mis võimaldab volitatud kasutajal teha kreeditkorraldusi maksekaarti kasutades.

Kreeditkorraldused; sellest: SEPA-välised (credit transfers of which: non-SEPA)

Kreeditkorraldused, mis ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 260/2012 (2) sätestatud ühtse euromaksete piirkonna (SEPA) kreeditkorralduste nõuetele.

Laekunud tehing (transaction received)

Makseteenuse pakkujalt laekunud tehing, millesse on kaasatud mitterahaloomeasutus.

Aruandluse riigis esitab andmed residendist makseteenuse pakkuja.

Makseteenustele kohaldatakse järgmisi nõudeid:

a)	kreeditkorraldused võetakse arvesse makse saaja poolel;

b)	otsekorraldused võetakse arvesse maksja poolel;

c)	tšekid võetakse arvesse maksja poolel;

d)	kaarditehingud võetakse arvesse makse saaja, st omandaja poolel;

e)	e-raha maksetehingud võetakse arvesse kas maksja või makse saaja poolel, sõltuvalt maksetehingu algatamiseks kasutatud kanalist. Kui tehing võetakse arvesse maksja (makse saaja) poolel laekunud tehinguna, peaks tehingu arvesse võtma ka makse saaja (maksja) poolel saadetud tehinguna.

Makse algatamise teenus (payment initiation service)

Maksealgatamise teenusega algatatakse maksetehinguid internetiühendusega maksekonto kaudu. Teenust osutab kolmas osapool, kes ei ole ise asjaomase maksekonto väljastaja.

Makse saaja (payee)

Mõistet „makse saaja” kasutatakse direktiivi 2007/64/EÜ artiklis 4 määratletud tähenduses.

Makseasutus (payment institution)

Mõistet „makseasutus” kasutatakse direktiivi 2007/64/EÜ artiklis 4 määratletud tähenduses.

Maksed deebet- ja/või edasilükatud deebetfunktsiooniga kaardiga (payments with cards with a debit and/or delayed debit function)

Deebet- ja/või edasilükatud deebetfunktsiooniga kaardiga füüsilises terminalis või muu kanali kaudu tehtud maksetehingud. Selle alaliigi aruandlus toimub ainult siis, kui andmeid ei saa esitada alaliikide „maksed deebetfunktsiooniga kaardiga” ja „maksed edasilükatud deebetfunktsiooniga kaardiga” kohta eraldi.

Maksed deebetfunktsiooniga kaardiga (payments with cards with a debit function)

Deebetfunktsiooniga kaardiga füüsilises terminalis või muu kanali kaudu tehtud maksetehingud.

Maksed edasilükatud deebetfunktsiooniga kaardiga (payments with cards with a delayed debit function)

Edasilükatud deebetfunktsiooniga kaardiga füüsilises terminalis või muu kanali kaudu tehtud maksetehingud.

Maksed krediit- ja/või edasilükatud deebetfunktsiooniga kaardiga (payments with cards with a credit and/or delayed debit function)

Krediit- ja/või edasilükatud deebetfunktsiooniga kaardiga füüsilises terminalis või muu kanali kaudu tehtud maksetehingud. Selle alaliigi aruandlus toimub ainult siis, kui andmeid ei saa esitada alaliikide „maksed krediitfunktsiooniga kaardiga” ja „maksed edasilükatud deebetfunktsiooniga kaardiga” kohta eraldi.

Maksed krediitfunktsiooniga kaardiga (payments with cards with a credit function)

Krediitfunktsiooniga kaardiga füüsilises terminalis või muu kanali kaudu tehtud maksetehingud.

Maksefunktsiooniga kaart, v.a juhul, kui kaardil on ainult e-raha funktsioon (card with a payment function, except cards with an e-money function only)

Kaart, millel on vähemalt üks järgmistest funktsioonidest: deebetfunktsioon, edasilükatud deebetfunktsioon või krediitfunktsioon. Kaardil võib olla ka muid funktsioone, näiteks e-raha funktsioon, kuid kaarte, millel on ainult e-raha funktsioon, selle liigi all arvesse ei võeta.

Makseinstrument (payment instrument)

Mõistet „makseinstrument” kasutatakse direktiivi 2007/64/EÜ artiklis 4 määratletud tähenduses.

Makse- ja arveldusasutus (clearing and settlement organisation)

Maksesüsteemis otseosalev makse- ja arveldusasutus.

Maksekonto (payment account)

Mõistet „maksekonto” kasutatakse direktiivi 2007/64/EÜ artiklis 4 määratletud tähenduses.

Maksesüsteem (payment system)

Mõistet „maksesüsteem” kasutatakse direktiivi 2007/64/EÜ artiklis 4 määratletud tähenduses.

Makseteenuse pakkujad (payment service providers, PSPs)

„Makseteenuse pakkujate” nimekiri on toodud direktiivi 2007/64/EÜ artiklis 1.

Makseteenused (payment services)

Mõistet „makseteenus” kasutatakse direktiivi 2007/64/EÜ artiklis 4 määratletud tähenduses.

Maksetehing (payment transaction)

Mõistet „maksetehing” kasutatakse direktiivi 2007/64/EÜ artiklis 4 määratletud tähenduses.

Maksja (payer)

Mõistet „maksja” kasutatakse direktiivi 2007/64/EÜ artiklis 4 määratletud tähenduses.

Mitterahaloomeasutus (non-MFI)

Füüsiline või juriidiline isik, kes ei kuulu rahaloomeasutuste sektorisse.

Maksete statistikas ei arvata makseteenuse pakkujaid „mitterahaloomeasutuste” sektorisse.

Mitterahaloomeasutusi kaasavate maksetehingute koguarv (total payment transactions involving non-MFIs)

Makseinstrumentidega tehtud selliste tehingute koguarv, millesse on kaasatud mitterahaloomeasutused.

Makseinstrumentidega tehtud selliste tehingute koguväärtus, millesse on kaasatud mitterahaloomeasutused.

Muu e-raha väljastaja (other e-money issuer)

E-raha väljastajad, kes ei ole „e-raha asutused” või „krediidiasutused”. Vt „e-raha väljastaja” määratlus.

Muud finantsasutused (other financial institutions)

Kõik maksesüsteemis osalevad, asjaomaste asutuste (st keskpanga või usaldatavusjärelevalve teostaja) järelevalve all olevad finantsasutused, mida ei käsitata krediidiasutustena.

Muud makseteenused (other payment services)

Maksetega seonduv äritegevus, mida ei käsitata makseteenusena direktiivi 2007/64/EÜ tähenduses.

Muud otseosalejad (other direct participants)

Maksesüsteemi otseosaleja, v.a krediidiasutused ja keskpangad.

Müügikoha tehingud, v.a e-raha tehingud (POS transactions, except e-money transactions)

Tehingud, mis tehakse müügikoha terminalis deebet-, krediit- või edasilükatud deebetfunktsiooniga kaarti kasutades.

Siia ei kuulu tehingud, mis tehakse e-raha funktsiooniga kaarti kasutades.

Müügikoha terminal (POS terminal)

Seade, mis võimaldab maksekaarti kasutada füüsilises (mitte virtuaalses) müügikohas. Makseteave võetakse vastu käsitsi, paberkandjal maksetähikuna või elektrooniliselt, st e-ülekande müügikoha terminalis.

Müügikoha terminal võimaldab teabevahetust online (reaalajalise autoriseerimisnõudega) ja/või offline.

Omandaja (acquirer)

Mõiste hõlmab järgmist:

a)	kaardi vastuvõtjate (st kaubandusettevõtjate) hoiukontosid haldav üksus, kellele kaardi vastuvõtja edastab andmed tehingute kohta. Omandaja vastutab tehinguinfo kogumise ja vastuvõtjatega arveldamise eest;

b)	müügikoha tehingute puhul üksus, kellele vastuvõtja (tavaliselt kaubandusettevõtja) edastab kaardimakse töötlemiseks vajalikku infot. Omandaja on kaubandusettevõtja kontot haldav üksus;

c)	pangaautomaadi tehingute puhul üksus, kes teeb pangatähed kaardivaldajale kättesaadavaks vahetult või kolmanda isiku kaudu;

d)	terminali kättesaadavaks teinud üksus, hoolimata terminali omandilisest kuuluvusest.

Omandamine (acquiring)

Teenused, mis võimaldavad makse saajal makseinstrumenti või maksetehingut vastu võtta autentimis-, autoriseerimis- ja arveldusteenuste osutamise kaudu, mille tulemuseks on raha ülekandmine makse saajale.

Otsekorraldus (direct debit)

Makseteenus, mille eesmärk on (korduvalt) debiteerida maksja maksekontot, kui maksetehingu on algatanud makse saaja volituse alusel, mille maksja on andnud makse saajale, makse saaja makseteenuse pakkujale või maksja makseteenuse pakkujale.

Otsekorraldused; sellest: SEPA-välised (direct debits of which non-SEPA)

Otsekorraldused, mis ei vasta määruses (EL) nr 260/2012 sätestatud SEPA otsekorralduste nõuetele.

Otseosaleja (direct participant)

Otseosaleja on üksus, kelle maksesüsteem saab tuvastada ja kellel on luba saata ja saada makseid süsteemi kaudu vahetult ilma vahendajata või kelle suhtes kohaldatakse vahetult maksesüsteemi reegleid. Mõnedes süsteemides esitavad otseosalejad korraldusi kaudsete osalejate nimel. Iga osaleja, kellel on süsteemile oma juurdepääs, võetakse arvesse eraldi.

Paberkandjal algatatud kreeditkorraldused (credit transfers initiated in paper-based form)

Kreeditkorraldus, mille maksja esitab paberkandjal.

Pangaautomaadi tehingud, v.a e-raha tehingud (ATM transactions, except e-money transactions)

Sularaha väljavõtmine pangaautomaadist või sularaha sissemakse pangaautomaati sularahafunktsiooniga kaarti kasutades, mis hõlmab kõik asjakohased kaardiga algatatud tehingud, st:

a)	kõik tehingud, kus omandaja ja kaardi väljaandja on erinevad üksused, ja

b)	kõik tehingud, kus sama üksus on nii omandaja kui ka kaardi väljaandja.

Siia ei kuulu e-raha maksetehinguid.

Pangaautomaat (ATM, automated teller machine)

Elektromehaaniline seade, mis võimaldab volitatud kaardivaldajal võtta üldjuhul masinloetava füüsilise kaardi abil oma kontolt sularaha ja/või saada muid teenuseid, näiteks saldoteated, rahaülekanded või hoiustamine. Ainult saldoteateid võimaldav vahend ei ole pangaautomaat.

Pangaautomaati võib hallata online (reaalajalise autoriseerimisnõudega) või offline.

Piiriülene tehing (cross-border transaction)

Maksetehing, mille on algatanud maksja või makse saaja ning mille puhul maksja makseteenuse pakkuja ja makse saaja makseteenuse pakkuja asuvad erinevates riikides.

Maksesüsteemide puhul eelkõige erinevates riikides asuvate osalejate vaheline maksetehing.

Rahaloomeasutused (monetary financial institutions, MFIs)

Rahaloomeasutused hõlmavad kõiki Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrusega (EL) nr 549/2013 (Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta) (3) sätestatud Euroopa arvepidamise muudetud süsteemi allsektorite „Keskpank” (S.121), „Hoiuseid kaasavad ettevõtted, v.a keskpank” (S.122) ja „Rahaturufondid” (S.123) institutsionaalseid üksusi.

Riigisisene maksetehing (domestic payment transaction)

Mõistet „riigisisene maksetehing” kasutatakse määruse (EL) nr 260/2012 artiklis 2 määratletud tähenduses.

Saadetud tehing (transaction sent)

Makseteenuse pakkujale saadetud tehing, millesse on kaasatud mitterahaloomeasutus. Aruandluse riigis esitab andmed residendist makseteenuse pakkuja.

Makseteenustele kohaldatakse järgmisi nõudeid:

a)	kreeditkorraldused võetakse arvesse maksja poolel;

b)	otsekorraldused võetakse arvesse makse saaja poolel;

c)	tšekid võetakse arvesse makse saaja poolel;

d)	kaarditehingud võetakse arvesse maksja, st väljaandja poolel;

e)	e-raha maksetehingud võetakse arvesse kas maksja või makse saaja poolel, sõltuvalt maksetehingu algatamiseks kasutatud kanalist. Kui tehing võetakse arvesse maksja (makse saaja) poolel saadetud tehinguna, peaks tehingu arvesse võtma ka makse saaja (maksja) poolel laekunud tehinguna.

Maksesüsteemide puhul on tegemist tehinguga, mille osaleja on saatnud töötlemiseks maksesüsteemi.

Saadetud tehingud kokku (total transactions sent)

Konkreetsesse maksesüsteemi esitatud ja seal töödeldud tehingute koguarv.

Konkreetsesse maksesüsteemi esitatud ja seal töödeldud tehingute koguväärtus.

Sularaha (cash)

Rahaloomeasutustes hoitavad pangatähed ja mündid.

Siia ei kuulu meenemündid, mida tavaliselt maksetehingute tegemiseks ei kasutata.

Sularaha sissemakse pangaautomaati, v.a e-raha tehingud (ATM cash deposit, except e-money transactions)

Sularaha sissemakse pangaautomaati sularahafunktsiooniga kaarti kasutades. See hõlmab kõiki terminalis (manuaalse sekkumiseta) tehtud sularaha sissemakse tehinguid, kus maksja tuvastatakse maksekaardi kaudu.

Sularaha väljamaksed müügikoha terminalides (cash advance at POS terminals)

Tehingud, mille puhul kaardivaldaja saab müügikoha terminalist sularaha seoses kaupade ja teenuste eest tasumisega.

Kui andmeid sularaha väljamaksete kohta müügikoha terminalides ei ole võimalik eristada, esitatakse andmed „müügikoha tehingute” all.

Sularaha väljavõtmine pangaautomaadist, v.a e-raha tehingud (ATM cash withdrawal, except e-money transactions)

Sularaha väljavõtmine pangaautomaadist sularahafunktsiooniga kaarti kasutades.

Sularaha väljavõtmine müügikoha terminalidest deebet-, krediit- või edasilükatud deebetfunktsiooniga kaarti kasutades võetakse arvesse vaid juhul, kui see ei ole seotud maksetehinguga.

Siia ei kuulu maksetehinguga seotud sularaha väljavõtmine. Sellised toimingud liigitatakse „müügikoha tehinguteks”.

Sularaha väljavõtmise funktsiooniga pangaautomaat (ATM with a cash withdrawal function)

Pangaautomaat, mis võimaldab volitatud kasutajal võtta oma kontolt välja sularaha sularahafunktsiooniga kaarti kasutades.

Sularahafunktsiooniga kaart (card with a cash function)

Kaart, mis võimaldab kaardivaldajal sularaha pangaautomaadist välja võtta ja/või pangaautomaati sisse maksta.

Tehingud mitteresidendist makseteenuse pakkujate poolt väljastatud kaartidega residendist makseteenuse pakkujate poolt kättesaadavaks tehtud terminalides (transactions at terminals provided by resident PSPs with cards issued by non-resident PSPs)

Residendist makseteenuse pakkujate poolt omandatud (makseteenuse pakkuja asukohariigis või sellest väljaspool asuvates) terminalides tehtud maksetehingud kaartidega, mille on väljastanud mitteresidendist makseteenuse pakkujad. Geograafiline jaotus (vt III lisa) osutab terminali asukohariigile.

Tehingud residendist makseteenuse pakkujate poolt väljastatud kaartidega residendist makseteenuse pakkujate poolt kättesaadavaks tehtud terminalides (transactions at terminals provided by resident PSPs with cards issued by resident PSPs)

Geograafiline jaotus (vt III lisa) osutab terminali asukohariigile.

Tehingud residendist makseteenuse pakkujate poolt väljastatud kaartidega mitteresidendist makseteenuse pakkujate poolt kättesaadavaks tehtud terminalides (transactions at terminals provided by non-resident PSPs with cards issued by resident PSPs)

Mitteresidendist makseteenuse pakkujate poolt omandatud terminalides tehtud maksetehingud kaartidega, mille on väljastanud residendist makseteenuse pakkujad.

Geograafiline jaotus (vt III lisa) osutab terminali asukohariigile.

Tootemark (brand)

Omaniku poolt konkreetsel territooriumil kasutamiseks litsentseeritud maksetoode (eelkõige kaart).

Tšekk (cheque)

Ühe poole (tšeki maksja) kirjalik korraldus teisele poolele (tšeki väljaandja, tavaliselt krediidiasutus), mis kohustab tšeki väljaandjat maksma tšeki maksja korraldusel määratud summa tšeki maksjale või tšeki maksja poolt osutatud kolmandale isikule.

Vahendid (funds)

Pangatähed ja mündid, elektroonsel kujul edastatav raha ja e-raha.

Üksikmaksena algatatud kreeditkorraldused (credit transfers initiated on a single payment basis)

Elektrooniliselt algatatud kreeditkorraldus, mis on algatatud eraldi, st mitte korraga algatatud kreeditkorralduste kogumis.

Üksikmaksena algatatud otsekorraldus (direct debit initiated on a single payment basis)

Elektrooniliselt algatatud otsekorraldus, mis on algatatud teistest otsekorraldustest eraldi, st mitte korraga algatatud otsekorralduste kogumis.

Ülekantavad hoiused (transferable deposits)

„Üleööhoiusteks” liigitatud hoiused, mida saab nõudmisel vahetult üle kanda maksete tegemiseks muudele majandussubjektidele, kasutades tavalisi maksevahendeid, ilma oluliste viivituste, piirangute või sanktsioonideta.

Ülekantavate üleööhoiuste arv (number of transferable overnight deposits)

Üleööhoiuste kontode arv, millel on hoiused, mida saab nõudmisel vahetult üle kanda maksete tegemiseks muudele majandussubjektidele, kasutades tavalisi maksevahendeid, ilma oluliste viivituste, piirangute või sanktsioonideta.

Ülekantavate üleööhoiuste arv, sellest: interneti- või arvutijuurdepääsuga ülekantavate üleööhoiuste arv (number of transferable overnight deposits of which: number of internet/PC linked overnight transferable deposits)

Mitterahaloomeasutuste ülekantavate üleööhoiuste kontode arv, millele kontoomanikel on elektrooniline juurdepääs interneti kaudu või eritarkvara ja -sideliine kasutava pangarakendusega arvuti kaudu.

Üleööhoiuste arv (number of overnight deposits)

Nende kontode arv, millel on sularahasse konverteeritavad hoiused ja/või hoiused, mida on võimalik nõudmisel üle kanda pangatšekiga, panga maksekorraldusega, deebetkandega või samalaadsete vahendite abil ilma oluliste viivituste, piirangute või sanktsioonideta.

Üleööhoiuste arv, sellest: interneti- või arvutijuurdepääsuga üleööhoiuste arv (number of overnight deposits of which: number of internet/PC linked overnight deposits)

Mitterahaloomeasutuste üleööhoiuste kontode arv, millele kontoomanikel on elektrooniline juurdepääs interneti kaudu või eritarkvara ja -sideliine kasutava pangarakendusega arvuti kaudu.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2013 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 260/2012, 14. märts 2012, millega kehtestatakse eurodes tehtavatele kreedit- ja otsekorraldustele tehnilised ja ärilised nõuded (ELT L 94, 30.3.2012, lk 22).

(3) ELT L 174, 26.6.2013, lk 1.

III LISA

ARUANDLUSVORMID

Tabel 1

Asutused, mis osutavad mitterahaloomeasutustele makseteenuseid

(Perioodi lõpp)

	Arv	Väärtus
Krediidiasutused
Üleööhoiuste arv (tuhandetes)	Geo 0
sellest:
interneti- või arvutijuurdepääsuga üleööhoiuste arv (tuhandetes)	Geo 0
ülekantavate üleööhoiuste arv (tuhandetes)	Geo 0
sellest:
interneti- või arvutijuurdepääsuga ülekantavate üleööhoiuste arv (tuhandetes)	Geo 0
Maksekontode arv	Geo 0
E-raha kontode arv	Geo 0
Emiteeritud e-raha positsiooniväärtused (1) (tuhandetes eurodes)		Geo 0
E-raha asutused
Maksekontode arv	Geo 0
E-raha kontode arv	Geo 0
Emiteeritud e-raha positsiooniväärtused (1) (tuhandetes eurodes)		Geo 0
Makseasutused
Maksekontode arv	Geo 0
Muud makseteenuse osutajad ja e-raha väljastajad
Maksekontode arv	Geo 0
E-raha kontode arv	Geo 0
Emiteeritud e-raha positsiooniväärtused (1) (tuhandetes eurodes)		Geo 0

Tabel 2

Maksekaartide funktsioonid

(Perioodi lõpp, algsed ühikud)

	Arv
Residendist makseteenuse pakkujate poolt väljastatud kaardid
Sularahafunktsiooniga kaardid	Geo 0
Maksefunktsiooniga kaardid (v.a juhul, kui kaardil on ainult e-raha funktsioon)	Geo 0
sellest:
deebetfunktsiooniga kaardid	Geo 0
edasilükatud deebetfunktsiooniga kaardid	Geo 0
krediitfunktsiooniga kaardid	Geo 0
deebet- ja/või edasilükatud deebetfunktsiooniga kaardid	Geo 0
krediit- ja/või edasilükatud deebetfunktsiooniga kaardid	Geo 0
E-raha funktsiooniga kaardid	Geo 0
Kaardid, millele saab vahetult salvestada e-raha	Geo 0
Kaardid, mis võimaldavad juurdepääsu e-raha kontodele salvestatud e-rahale	Geo 0
sellest:
e-raha funktsiooniga kaardid, mida on laetud vähemalt üks kord	Geo 0
Kaartide koguarv, sõltumata kaardi funktsioonidest	Geo 0
sellest:
kombineeritud deebet-, sularaha- ja e-raha funktsiooniga kaardid	Geo 0

Tabel 3

Kaardilugejad

(Perioodi lõpp, algsed ühikud)

	Arv
Residendist makseteenuse pakkujate poolt kättesaadavaks tehtud terminalid
Pangaautomaadid	Geo 3
sellest:
sularaha väljavõtmise funktsiooniga pangaautomaadid	Geo 3
kreeditkorralduse funktsiooniga pangaautomaadid	Geo 3
Müügikoha terminalid	Geo 3
sellest:
e-ülekande müügikoha terminalid	Geo 3
e-raha kaardi terminalid	Geo 3
E-raha kaardi terminalid	Geo 3
sellest:
e-raha kaardi üles-/allalaadimise terminalid	Geo 3
e-raha kaarte lugevad terminalid	Geo 3

Tabel 4

Maksetehingud, millesse on kaasatud mitterahaloomeasutused

(Perioodil kokku; tehingute arv miljonites; tehingute väärtus miljonites eurodes)

	Saadetud		Laekunud
	Tehingute arv	Tehingute väärtus	Tehingute arv	Tehingute väärtus
Tehingud makseteenuse liigi kaupa
Kreeditkorraldused	Geo 3	Geo 3	Geo 2	Geo 2
Paberkandjal algatatud	Geo 1	Geo 1
Elektrooniliselt algatatud	Geo 1	Geo 1
Failina/kogumina algatatud	Geo 1	Geo 1
Üksikmaksena algatatud	Geo 1	Geo 1
sellest:
SEPA-välised	Geo 1	Geo 1
Otsekorraldused	Geo 3	Geo 3	Geo 2	Geo 2
Failina/kogumina algatatud	Geo 1	Geo 1
Üksikmaksena algatatud	Geo 1	Geo 1
sellest:
SEPA-välised	Geo 1	Geo 1
Kaardimaksed residendist makseteenuse pakkujate poolt välja antud kaartidega, v.a juhul, kui kaardil on ainult e-raha funktsioon	Geo 3	Geo 3
Maksed deebetfunktsiooniga kaardiga	Geo 1	Geo 1
Maksed edasilükatud deebetfunktsiooniga kaardiga	Geo 1	Geo 1
Maksed krediitfunktsiooniga kaardiga	Geo 1	Geo 1
Maksed deebet- ja/või edasilükatud deebetfunktsiooniga kaardiga	Geo 1	Geo 1
Maksed krediit- ja/või edasilükatud deebetfunktsiooniga kaardiga	Geo 1	Geo 1
Füüsilises e-ülekande müügikoha terminalis algatatud	Geo 1	Geo 1
Kaugjuhtimise teel algatatud	Geo 1	Geo 1
E-raha maksed residendist makseteenuse pakkujate poolt välja antud e-rahaga	Geo 3	Geo 3	Geo 2	Geo 2
Kaartidega, millele saab vahetult salvestada e-raha	Geo 1	Geo 1
E-raha kontodega	Geo 1	Geo 1
sellest:
e-raha kontodega, millel on kaardiga juurdepääs	Geo 1	Geo 1
Tšekid	Geo 3	Geo 3	Geo 2	Geo 2
Muud makseteenused	Geo 3	Geo 3	Geo 2	Geo 2
Mitterahaloomeasutusi kaasavate maksetehingute koguarv	Geo 3	Geo 3	Geo 2	Geo 2

Tabel 5

Mitterahaloomeasutusi kaasavad maksetehingud terminali liigi kaupa

(Perioodil kokku; tehingute arv miljonites; tehingute väärtus miljonites eurodes)

Tehingute arv

Tehingute väärtus

Tehingud terminali liigi kaupa (2)

a)	Tehingud residendist makseteenuse pakkujate poolt väljastatud kaartidega residendist makseteenuse pakkujate poolt kättesaadavaks tehtud terminalides

Geo 3

sellest:

sularaha väljavõtmine pangaautomaadist, v.a e-raha tehingud

Geo 3

sularaha sissemakse pangaautomaati, v.a e-raha tehingud

Geo 3

müügikoha tehingud, v.a e-raha tehingud

Geo 3

e-raha kaardi üles-/allalaadimine

Geo 3

e-raha maksed e-raha funktsiooniga kaardiga

Geo 3

b)	Tehingud mitteresidendist makseteenuse pakkujate poolt väljastatud kaartidega residendist makseteenuse pakkujate poolt kättesaadavaks tehtud terminalides

Geo 3

sellest:

sularaha väljavõtmine pangaautomaadist, v.a e-raha tehingud

Geo 3

sularaha sissemakse pangaautomaati, v.a e-raha tehingud

Geo 3

müügikoha tehingud, v.a e-raha tehingud

Geo 3

e-raha kaardi üles-/allalaadimine

Geo 3

e-raha maksed e-raha funktsiooniga kaardiga

Geo 3

c)	Tehingud residendist makseteenuse pakkujate poolt väljastatud kaartidega mitteresidendist makseteenuse pakkujate poolt kättesaadavaks tehtud terminalides

Geo 3

sellest:

sularaha väljavõtmine pangaautomaadist (v.a e-raha tehingud)

Geo 3

sularaha sissemakse pangaautomaati, v.a e-raha tehingud

Geo 3

müügikoha tehingud, v.a e-raha tehingud

Geo 3

e-raha kaardi üles-/allalaadimine

Geo 3

e-raha maksed e-raha funktsiooniga kaardiga

Geo 3

Tabel 6

Osalemine teatavates maksesüsteemides

(Perioodi lõpp, algsed ühikud)

	Arv
Maksesüsteem, v.a TARGET2
Osalejate arv	Geo 1
Otseosalejad	Geo 1
Krediidiasutused	Geo 1
Keskpank	Geo 1
Muud otseosalejad	Geo 1
Avalik haldus	Geo 1
Makse- ja arveldusasutused	Geo 1
Muud finantseerimisasutused	Geo 1
Muud	Geo 1
Kaudsed osalejad	Geo 1

Tabel 7

Teatavates maksesüsteemides töödeldud maksed

(Perioodil kokku; tehingute arv miljonites; tehingute väärtus miljonites eurodes)

	Saadetud
	Tehingute arv	Tehingute väärtus
Maksesüsteem, v.a TARGET2
Tehingud kokku	Geo 4	Geo 4
Kreeditkorraldused	Geo 4	Geo 4
Paberkandjal algatatud	Geo 1	Geo 1
Elektrooniliselt algatatud	Geo 1	Geo 1
Otsekorraldused	Geo 4	Geo 4
Kaardimaksed	Geo 4	Geo 4
Pangaautomaadi tehingud, v.a e-raha tehingud	Geo 4	Geo 4
E-raha maksed	Geo 4	Geo 4
Tšekid	Geo 4	Geo 4
Muud makseteenused	Geo 4	Geo 4
Koondumise suhtarv	Geo 1	Geo 1

Geograafiline jaotus

Geo 0	Geo 1	Geo 2	Geo 3	Geo 4
			Riigisisesed
Riigisisesed	Riigisisesed ja piiriülesed kokku	Piiriülesed	Jaotus ELi liikmesriikide kaupa	Riigisisesed Piiriülesed
			Välismaailm

(1) E-raha väljastajate poolt emiteeritud e-raha positsiooniväärtused.

(2) Geograafiline (Geo) jaotus põhineb terminali asukohal.

IV LISA

MIINIMUMNÕUDED, MIDA PEAB TÄITMA TEGELIK ANDMEID ESITAV ÜLDKOGUM

Euroopa Keskpanga (EKP) statistilise aruandluse nõuete järgimiseks peavad andmeesitajad täitma järgmisi miinimumnõudeid.

Edastamise miinimumnõuded:

a)	andmed tuleb edastada õigeks ajaks ja asjaomase RKP seatud tähtaegade jooksul;

b)	statistilised aruanded tuleb esitada sellisel kujul ja sellises formaadis, mis vastab asjaomase RKP kehtestatud tehnilistele aruandlusnõuetele;

c)	andmeesitaja peab andma asjaomasele RKP-le ühe või mitme kontaktisiku kontaktandmed;

d)	tuleb järgida asjaomasele RKP-le andmete edastamise tehnilisi nõudeid.

Täpsuse miinimumnõuded:

a)	statistiline teave peab olema õige: kõik lineaarkitsendused peavad olema täidetud (nt vahesummad kokku peavad vastama lõppsummale) ja eri aruandlussagedusega esitatud andmed peavad olema omavahel kooskõlas;

b)	andmeesitajad peavad suutma anda teavet arengusuundade kohta, mis ilmnevad edastatud andmetest;

c)	statistiline teave peab olema täielik ning selles ei tohi olla pidevaid ega struktuurilisi lünki; puuduvatest andmetest tuleb asjaomast RKPd teavitada ja nende puudumist selgitada ning need tuleb esitada niipea kui võimalik;

d)	andmeesitajad peavad järgima ümardamispõhimõtteid, mis asjaomane RKP on kehtestanud andmete tehniliseks edastamiseks.

Mõistete vastavuse miinimumnõuded:

a)	statistiline teave peab vastama käesolevas määruses sisalduvatele määratlustele ja liigitustele;

b)	kui nendest määratlustest ja liigitustest on kõrvale kaldutud, peavad andmeesitajad korrapäraselt kontrollima kasutatud meetme ja käesolevas määruses sätestatud meetme vahelist erinevust ja selle mõõtma;

c)	andmeesitajad peavad suutma selgitada katkestusi edastatud andmetes võrreldes varasemate perioodide andmetega.

4.	Andmete parandamise miinimumnõuded Tuleb järgida EKP ja asjaomase RKP sätestatud põhimõtteid ja korda andmete parandamiseks. Korrapäraselt tehtavatest parandustest kõrvale kalduvatele parandustele tuleb lisada selgitus.

Üles