32003R1745

Euroopa Keskpanga määrus (EÜ) nr 1745/2003,

12. september 2003,

kohustuslike reservide kohaldamise kohta

(EKP/2003/9)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eriti selle artiklit 19.1,

võttes arvesse nõukogu 23. novembri 1998. aasta määrust (EÜ) nr 2531/98 kohustuslike reservide kohaldamise kohta Euroopa Keskpanga poolt, [1] muudetud määrusega (EÜ) nr 134/2002, [2]

võttes arvesse nõukogu 23. novembri 1998. aasta määrust (EÜ) nr 2532/98 Euroopa Keskpanga volituste kohta rakendada sanktsioone [3]

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Keskpanga 1. detsembri 1998. aasta määrust (EÜ) nr 2818/98 kohustuslike reservide kohaldamise kohta (EKP/1998/15) [4] on kahel korral oluliselt muudetud. Esiteks kehtestati Euroopa Keskpanga 31. augusti 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 1921/2000 EKP/2000/8 [5] krediidiasutustega seotud ühinemiste ja jagunemiste erikord, et selgitada nende asutuste kohustuslike reservide kohustusi. Teiseks muudeti tõhusust silmas pidades Euroopa Keskpanga 18. aprilli 2002. aasta määruse (EÜ) nr 690/2002 (EKP/2002/3) [6] teisi sätteid, et selgitada, et reservinõudeid kohaldatakse elektronrahaasutuste suhtes, lisaks kehtestati üldnorm, mille kohaselt vabastatakse krediidiasutused reservinõudest automaatselt terveks reservide hoidmise perioodiks, mille jooksul reservid puuduvad, ja selgitati kohustust, et reservibaas peab hõlmama asutuse kohustusi, mis on seotud sama asutuse filiaali, peakontori või registrijärgse asukohaga, mis asuvad väljaspool osalevaid liikmesriike. Kuna määrusesse (EÜ) nr 2818/98 (EKP/1998/15) tehakse uusi muudatusi, on selguse ja otstarbekuse huvides soovitatav kõnealused sätted taasesitada ühe tekstina.

(2) Põhikirja artiklis 19.1 sätestatakse, et kui Euroopa Keskpank (EKP) nõuab osalevates liikmesriikides asutatud krediidiasutustelt kohustuslike reservide hoidmist, tuleb neid hoida EKP ja osalevate riikide keskpankade (osalevad riikide keskpangad) kontodel. Sobivaks peetakse nende reservide hoidmist üksnes osalevate riikide keskpankade kontodel.

(3) Tulemuslikkuse huvides tuleb täpsustada sätteid, mis käsitlevad kohustuslike reservide arvutamise ja hoidmise korda ning aruandlus- ja kontrollieeskirju.

(4) Pankadevaheliste kohustuste väljajätmiseks reservibaasist peaksid kõik tavapärased mahaarvamised kuni kaheaastase tähtajaga võlakirjadelt põhinema euroala makromajanduse suhtarvul järgmise kahe näitaja vahel: i) krediidiasutuste emiteeritud ning muude krediidiasutuste, EKP ja osalevate riikide keskpankade poolt hoitavate asjakohaste vahendite summa ja ii) krediidiasutuste emiteeritud selliste vahendite tasumata üldsumma.

(5) Üldjuhul viiakse hoidmisperioodide ajakava vastavusse EKP nõukogu nende koosolekute ajakavaga, mil on ette nähtud rahapoliitilise hoiaku igakuine hindamine.

(6) Kohustuslikest reservidest teatamise ja teate kättesaamise kinnitamise erikord on vajalik selleks, et asutused oleksid õigeaegselt teadlikud oma kohustuslike reservide nõutavast suurusest,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

- osalev liikmesriik — EL liikmesriik, kus on kooskõlas EÜ asutamislepinguga kasutusele võetud euro,

- osaleva riigi keskpank (osalev RKP) — osaleva liikmesriigi keskpank,

- eurosüsteem — EKP ja osalevad RKPd,

- asutus — osaleva liikmesriigi iga üksus, kellelt EKP võib põhikirja artikli 19.1 tingimustel nõuda kohustuslike reservide hoidmist,

- reservikonto — asutuse konto osalevas RKPs, mille päevalõpusaldot võetakse arvesse asutuse reservinõude täitmisel,

- reservinõue — asutustele kehtestatud nõue hoida osalevate riikide keskpankade reservikontodel kohustuslikke reserve,

- reservimäär — reservibaasi igale osale määratud protsent vastavalt artiklile 4,

- hoidmisperiood — ajavahemik, mil peetakse arvestust reservinõude täitmise kohta ja mille jooksul peab kohustuslikke reserve reservikontodel hoidma,

- päevalõpusaldo — saldo hetkel, mil on lõpule viidud need maksed ja kanded, mis on seotud võimaliku juurdepääsuga eurosüsteemi püsivahenditele,

- RKP pangapäev — mis tahes päev, mil konkreetne osalev riigi keskpank on avatud eurosüsteemi rahapoliitilisteks toiminguteks,

- resident — füüsiline või juriidiline isik elu- või asukohaga osalevas liikmesriigis nõukogu 23. novembri 1998. aasta määruse (EÜ) nr 2533/98 [7] (statistilise teabe kogumise kohta Euroopa Keskpanga poolt) artikli 1 lõike 4 tähenduses,

- saneerimismeetmed — meetmed, mis on mõeldud asutuse varalise seisundi säilitamiseks või taastamiseks ja võivad mõjutada kolmandate isikute seniseid õigusi, sealhulgas meetmed, mis võimaldavad peatada makseid või täitemeetmeid või vähendada nõudeid,

- lõpetamismenetlus — asutusega seotud kõiki võlakohustusi hõlmav menetlus, mille korral vara realiseeritakse osaleva liikmesriigi õigusasutuse või mis tahes muu pädeva asutuse kohustuslikul osavõtul ja järelevalve all, sealhulgas juhud, mil menetlus lõpetatakse kompromissi või muu analoogse meetmega,

- ühinemine — toiming, mille puhul üks või mitu krediidiasutust ("ühinevad asutused") lõpetatakse likvideerimismenetluseta ning kogu nende vara ja kohustused lähevad üle teisele krediidiasutusele ("ühendav asutus"), mis võib olla äsja asutatud krediidiasutus,

- jagunemine — toiming, mille puhul üks krediidiasutus ("jagunev asutus") lõpetatakse ilma likvideerimismenetluseta ning kogu tema vara ja kohustused lähevad üle rohkem kui ühele asutusele ("omandavad asutused"), mis võivad olla äsja asutatud krediidiasutused.

Artikkel 2

Reservinõudega hõlmatud asutused

1. Reservinõuet kohaldatakse järgmist liiki asutuste suhtes:

a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiivi 2000/12/EÜ (krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta) artikli 1 lõike 1 esimeses lõigus määratletud krediidiasutused, [8] mis ei ole osalevad RKPd;

b) direktiivi 2000/12/EÜ artikli 1 lõike 1 esimeses lõigus määratletud krediidiasutuste, mis ei ole osalevad RKPd, filiaalid vastavalt sama direktiivi artikli 1 lõikele 3; siia kuuluvad nende krediidiasutuste filiaalid, mille registrijärgne asukoht ega peakontor ei ole osalevas liikmesriigis.

Reservinõudeid ei kohaldata osalevates liikmesriikides asutatud krediidiasutuste filiaalide suhtes, mis asuvad väljaspool osalevaid liikmesriike.

2. Ilma taotluse esitamise kohustuseta vabastatakse asutus reservinõudest selle hoidmisperioodi algusest alates, mille kestel tema volitused tühistati või ta volitustest loobus või mille kestel teeb õigusasutus või mis tahes muu osaleva liikmesriigi pädev ametiasutus otsuse algatada asutuse suhtes lõpetamismenetlus.

EKP võib võrdse kohtlemise põhimõtet järgides vabastada reservinõudest järgmised asutused:

a) saneeritavad asutused;

b) asutused, mille suhtes reservinõude kehtestamine ei vastaks EKP kohustusliku reservi süsteemi eesmärgile. Mis tahes sellise erandi otsustamisel võtab EKP arvesse üht või enamat järgmist kriteeriumi:

i) asutuse tegevus on eriotstarbeline;

ii) asutus ei konkureeri pangandustegevuse alal muude krediidiasutustega;

iii) kõik asutuse hoiused on ette nähtud piirkondlikuks ja/või rahvusvaheliseks arenguabiks.

3. EKP avaldab loetelu reservinõudega hõlmatud asutustest. EKP avaldab ka nende asutuste loetelu, mis on reservinõudest vabastatud muudel kui saneerimismeetmetega seotud põhjustel. Asutused saavad nende loetelude põhjal kindlaks teha, kas neil on kohustusi mõne teise asutuse ees, mille suhtes kohaldatakse reservinõuet. Need loetelud ei määra, kas asutuste suhtes kohaldatakse reservinõuet kooskõlas käesoleva artikliga 2.

Artikkel 3

Reservibaas

1. Asutuse reservibaas koosneb järgmistest kohustustest (vastavalt EKP monetaar- ja pangandusstatistika aruandlussüsteemi määratlusele Euroopa Keskpanga 22. novembri 2001. aasta määruses (EÜ) nr 2423/2001 rahaloomeasutuste sektori koondbilansi kohta (EKP/2001/13)), [9] mis tulenevad rahaliste vahendite vastuvõtmisest:

a) hoiused;

b) emiteeritud võlakirjad.

Juhul kui asutusel on kohustusi seoses ühe ja sama üksuse filiaali, peakontori või registrijärgse asukohaga, mis asub väljaspool osalevaid liikmesriike, peavad sellised kohustused sisalduma reservibaasis.

2. Reservibaasist jäetakse välja järgmised kohustused:

a) kohustused kõikide asutuste ees, mis ei ole artikli 2 lõikele 3 vastavas EKP kohustusliku reservi süsteemi erandite loetelus ja

b) kohustused EKP või osaleva RKP ees.

Selle sätte kohaldamisel peab asutus tõendama asjaomasele osalevale RKPle oma tegeliku kohustuste kogusumma teiste asutuste ees, mille suhtes ei ole EKP kohustusliku reservi süsteemi loetelus erandit tehtud, ja oma kohustusi EKP või osaleva RKP ees nende välja arvamiseks reservibaasist. Kui seda ei ole võimalik tõendada kuni kaheaastase tähtajaga emiteeritud võlakirjade osas, võib asutus oma kuni kaheaastase tähtajaga emiteeritud võlakirjade tasumata summa reservibaasist tavalises korras maha arvata. EKP avaldab selliste tavapäraste mahaarvamiste summa samamoodi kui artikli 2 lõikes 3 osutatud loetelu.

3. Asutus arvutab konkreetse hoidmisperioodiga seonduva reservibaasi nende andmete alusel, mis on seotud kaks kuud enne hoidmisperioodi algust oleva kuuga. Asutus esitab aruande reservibaasi kohta asjaomasele osalevale RKPle vastavalt määrusega (EÜ) nr 2423/2001 (EKP/2001/13) kehtestatud EKP monetaar- ja pangandusstatistika aruandlussüsteemi nõuetele.

4. Asutuste puhul, mille suhtes on tehtud määruse (EÜ) nr 2423/2001 (EKP/2001/13) artikli 2 lõikes 2 sätestatud erand, arvutatakse reservibaas kolmeks järgnevaks hoidmisperioodiks, millest esimene hoidmisperiood algab kolmanda kuu jooksul pärast kvartali lõppu, määruse (EÜ) nr 2423/2001 (EKP/2001/13) II lisa kohaselt esitatud kvartalilõpu andmete alusel. Need asutused peavad teatama oma kohustuslikest reservidest kooskõlas artikliga 5.

Artikkel 4

Reservimäärad

1. Nullprotsendilist reservimäära kohaldatakse järgmistele kohustuste liikidele (vastavalt määratlusele EKP monetaar- ja pangandusstatistika aruandlussüsteemi käsitlevas määruses (EÜ) nr 2423/2001 (EKP/2001/13):

a) üle kaheaastase tähtajaga hoiused;

b) üle kaheaastase tähtajaga etteteatamisega lõpetatavad hoiused;

c) repotehingud;

d) üle kaheaastase tähtajaga emiteeritud võlakirjad.

2. Kõikide muude reservibaasi kuuluvate kohustuste puhul on reservimäär 2,0 %.

Artikkel 5

Kohustuslike reservide arvutamine ja nendest teatamine

1. Kohustuslike reservide summa, mida iga asutus peab teatud hoidmisperioodil hoidma, arvutatakse kohaldades reservimäära igale selle perioodi reservibaasi asjakohasele osale artikli 4 määratluse kohaselt. Kohustuslikud reservid, mis on kindlaks määratud asjaomase osaleva RKP ja asutuse poolt käesolevas artiklis osutatud korra kohaselt, on aluseks: i) kohustuslike reservide hoidmise tasustamisele ja ii) asutuse kohustuslike reservide nõude täitmise hindamisele.

2. Iga asutuse kohustuslike reservide summast arvatakse maha 100000 eurot, kui artiklitest 11 ja 13 ei tulene teisiti.

3. Iga osalev RKP määrab kindlaks korra asutuste individuaalsetest kohustuslikest reservidest teatamiseks kooskõlas järgmiste põhimõtetega. Asutuse vastava hoidmisperioodi kohustuslike reservide arvutamine toimub kas asjaomase osaleva RKP või asutuse algatusel statistilise teabe ja määruse (EÜ) nr 2423/2001 (EKP/2001/13) artikliga 5 kooskõlas esitatud reservibaasi aruande alusel. Arvutav osapool teatab teisele osapoolele arvutatud kohustuslikest reservidest hiljemalt kolm RKP pangapäeva enne hoidmisperioodi algust. Asjaomane osalev RKP võib kohustuslikest reservidest teatamise tähtpäevaks nimetada varasema kuupäeva. Samuti võib ta määrata asutustele täiendavaid tähtpäevi reservibaasi muudatustest ja mis tahes kohustuslike reservide muudatustest teatamiseks. Juhul kui asutus kuritarvitab talle osaleva RKP poolt antud reservibaasi ja kohustuslike reservide muutmise võimalust, võib RKP peatada selle asutuse muudatuste esitamise loa. Teate saanud osapool peab kinnitama arvutatud kohustuslike reservide summa, teatades sellest hiljemalt hoidmisperioodi algusele eelneval RKP pangapäeval. Juhul kui teate saanud osapool ei ole sellele vastanud hoidmisperioodi algusele eelneva RKP pangapäeva lõpuks, on ta asutuse kohustuslike reservide summaga asjaomasel hoidmisperioodil nõustunud. Pärast nõustumist ei saa asutuse kohustuslikke reserve asjaomasel hoidmisperioodil enam muuta.

4. Käesolevas artiklis sätestatud korra rakendamiseks peavad osalevad RKPd avaldama ajakava, tuues välja tulevased tähtajad kohustuslike reservidega seonduvatest andmetest teatamiseks ja selle kinnitamiseks.

5. Juhul kui asutus ei esita asjakohast statistilist teavet määruse (EÜ) nr 2423/2001 (EKP/2001/13) artikli 5 kohaselt, teatab vastav osalev RKP käesolevas artiklis määratud korras asjaomasele asutusele selle summa, mis kuulub teatamisele või kinnitamisele asjaomas(t)e hoidmisperioodi(de) kohta, hinnatuna asutuse poolt varem esitatud teabe ja mis tahes muu asjakohase teabe põhjal. See ei piira määruse (EÜ) nr 2531/98 artikli 6 kohaldamist ega EKP pädevust rakendada sanktsioone EKP statistilise aruandluse nõuete täitmatajätmise eest.

Artikkel 6

Reservihoiused

1. Asutus hoiab oma kohustuslikke reserve ühel või mitmel reservikontol iga sellise osaleva liikmesriigi keskpangas, kus asutusel on mõni üksus, vastavalt tema reservibaasile vastavas liikmesriigis. Reservikontode vääring on euro. Reservikontona võib kasutada asutuse arvelduskontosid osalevas RKPs.

2. Asutus on reservinõude täitnud, kui tema reservikontode keskmine päevalõpusaldo ei ole hoidmisperioodil väiksem kui artiklis 5 sätestatud korras selleks ajaks määratud summa.

3. Kui asutusel on osalevas liikmesriigis rohkem kui üks üksus, vastutab asutuse reservinõude täitmise eest registrijärgsel aadressil asuv üksus või peakontor, juhul kui see asub selles liikmesriigis. Kui asutusel ei ole kõnealuses liikmesriigis registrijärgset asukohta ega peakontorit, määrab ta selles liikmesriigis filiaali, mis vastutab asutuse reservinõude täitmise eest. Kõigi nende üksuste reservihoiused võetakse arvesse asutuse reservinõude kogusumma täitmisel kõnealuses liikmesriigis.

Artikkel 7

Hoidmisperiood

1. Hoidmisperiood algab päeval, mil arveldatakse EKP nõukogu igakuisele rahapoliitilisi seisukohti kavandavale koosolekule järgnev põhiline refinantseerimistoiming, juhul kui nõukogu ei otsusta ajakava muuta vastavalt lõikele 2. EKP juhatus avaldab hoidmisperioodide ajakava vähemalt kolm kuud enne iga kalendriaasta algust. See ajakava avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja EKP ja osaleva RKP veebilehel.

2. Kui seda nõuavad erakorralised asjaolud, otsustab EKP nõukogu selle ajakava mis tahes muutmise ja juhatus avaldab selle samamoodi, piisava etteteatamisega enne hoidmisperioodi, mille suhtes muudatust kohaldatakse.

Artikkel 8

Tasustamine

1. Kohustusliku reservi hoiuseid tasustatakse järgmise valemi kohaselt, mis võrdub EKP eurosüsteemi põhiliste refinantseerimistoimingute keskmise (kalendripäevade arvu järgi kaalutud) intressimääraga hoidmisperioodil (tulemus ümardatakse lähima sendini):

R

=

r

= ∑

i = 1ntMRint

kus:

Rt = kohustuslike reservi hoiuste pealt makstav tasu hoidmisperioodil t;

Ht = keskmised päevased kohustuslike reservide hoiused hoidmisperioodil t;

nt = kalendripäevade arv hoidmisperioodil t;

rt = tasumäär kohustuslike reservide hoiuste eest hoidmisperioodil t. Kohaldada tuleb intressimäära tavapärast ümardamist kahe kohani peale koma;

i = hoidmisperioodi t kalendripäev i;

MRi = kalendripäeval i või enne seda teostatud viimase põhilise refinantseerimistoimingu intressimäär.

2. Tasustamine toimub RKP teisel pangapäeval pärast selle hoidmisperioodi lõppu, mille jooksul tasu teeniti.

Artikkel 9

Kontrollimiskohustus

Osalevad RKPd teostavad oma õigust kontrollida selle teabe õigsust ja kvaliteeti, mida asutused esitavad reservinõude täitmise tõendamiseks määruse (EÜ) nr 2531/98 artikli 6 kohaselt, ilma et see piiraks EKP õigust seda õigust ise kasutada.

Artikkel 10

Kohustuslike reservide hoidmine vahendaja kaudu

1. Asutus võib taotleda luba kõigi oma kohustuslike reservide hoidmiseks vahendaja kaudu, kes on sama liikmesriigi resident. Vahendaja on reservinõudega hõlmatud asutus, mis tavaliselt lisaks kohustuslike reservide hoidmisele teostab osa selle asutuse haldusest (nt rahaliste vahendite haldus), mille vahendajana ta tegutseb.

2. Iga eespool lõikes 1 kirjeldatud kohustuslike reservide vahendaja kaudu hoidmise loa taotlus peab olema adresseeritud selle osaleva liikmesriigi keskpangale, kus taotleja on asutatud. Taotlusele tuleb lisada ärakiri vahendaja ja taotleja vahelisest lepingust, mis sisaldab mõlema poole nõusolekut kokkulepitud korra suhtes. Peale selle määratakse lepingus kindlaks, kas taotleja soovib juurdepääsu eurosüsteemi püsivahenditele ja avaturutehingutele. Lepingus tuleb määrata vähemalt 12kuuline teatamisperiood. Eespool osutatud tingimustel võib asjaomane osalev RKP anda taotlejale loa kohustuslike reservide hoidmiseks vahendaja kaudu, kui käesoleva artikli lõikest 4 ei tulene teisiti. Vastav luba jõustub loa andmise kuupäevale järgneva esimese hoidmisperioodi algusest ja kehtib eespool osutatud pooltevahelise lepingu kestel.

3. Vahendaja haldab selliseid kohustusliku reservi hoiuseid kooskõlas EKP kohustusliku reservi süsteemi üldtingimustega. Nende asutuste reservinõuete järgimise eest on koos asutustega, mille eest vahendaja tegutseb, vastutav ka vahendaja ise. Nõuete mittetäitmisel võib EKP rakendada asjakohaseid sanktsioone vahendaja, tema poolt vahendatava asutuse või mõlema suhtes, sõltuvalt mittetäitmise eest ettenähtud vastutusest.

4. EKP või asjaomane osalev RKP võib igal ajal vahendaja kaudu kohustuslike reservide hoidmise loa tagasi võtta, kui:

i) vahendaja kaudu kohustuslikke reserve hoidev asutus või vahendaja ei täida EKP kohustuslike reservide süsteemi kohustusi;

ii) käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 määratletud tingimusi vahendaja kaudu kohustuslike reservide hoidmiseks enam ei täideta; või

iii) vahendajaga seotud usaldusnormatiivide täitmise järelevalve kaalutlustel.

Vahendajaga seotud usaldusnormatiivide täitmise järelevalve põhjustel tagasi võetud luba kaotab kehtivuse viivitamata. Kui lõikest 5 ei tulene teisiti, jõustub muudel põhjustel loa tühistamine jooksva hoidmisperioodi lõpus. Asutus, mis hoiab oma reserve vahendaja kaudu, või vahendaja ise võib igal ajal taotleda loa tühistamist. Loa tühistamine jõustub, kui asjaomane osalev RKP on sellest eelnevalt teatanud.

5. Kohustuslikke reserve vahendaja kaudu hoidvale asutusele või vahendajale teatatakse loa tühistamisest usaldusnormatiivide täitmise järelevalve kaalutlustest erinevatel põhjustel vähemalt viis tööpäeva enne selle hoidmisperioodi lõppu, mil luba tühistatakse.

6. Ilma et see piiraks oma kohustuslikke reserve vahendaja kaudu hoidva asutuse statistilise aruandluse kohustust, esitab vahendaja reservibaasi kohta piisavalt üksikasjalikud andmed, et EKP saaks kontrollida nende õigsust ja kvaliteeti kooskõlas artikliga 9 ja kindlaks määrata vastavad kohustuslike reservide ja reservihoiuste andmed nii vahendaja enda kui ka iga asutuse kohta, mille vahendaja ta on. Need andmed esitatakse sellele osalevale RKPle, kus kohustuslikke reserve hoitakse. Vahendaja esitab eespool osutatud reservibaasi andmed määruses (EÜ) nr 2423/2001 (EKP/2001/13) sätestatud EKP monetaar- ja pangandusstatistika aruandlussüsteemi nõuetele vastava sagedusega ja tähtajaks.

Artikkel 11

Konsolideeritud reservihoius

Asutused, kellel on lubatud esitada statistilisi andmeid kontsernina ja konsolideeritult (vastavalt määruse EKP/2001/13 EKP monetaar- ja pangandusstatistika aruandlussüsteemi määratlusele), peavad hoidma kohustuslikke reserve ühe kontserni kuuluva asutuse kaudu, mis tegutseb ainult kõnealuste asutuste vahendajana, kooskõlas artikli 10 nõuetega. Kontserni vahendajana tegutsev asutus võib taotleda EKPlt erandit artikli 10 lõike 6 sätetest. Kui EKP rahuldab selle taotluse, kohaldatakse artikli 5 lõikes 2 osutatud mahaarvamist üksnes kontserni kui terviku suhtes.

Artikkel 12

RKP pangapäevad

Kui vähemalt üks osaleva RKP filiaal on RKP pangapäeval kohaliku või piirkondliku tähtpäeva tõttu suletud, annab asjaomane osalev RKP asutustele eelnevalt teada, kuidas käsitletakse nende filiaalidega seotud tehinguid.

Artikkel 13

Ühinemine ja jagunemine

1. Hoidmisperioodil, mil ühinemine jõustub, võtab ühendav asutus üle ühinevate asutuste reservinõuded ja ühendav asutus kasutab kõiki artikli 5 lõikes 2 ühinevatele asutustele lubatud mahaarvamisi. Hoidmisperioodil, mille kestel ühinemine jõustub, liidetakse kõik ühinevate asutuste reservihoiused ühendava asutuse kohustusliku reservi nõude täitmiseks.

2. Alates ühinemise jõustumise hoidmisperioodile järgnevast hoidmisperioodist on ühendavale asutusele lubatud ainult üks artikli 5 lõikes 2 nimetatud mahaarvamine. Ühinemise jõustumise hoidmisperioodile vahetult järgneval hoidmisperioodil arvutatakse ühendava asutuse kohustuslikud reservid reservibaasil, mis ühendab ühinevate asutuste ja asjakohastel juhtudel ühendava asutuse reservibaasid. Koondatavad reservibaasid on need, mis sellel hoidmisperioodil oleksid olnud asjakohased, kui ühinemist ei oleks toimunud. Piisava statistilise teabe saamiseks iga ühineva asutuse kohta, on ühinevate asutuste statistilise aruandluse kohustused ühendaval asutusel. Määruse (EÜ) nr 2423/2001 (EKP/2001/13) II lisas on toodud ühinemisega seotud asutuste omadustest tulenevad erisätted.

3. Jagunemise jõustumise hoidmisperioodil võtavad krediidiasutustest omandavad asutused üle jaguneva asutuse reservinõuded. Iga krediidiasutusest omandav asutus vastutab võrdeliselt osaga, mis talle on määratud jaguneva asutuse reservibaasist. Reservid, mida jagunev asutus on hoidnud sel jagunemise jõustumise hoidmisperioodil, jagatakse samas proportsioonis nende omandavate asutuste vahel, mis on krediidiasutused. Jagunemise jõustumise hoidmisperioodil on artikli 5 lõikes 2 nimetatud mahaarvamine lubatud igale vastuvõtvale asutusele, mis on krediidiasutus.

4. Alates jagunemise jõustumise hoidmisperioodile vahetult järgnevast hoidmisperioodist ja kuni krediidiasutustest omandavad asutused on teatanud oma reservibaasid määruse (EÜ) nr 2423/2001 (EKP/2001/13) artikli 5 kohaselt, omandab iga krediidiasutusest omandav asutus vajaduse korral lisaks oma kohustuslikele reservidele kohustuslikud reservid, mis arvutatakse talle jaguneva asutuse reservibaasist määratud osa põhjal. Alates jagunemise jõustumise hoidmisperioodile vahetult järgnevast hoidmisperioodist on igale krediidiasutusest vastuvõtvale asutusele lubatud üks artikli 5 lõikes 2 nimetatud mahaarvamine.

Artikkel 14

Üleminekusätted

1. 24. jaanuaril 2004. aastal algav hoidmisperiood lõpeb 9. märtsil 2004. aastal.

2. Selleks üleminekuperioodiks arvutatakse kohustuslikud reservid 31. detsembri 2003. aasta reservibaasi alusel. 30. septembri 2003. aasta reservibaasi kasutatakse asutuste puhul, mille aruandlus toimub kvartaalselt.

3. Osutatud ülemineku hoidmisperioodi suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 2818/98 (EKP/1998/15) artikli 5 lõigetes 3, 4 ja 6 sätestatud arvutamise, teavitamise, kinnitamise, läbivaatamise ja tunnustamise korda.

Artikkel 15

Lõppsätted

1. Käesolev määrus jõustub 24. jaanuaril 2004. aastal, välja arvatud artikli 5 lõiked 3 ja 5, mis jõustuvad 10. märtsil 2004.

2. 1. detsembri 1998. aasta määrus (EÜ) nr 28181/98 (EKP/1998/15) kohustuslike reservide kohaldamise kohta kaotab kehtivuse 23. jaanuaril 2004. aastal, välja arvatud artikli 5 lõiked 3, 4 ja 6, mis kaotavad kehtivuse 9. märtsil 2004. aastal.

3. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele tõlgendatakse kui viiteid käesolevale määrusele.

Frankfurt Maini ääres, 12. september 2003

EKP nõukogu nimel

Willem F. Duisenberg

[1] EÜT L 318, 27.11.1998, lk 1.

[2] EÜT L 24, 26.1.2002, lk 1.

[3] EÜT L 318, 27.11.1998, lk 4.

[4] EÜT L 356, 30.12.1998, lk 1.

[5] 31. augusti 2000. aasta määrus EKP/2000/8, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2818/98 kohustuslike reservide kohaldamise kohta (EKP/1998/15) ja Euroopa Keskpanga määrust (EÜ) nr 2819/98 rahaloomeasutuste sektori koondbilansi kohta (EKP/1998/16), EÜT L 229, 9.9.2000, lk 34.

[6] 18. aprilli 2002. aasta määrus EKP/2002/3, millega muudetakse määrust EKP/1998/15 kohustuslike reservide kohaldamise kohta, EÜT L 106, 23.4.2002, lk 9.

[7] EÜT L 318, 27.11.1998, lk 8.

[8] EÜT L 126, 26.5.2000, lk 1. Direktiivi on muudetud direktiiviga 2000/28/EÜ (EÜT L 275, 27.10.2000, lk 37).

[9] EÜT L 333, 17.12.2001, lk 1.

--------------------------------------------------