32007R0958

Keel
- Minu EUR-Lex
- Logi sisse
- Registreeru
- Minu hiljutised otsingud (0)

See dokument on väljavõte EUR-Lexi veebisaidilt.

Nõuanded

Vajate rohkem otsinguvõimalusi? Kasutage Täppisotsing

EUROPA
EUR-Lexi avaleht
Määrus - 958/2007 - ET - EUR-Lex

Dokument 32007R0958

Euroopa Keskpanga määrus (EÜ) nr 958/2007, 27. juuli 2007 , investeerimisfondide varade ja kohustuste statistika kohta (EKP/2007/8)

ELT L 211, 11.8.2007, lk 8—29 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
horvaadikeelne eriväljaanne: Peatükk 01 Köide 007 Lk 139 - 161

Dokumendi õiguslik staatus Kehtetud, Kehtetuks muutumise kuupäev: 31/12/2014; kehtetuks tunnistatud 32013R1073

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2007/958/oj

HTML

PDF

Euroopa Liidu Teataja

11.8.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 211/8

EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EÜ) nr 958/2007,

27. juuli 2007,

investeerimisfondide varade ja kohustuste statistika kohta

(EKP/2007/8)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artiklit 5,

võttes arvesse nõukogu 23. novembri 1998. aasta määrust (EÜ) nr 2533/98 statistilise teabe kogumise kohta Euroopa Keskpanga poolt, (1) eelkõige selle artikli 5 lõiget 1 ja artikli 6 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

määruse (EÜ) nr 2533/98 artikli 2 lõikes 1 sätestatakse, et EKP statistiliste andmete esitamise nõuete täitmiseks on Euroopa Keskpangal (EKP) õigus riikide keskpankade (RKPd) abiga koguda vaadeldavalt andmeid esitavalt üldkogumilt statistilist teavet Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) ülesannete täitmiseks vajalikul määral. Määruse (EÜ) nr 2533/98 artikli 2 lõike 2 punktist a tuleneb, et investeerimisfondid (IFd) kuuluvad andmeid esitava üldkogumi hulka EKP statistikaaruandluse nõuete täitmise eesmärgil, sh rahandus- ja pangandusstatistika valdkonnas. Määruse (EÜ) nr 2533/98 artikli 3 kohaselt peab EKP kindlaks määrama tegeliku andmeid esitava üldkogumi vaadeldavas üldkogumis ja ta võib teatavad andmeesitajate liigid osaliselt või täielikult statistikaaruandluse nõudest vabastada.

(2)

Oma ülesannete täitmiseks ja rahaloomeasutustest (RAd) erinevate ettevõtete finantstegevuse jälgimiseks vajab EKPS investeerimisfondide tegevuse kohta kõrgekvaliteedilist statistikat. Selle põhieesmärk on anda EKP-le terviklik statistikaülevaade investeerimisfondide sektori kohta ühtse majandusterritooriumina käsitletavates osalevates liikmesriikides.

(3)

Aruandluskoormuse vähendamiseks võivad RKPd koguda vajalikku teavet investeerimisfondide kohta tegelikult andmeid esitavalt üldkogumilt laiema, muude eesmärkidega statistikaaruandluse raames, juhul kui see ei sea ohtu EKP statistikaaruandluse nõuete täitmist. Läbipaistvuse tagamiseks on sellistel juhtudel kohane teavitada andmeesitajaid, et andmeid kogutakse muudel statistilistel eesmärkidel.

(4)	Tehinguliste finantsvoogude andmed lihtsustavad rahapoliitika ja muudel eesmärkidel tehtavat süvaanalüüsi. Andmeid tehinguliste finantsvoogude ja bilansiseisude kohta kasutatakse ka muu statistika, eelkõige euroala finantskontode koostamiseks.

(5)

Kuigi põhikirja artikli 34.1 alusel vastu võetud määrused ei anna mingisuguseid õigusi ega pane mingisuguseid kohustusi mitteosalevatele liikmesriikidele, kohaldatakse põhikirja artiklit 5 kõikide liikmesriikide suhtes, olenemata sellest, kas nad on euro kasutusele võtnud. Määruse (EÜ) nr 2533/98 põhjenduses 17 selgitatakse, et põhikirja artiklist 5 koostoimes asutamislepingu artikliga 10 (endine artikkel 5) tuleneb kohustus kavandada ja võtta riigi tasandil kõik mitteosalevate liikmesriikide poolt kohaseks peetud meetmed statistika kogumiseks, mis on vajalik EKP statistikaaruandluse nõuete täitmiseks, ning teha statistika valdkonnas õigeaegselt ettevalmistusi, et saada osalevateks liikmesriikideks.

(6)	Kuigi käesolev määrus on adresseeritud eelkõige investeerimisfondidele, võib vajalikuks osutuda muude andmeesitajate kaasamine, kuna teave investeerimisfondide emiteeritud esitajaaktsiate omanike kohta võib osutuda kättesaamatuks vahetult investeerimisfondidest.

(7)	Määruse (EÜ) nr 2533/98 artiklis 7 sätestatud EKP sanktsioonide korda kohaldatakse investeerimisfondide suhtes.

(8)	Hiljemalt aastal 2012 hindab EKP nõukogu, kas võimaldada käesoleva määrusega kehtestatud agregeeritud aruandluse meetodit ainult liikmesriikide puhul, kelle investeerimisfondide sektori kogumaht jääb alla euroala hallatavate koguvarade miinimummahu,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

—

„investeerimisfond” – avatud investeerimisfond, mis:

a)	investeerib finants- ja mittefinantsvarasse II lisa tähenduses, kui eesmärgiks on avalikkuselt kaasatud kapitali investeerimine, ja

on asutatud ühenduse või riigi õiguse kohaselt järgmisel alusel:

i)	lepinguõigus (ühine halduri poolt juhitud fond);

ii)	avatud investeerimisfondide (unit trust) õigus;

iii)	äriõigus (investeerimisühing) või

iv)	muu samalaadne mehhanism.

Investeerimisfondi mõiste hõlmab järgmised ettevõtted:

a)	ettevõtted, mille osakuid või aktsiaid ostetakse omaniku nõudel tagasi või lunastatakse otseselt või kaudselt ettevõtte vara arvel, ja

b)	ettevõtted, mis on emiteerinud kindla arvu aktsiad ja mille aktsionärid peavad fondi sisenemiseks või sealt lahkumiseks ostma või müüma olemasolevaid aktsiaid.

Investeerimisfondi mõiste ei hõlma järgmist:

a)	pensionifondid määruse (EÜ) nr 2533/98 B lisa artikli 2 lõike 2 punkti a tähenduses;

b)	rahaturufondid Euroopa Keskpanga 22. novembri 2001. aasta määruse (EÜ) nr 2423/2001 (rahaloomeasutuste sektori koondbilansi kohta) (EKP/2001/13) (2) I lisa tähenduses.

Investeerimisfondi mõiste eesmärgil hõlmab „avalikkus” jae-, kutselised ja institutsionaalsed investorid;

—	„osalev liikmesriik” – euro kasutusele võtnud liikmesriik;

—	„mitteosalev liikmesriik” – liikmesriik, kus ei ole eurot kasutusele võetud;

—	„andmeesitaja” – andmeesitaja määruse (EÜ) nr 2533/98 artikli 1 tähenduses;

—

„resident” – resident määruse (EÜ) nr 2533/98 artikli 1 tähenduses. Käesoleva määruse eesmärgil ning juhul kui juriidilisel isikul puudub mis tahes märkimisväärne füüsiline dimensioon, määratakse residentsus majandusterritooriumi alusel, mille õigusaktide alusel on üksus asutatud. Juhul kui üksus ei ole asutatud, kasutatakse kriteeriumina asukohta, s.o riik, mille õigusaktide alusel on üksus alustanud ja tegutseb;

—	„RA” – rahaloomeasutus määruse (EÜ) nr 2423/2001 (EKP/2001/13) I lisa 1. osa punkti 1 tähenduses;

—	„OFI” – muud finantsvahendajad (other financial intermediaries, OFI), v.a kindlustusettevõtted ja pensionifondid määruse (EÜ) nr 2533/98 B lisa artikli 2 lõike 2 punkti a tähenduses;

—	„asjaomane RKP” – selle osaleva liikmesriigi RKP, mille resident on asjaomane investeerimisfond.

Artikkel 2

Tegelik andmeid esitav üldkogum

1. Tegelik andmeid esitav üldkogum koosneb osalevate liikmesriikide territooriumil residendiks olevatest investeerimisfondidest. Käesoleva määrusega nõutava statistika esitamise eest vastutab investeerimisfond ise või, juhul kui investeerimisfondid ei ole juriidilised isikud riigi õigusaktide kohaselt, selle seaduslik esindaja.

2. Lõiget 1 piiramata hõlmab investeerimisfondide emiteeritud esitajaaktsiate omanike kohta teabe kogumise (I lisa 2. osa punkt 3) eesmärgil tegelik andmeid esitavat üldkogum RAd ja need OFId, mis ei ole investeerimisfondid. RKPd võivad nende üksuste suhtes kehtestada erandid, juhul kui nõutav statistika on kättesaadav muudest allikatest kooskõlas I lisa 2. osa punktiga 3. RKPd peavad sellele tingimusele vastavust õigeaegselt kontrollima, et kokkuleppel EKPga vajaduse korral anda või tühistada erandeid iga aasta alguses. Kooskõlas I lisa 2. osa punktis 3 sätestatud põhimõtetega ja käesoleva määruse eesmärgil võivad RKPd koostada ja muuta nende andmeid esitavate OFIde nimekirja, kes ei ole investeerimisfondid.

Artikkel 3

Erandid

1. RKPd võivad teha erandeid varade mahu seisukohalt väikseimatele investeerimisfondidele, juhul kui investeerimisfondide, mida arvestatakse agregeeritud kvartalibilansis, bilansiseisud moodustavad vähemalt 95 % kõikide investeerimisfondide varadest igas osalevas liikmesriigis. RKPd kontrollivad selle tingimuse täitmist õigeaegselt, et iga kalendriaasta alguses saaks vajaduse korral tehtud või tühistatud erandid jõustada. Investeerimisfondid, mille suhtes kohaldatakse osutatud erandeid, esitavad kvartaliaruanded ainult investeerimisfondide emiteeritud aktsiate/osakute kuulõpu seisude kohta ning kohastel juhtudel kvartali ümberhindluskorrigeerimise või finantsvoogude kohta.

2. RKPd võivad teha erandeid investeerimisfondidele, mille suhtes kohaldatakse riigi raamatupidamiseeskirju, mille kohaselt võib varasid hinnata kvartaalsest väiksema sagedusega. Investeerimisfondide liikide kohta, mille suhtes RKPd võivad osutatud erandeid kohaldada, teeb otsuse EKP nõukogu. Investeerimisfondid, mille suhtes on kohaldatud erandeid, peavad täitma käesoleva määruse artiklis 6 sätestatud nõudeid sagedusega, mis on kooskõlas nende varade hindamise tähtaega käsitlevate raamatupidamiskohustustega.

3. Investeerimisfondid võivad soovi korral eranditest loobuda ja täita artiklis 6 sätestatud aruandluse nõudeid täielikult. Investeerimisfondi sellise valiku korral peab ta saama asjaomase RKP eelneva nõusoleku mis tahes muudatuse kohta seoses tema poolt erandite kasutamisega.

Artikkel 4

Statistilistel eesmärkidel koostatud investeerimisfondide nimekiri

1. EKP juhatus koostab ja muudab nende investeerimisfondide, asjakohastel juhtudel artikli 5 lõikega 2 hõlmatud allfondide, nimekirja, mille suhtes kohaldatakse käesolevat määrust. Nimekirja aluseks võivad olla olemasolu korral riigi ametiasutuste järelevalve alla kuuluvate investeerimisfondide senised nimekirjad, millele lisatakse muud artikli 1 investeerimisfondide mõistega hõlmatud investeerimisfondid.

2. RKPd ja EKP teevad statistilistel eesmärkidel koostatud investeerimisfondide nimekirja ja selle ajakohastused asjaomastele investeerimisfondidele kättesaadavaks kohasel viisil, sh elektrooniliste vahenditega, Interneti kaudu või asjaomaste andmeesitajate taotluse korral paberkandjal.

3. Statistilistel eesmärkidel koostatud investeerimisfondide nimekiri on ainult teavitamiseks. Kui lõikes 2 osutatud nimekirja viimane kättesaadav elektrooniline versioon on ebatäpne, ei rakenda EKP sanktsioone ühegi üksuse suhtes, kes ei ole oma aruandluskohustust nõuetekohaselt täitnud, kui nad tuginesid ebatäpsele nimekirjale heauskselt.

Artikkel 5

Aruandlus fondide kaupa

1. Tegeliku andmeid esitava üldkogumi aruandlus oma varade ja kohustuste kohta peab toimuma fondide kaupa.

2. Lõiget 1 piiramata loetakse allfondid iseseisvateks investeerimisfondideks, juhul kui investeerimisfond eraldab oma varad erinevatesse allfondidesse ning iga allfondiga seotud aktsiaid/osakuid tagatakse erinevate varadega iseseisvalt.

3. Erandina lõigetest 1 ja 2 ning asjaomase RKP eelneval nõusolekul ja juhiste kohaselt võivad investeerimisfondid esitada aruandluse varade ja kohustuste kohta kontsernina, kui tulemus on sarnane fondide kaupa aruandlusele.

Artikkel 6

Kvartali ja kuu statistikaaruandluse nõuded

1. Kooskõlas I lisaga esitab tegelik andmeid esitav üldkogum:

a)	kvartaliandmed investeerimisfondide varade ja kohustuste kvartalilõpu seisu kohta ning kohastel juhtudel kvartali ümberhindluskorrigeerimise või finantsvoogude kohta ja

b)	kuuandmed investeerimisfondide emiteeritud aktsiate/osakute kuulõpu seisu kohta ning kohastel juhtudel kuu ümberhindluskorrigeerimise või finantsvoogude kohta.

2. Asjaomase RKP eelneval nõusolekul ja juhiste kohaselt peab andmeid esitav üldkogum esitama statistikaaruandluse vastavalt ühele kahest I lisas sätestatud aruandlusmeetodist kooskõlas II lisa määratlustega.

3. RKPd võivad koguda lõike 1 punktis a osutatud kvartaliandmeid kuuandmetena.

Artikkel 7

Ümberhindluskorrigeerimised või finantsvood

1. I lisas sätestatud kombineeritud või agregeeritud meetodi alusel peab tegelik andmeid esitav üldkogum asjaomase RKP juhiseid järgides esitama agregeeritud teabe ümberhindluskorrigeerimiste ja finantsvoogude kohta.

2. I lisas sätestatud kombineeritud meetodi alusel võivad RKPd tuletada ligikaudsed väärtpaberitehingud väärpaberite kaupa esitatud teabest või koguda finantsvoogude teavet väärtpaberite kaupa.

3. Täiendavad nõuded ja juhised ümberhindluskorrigeerimiste või finantsvoogude koostamise kohta on sätestatud III lisas.

Artikkel 8

Raamatupidamiseeskirjad

1. Käesoleva määrusega nõutava aruandluse jaoks peavad investeerimisfondid järgima raamatupidamiseeskirju, mis on sätestatud riigi õigusaktis, millega rakendatakse nõukogu 8. detsembri 1986. aasta direktiivi 86/635/EMÜ pankade ja muude rahaasutuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta, (3) või juhul, kui eelnevat ei saa kohaldada, investeerimisfondide suhtes kohaldatavaid riigi või rahvusvahelisi mis tahes standardeid.

2. Ilma et see piiraks osalevates liikmesriikides tunnustatud raamatupidamistavade kohaldamist ja tasaarvelduskorda, tuleb statistilistel eesmärkidel esitada finantsvarad ja kohustused brutosummana.

Artikkel 9

Tähtajad

1. RKPd peavad otsustama, kas lõikes 2 osutatud tähtaegadest kinnipidamiseks on vaja saada andmeesitajatelt teavet artikli 6 kohaselt.

2. RKPd edastavad EKP-le:

a)	andmed agregeeritud kvartaliseisude ja ümberhindluskorrigeerimiste kohta investeerimisfondidelt kogutud kvartaliandmete alusel 28. tööpäeva lõpuks alates kvartali lõpust, mille kohta andmeid esitatakse, ja

b)	andmed agregeeritud kuuseisude ja ümberhindluskorrigeerimiste kohta investeerimisfondidelt kogutud investeerimisfondide emiteeritud aktsiate/osakute kuuandmete alusel või tegelike andmete alusel kooskõlas artikli 6 lõikega 328. tööpäeva lõpuks alates kvartali lõpust, mille kohta andmeid esitatakse.

Artikkel 10

Miinimumnõuded ja riigisisene aruandluskord

1. Investeerimisfondid peavad asjaomasele RKP-le esitama nõutava statistika kooskõlas IV lisas sätestatud miinimumnõuetega edastamise, täpsuse, mõistete vastavuse ja läbivaatamise kohta.

2. RKPd määravad ja rakendavad riigi erisusi arvestades aruandluskorra, mida tegelik andmeid esitav üldkogum peab järgima. RKPd peavad tagama, et see aruandluskord annab nõutava statistika ja võimaldab täpselt kontrollida IV lisas sätestatud andmete edastamist, täpsust, mõistete vastavust ja läbivaatamist käsitlevate miinimumnõuete järgimist.

Artikkel 11

Ühinemised, jagunemised ja ümberkujundamised

Ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise puhul, mis võib mõjutada andmeesitaja statistikakohustuste täitmist, teavitab asjaomane andmeesitaja asjaomast RKPd käesolevas määruses sätestatud statistikaaruandluse nõuete täitmise kavast pärast sellise toimingu teostamise kavatsuse avaldamist ja enne selle teostamist.

Artikkel 12

Kontrollimine ja sundkogumine

RKPdel on õigus kontrollida ja sundkoguda teavet, mida andmeesitajad esitavad käesoleva määruse alusel, ilma et see piiraks EKP õigust teostada seda õigust ise. Seda õigust kasutab RKP eelkõige juhul, kui tegelikku andmeid esitavasse üldkogumisse kuuluv asutus ei täida käesoleva määruse IV lisas sätestatud edastamist, täpsust, mõistete vastavust ja andmete parandamist käsitlevaid miinimumnõudeid.

Artikkel 13

Aruandluse algus

Aruandlus algab kuu ja kvartaliandmetega 2008. aasta detsembri kohta.

Artikkel 14

Lõppsäte

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Frankfurt Maini ääres, 27. juuli 2007

EKP nõukogu nimel

EKP president

Jean-Claude TRICHET

(1) EÜT L 318, 27.11.1998, lk 8.

(2) EÜT L 333, 17.12.2001, lk 1.

(3) EÜT L 372, 31.12.1986, lk 1.

I LISA

STATISTIKAARUANDLUSE NÕUDED

1. OSA

Aruandluse meetod

1.	EKP peab regulaarselt koostama ühtse majandusterritooriumina käsitletavate osalevate liikmesriikide investeerimisfondide varade ja kohustuste agregeeritud kogusumma bilansiseisude ja finantsvoogude kohta.

Tegelik andmeid esitav üldkogum peab kajastama statistikat kooskõlas ühega kahest järgmisest meetodist.

Kombineeritud meetod, mille kohaselt tuleb esitada:

—

kvartaalselt i) teave väärtpaberite kaupa (security-by-security, s-b-s) investeerimisfondide väärtpaberite osas, mille tunnuskood on avalikult kättesaadav; ii) agregeeritud teave varade ja kohustuste kohta, v.a väärtpaberid, mille tunnuskood ei ole avalikult kättesaadav, mis on jaotatud instrumentide/tähtaegade liikide, vääringute ja tehingupoolte kaupa, ja iii) s-b-s või agregeeritud teave investeerimisfondide emiteeritud aktsiate/osakute omanike kohta, mis on sätestatud käesoleva lisa 2. osas. Asjaomane RKP võib nõuda andmeesitajatelt väärtpaberite kaupa aruandlust väärtpaberite kohta, mille tunnuskood ei ole avalikult kättesaadav, või kirjete kaupa (item-by-item) varade ja kohustuste kohta, mis ei ole väärtpaberid, ja

—	kuuaruandlus väärtpaberite kaupa, mis hõlmaks kõiki investeerimisfondide emiteeritud aktsiaid/osakuid ükshaaval.

Vastavalt tabelile 2 võivad asjaomased RKPd lisaks kohustuslikele väljadele s-b-s aruandluses otsustada koguda tehingute andmeid väärtpaberite kaupa, et tuletada väärtpaberite kohta agregeeritud teavet.

Agregeeritud andmed tuleb esitada bilansiseisu ja RKP juhiste kohaselt kas i) hinna ja valuutakursi muutustest tingitud ümberhindamise või ii) finantsvoogude kohta.

Asjaomase RKP eelneval nõusolekul võivad andmeesitajad, kes esitavad nõutavad kvartaliandmed väärtpaberite kaupa, esitada nõutavad kuuandmed s-b-s teabe asemel agregeeritult.

Agregeeritud meetod, mille kohaselt tuleb esitada:

—	kvartaalselt täies mahus agregeeritud teave investeerimisfondide varade ja kohustuste kohta, mis on jaotatud instrumentide/tähtaegade liikide, vääringute ja tehingupoolte kaupa, ja

—	agregeeritud kuuandmed investeerimisfondide emiteeritud aktsiate/osakute kohta.

Kvartali- ja kuuandmed tuleb esitada bilansiseisu ja RKP juhiste kohaselt kas i) hinna ja valuutakursi muutustest tingitud ümberhindamise või ii) finantsvoogude kohta.

Tabelis 2 on sätestatud teave, mis tuleb kombineeritud meetodi kohaselt RKP-le esitada väärtpaberite kaupa. Tabelis 1 on sätestatud agregeeritud kvartaliaruandluse nõuded bilansiseisude osas ning tabelis 3 hinnast ja valuutakursi muutusest või tehingutest tulenevad ümberhindlused. Tabelis 4 on sätestatud agregeeritud kuuaruandluse bilansiseisude ning hinnast ja valuutakursi muutusest või finantsvoogudest tulenevad ümberhindluse nõuded.

2. OSA

Investeerimisfondide aktsiate/osakute omanike residentsus ja majandussektor

Andmeesitajad esitavad kvartaliandmed osalevate liikmesriikide investeerimisfondide emiteeritud investeerimisfondide aktsiate/osakute omanike residentsuse kohta kooskõlas jaotusega „Riigisisene/muud osalevad liikmesriigid/välismaailm”. Riigisisesed ja muude osalevate liikmesriikide tehingupooled on alajaotatud sektorite kaupa.

Nimeliste aktsiate/osakute puhul esitavad emiteerivad investeerimisfondid või nende seaduslikud esindajad aruande nende emiteeritud aktsiate/osakute omanike residentsuse ja sektorite kaupa. Juhul kui emiteeriv investeerimisfond ei saa omaniku residentsust ja sektorit tuvastada, esitab ta asjakohased andmed kättesaadava teabe põhjal.

Esitajaaktsiate/osakute puhul esitavad andmeesitajad teabe investeerimisfondide aktsiate/osakute omanike residentsuse ja sektorite kaupa kooskõlas asjaomase RKP otsustatud meetodiga. Valida tuleb järgmiste võimaluste kombinatsioon või üks neist, võttes arvesse asjaomase liikmesriigi vastavate turgude korraldust ja riigi õiguskorda. RKP teostab regulaarselt kontrolli.

Emiteerivad investeerimisfondid

Emiteerivad investeerimisfondid või nende seaduslikud esindajad või käesoleva määruse artikli 2 lõikes 2 osutatud üksused esitavad aruande nende emiteeritud aktsiate/osakute omanike residentsuse ja sektorite kaupa. Teavet võib saada aktsiate/osakute jaotusega tegelevalt agendilt või mis tahes muult aktsiate/osakute emissiooni, tagasiostu või ülekandmisega tegelevalt üksuselt.

RAd ja OFId kui investeerimisfondide aktsiate/osakute varahaldurid

RAd ja OFId, kes tegutsevad investeerimisfondide aktsiate/osakute varahalduritena, esitavad andmeesitajana andmed residentidest investeerimisfondide emiteeritud ning omanike või teiste halduritena tegutsevate vahendajate nimel hallatavate aktsiate/osakute omanike residentsuse ja sektorite kaupa. Seda võimalust saab kohaldada juhul, kui i) varahaldur eristab investeerimisfondide aktsiaid/osakuid, mida hoitakse omanike nimel, nendest, mida hoitakse teiste varahaldurite nimel, ja ii) enamikku investeerimisfondide aktsiaid/osakuid haldavad riigisisesed residendid, keda liigitatakse finantsvahendajateks (RAd või OFId).

RAd ja OFId kui andmeesitajad residentidest investeerimisfondide aktsiate/osakute residentide ja mitteresidentide vaheliste tehingute kohta

RAd ja OFId, kes tegutsevad andmeesitajatena seoses tehingutega residentidest investeerimisfondide aktsiate/osakute residentide ja mitteresidentide vahel, esitavad andmed nende poolt omaniku või muu tehingusse puutuva vahendaja nimel kaubeldavate residentidest investeerimisfondide emiteeritud aktsiate/osakute omanike residentsuse ja sektori kaupa. Seda võimalust saab kohaldada juhul, kui i) aruandlus on terviklik, s.t see hõlmab peaaegu kõiki andmeesitajate teostatud tehinguid; ii) esitatakse osalevate liikmesriikide mitteresidentidega teostatud ostu- ja müügitehingute täpsed andmed; iii) erinevused samade aktsiate/osakute emissiooni- ja tagasiostuhinna vahel, v.a tasud, on minimaalsed, ja iv) residentidest investeerimisfondide emiteeritud aktsiate/osakute kogus, mis kuulub osaleva liikmesriigi mitteresidentidele, ei ole suur.

d)	Juhul kui võimalusi a–c ei kohaldata, esitavad andmeesitajad, sealhulgas RAd ja OFId, kes ei ole investeerimisfondid, asjakohased andmed kättesaadava teabe põhjal.

4.	Juhul kui toimub nimeliste aktsiate/osakute või esitajaaktsiate/osakute esmaemissioon või kui turuarengu tõttu on vajalik võimaluse muutmine või võimaluste kombineerimine, võivad RKPd lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuete osas teha üheks aastaks erandi.

3. OSA

Aruandluse tabelid

Tabel 1

Seisud

Nõutavad kvartaliandmed

A.	Riigisisene (kokku)

B.	Muud osalevad liikmesriigid (kokku)

C.	Välismaailm (kokku)

D.	Määratlemata

RAd

Mitte-RAd – kokku

RAd

Mitte-RAd – kokku

millest:

Mitteosaleva d liikmesriigid

millest:

USA

millest:

Jaapan

Valitsussektor

Muud residendid

Valitsussektor

Muud residendid

Kokku

Muud finantsvahendajad + finantsvahenduse abiettevõtted (S. 123 + S. 124)

Kindlustusettevõtted ja pensionifondid (S. 125)

Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted (S. 11)

Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta asutused (S. 14 + S. 15)

Kokku

Muud finantsvahendajad + finantsvahenduse abiettevõtted (S. 123 + S. 124)

Kindlustusette võtted ja pensionifondid (S. 125)

Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted (S. 11)

Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta asutused (S. 14 + S. 15)

VARAD

1.	Hoiuste ja laenunõuded

2.	Väärtpaberid, v.a aktsiad

2e.

Euro

kuni üks aasta

üle ühe aasta ja kuni kaks aastat

üle kahe aasta

2x.	Välisvaluutad

kuni üks aasta

üle ühe aasta ja kuni kaks aastat

üle kahe aasta

2t.	Välisvaluutad kokku

kuni üks aasta

üle ühe aasta ja kuni kaks aastat

üle kahe aasta

3.	Aktsiad ja muud omandiväärtpaberid

sellest noteeritud aktsiad, v.a IF ja MMF aktsiad/osakud;

sellest IF ja MMF aktsiad/osakud

4.	Mittefinantsvarad (sh põhivarad)

5.	Tuletisinstrumendid

Muu vara

KOHUSTUSED

7.	Saadud laenud ja hoiused

8.	IF aktsiad/osakud (1)

9.	Tuletisinstrumendid

10.	Muud kohustused

IFd, kes kohaldavad agregeeritud meetodit, esitavad aruandluse kõikide lahtrite osas, sh mustad ja hallid.

IFd, kes kohaldavad kombineeritud meetodit, esitavad aruandluse järgmises osas; i) mustad lahtrid; ii) tabelis 2 nõutav teave väärtpaberite kohta, mida kogutakse väärtpaberite kaupa (s-b-s); ja iii) hallid lahtrid väärtpaberite kohta, mida ei koguta väärtpaberite kaupa (s-b-s).

Tabel 2

Nõutav teave väärtpaberite kaupa

Kombineeritud meetodi kasutamise korral tuleb järgneva tabeli väljadel esitada andmed iga väärtpaberi kohta, mis kuulub väärtpaberi liiki „Väärtpaberid, v.a aktsiad/osad”, „Aktsiad/osad ja muud omandiväärtpaberid” ja „Investeerimisfondide emiteeritud aktsiad/osakud”, järgmiste reeglite kohaselt:

a)	väli 1 tuleb täita;

b)	juhul kui asjaomane RKP ei kogu s-b-s teavet tehingute kohta vahetult, tuleb täita kaks välja väljadest 2, 3 ja 4 (s.t väljad 2 ja 3, väljad 2 ja 4 või väljad 3 ja 4);

juhul kui asjaomane RKP kogub s-b-s teavet tehingute kohta vahetult, tuleb täita

i)	väli 5 või väljad 6 ja 7 ja

ii)	väli 4 või väljad 2 ja 3;

d)	asjaomane RKP võib andmeesitajatelt nõuda ka välja 8 täitmist;

e)	asjaomane RKP võib koguda välja 2 andmeid ainult eespool esitatud juhtudel b ja c(ii). Sellisel juhul peab RKP kontrollima vähemalt kord aastas, et see ei avalda mõju RKP esitatavate agregeeritud andmete kvaliteedile, sealhulgas paranduste sagedus ja maht, ning sellest EKPd teavitama.

Väli	Nimetus
1	Väärtpaberi tunnuskood
2	Osade arv või agregeeritud nominaalväärtus
3	Hind
4	Kogusumma
5	Tehingud
6	Ostetud väärtpaberid (varad) või emiteeritud väärtpaberid (kohustused)
7	Müüdud väärtpaberid (varad) või tagasiostetud väärtpaberid (kohustused)
8	Väärtpaberi kirjendamise vääring

Tabel 3

Ümberhindluskorrigeerimised või finantsvood

Nõutavad kvartaliandmed

A.	Riigisisene (kokku)

B.	Teised osalevad liikmesriigid (kokku)

C.	Välismaailm (kokku)

D.	Määratlemata

RAd

Mitte-RAd – kokku

RAd

Mitte-RAd – kokku

millest:

Mitteosaleva d liikmesriigid

millest:

USA

millest:

Jaapan

Valitsussektor

Muud residendid

Valitsussektor

Muud residendid

Kokku

Muud finantsvahendajad + finantsvahenduse abiettevõtted (S. 123 + S. 124)

Kindlustusettevõtted ja pensionifondid (S. 125)

Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted (S. 11)

Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta asutused (S. 14 + S. 15)

Kokku

Muud finantsvahendajad + finantsvahenduse abiettevõtted (S. 123 + S. 124)

Kindlustusettevõtted ja pensionifondid (S. 125)

Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted (S. 11)

Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta asutused (S. 14 + S. 15)

VARAD

1.	Hoiuste ja laenunõuded

2.	Vāārtpaberid, v.a aktsiad

2e.

Euro

kuni üks aasta

üle ühe aasta ja kuni kaks aastat

üle kahe aasta

2x.	Välisvaluutad

kuni üks aasta

üle ühe aasta ja kuni kaks aastat

üle kahe aasta

2t.	Välisvaluutad kokku

kuni üks aasta

MIINIMUM

üle ühe aasta ja kuni kaks aastat

MIINIMUM

üle kahe aasta

MIINIMUM

3.	Aktsiad ja muud omandivāārtpaberid

MIINIMUM

sellest noteeritud aktsiad, v.a IF ja MMF aktsiad/osakud;

MIINIMUM

sellest IF ja MMF aktsiad/osakud

MIINIMUM

4.	Mittefinantsvarad (sh pőhivarad)

MIINIMUM (3)

5.	Tuletisinstrumendid

MIINIMUM (3)

Muu vara

KOHUSTUSED

7.	Saadud laenud ja hoiused

8.	IF aktsiad/osakud (2)

MIINIMUM

9.	Tuletisinstrumendid

MIINIMUM (3)

10.	Muud kohustused

IFd, kes kohaldavad agregeeritud meetodit, esitavad aruandluse lahtrite osas, mis on märgitud kui „MIINIMUM”. RKPd võivad seda kohustust laiendada ja hõlmata ka mustad ja hallid lahtrid, mis ei ole märgitud kui „MIINIMUM”.

IFd, kes kohaldavad kombineeritud meetodit, esitavad aruandluse järgmises osas: i) mustad lahtrid, mis on märgitud kui „MIINIMUM”; ii) hallid lahtrid, märgitud kui „MIINIMUM”, väärtpaberite osas, mida ei koguta väärtpaberite kaupa; ja iii) tabelis 2 nõutav teave väärtpaberite osas, mida kogutakse väärtpaberite kaupa, juhul kui asjaomane RKP kogub tehingute teavet vahetult.

RKPd võivad seda kohustust laiendada ja hõlmata järgmise: i) mustad lahtrid, mis ei ole märgitud kui „MIINIMUM”; ii) hallid lahtrid, märgitud kui „MIINIMUM” väärtpaberite osas, mida ei koguta väärtpaberite kaupa.

Tabel 4

Seisud; ümberhindluskorrigeerimised või finantsvood

Nõutavad kuuandmed

A.	Riigisisene (kokku)

B.	Teised osalevad liikmesriigid (kokku)

C.	Välismaailm (kokku)

D.	Määratlemata

RAd

Mitte-RAd – kokku

RAd

Mitte-RAd – kokku

Kokku

Valitsussektor

Muud residendid

Valitsussektor

Muud residendid

Kokku

Muud finantsvahendajad + finantsvahenduse abiettevõtted (S. 123 + S. 124)

Kindlustusettevõtted ja pensionifondid (S. 125)

Mittefinantsettevõtted (S. 11)

Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta asutused (S. 14 + S. 15)

Kokku

Muud finantsvahendajad + finantsvahenduse abiettevõtted (S. 123 + S. 124)

Kindlustusettevõtted ja pensionifondid (S. 125)

Mittefinantsettevõtted (S. 11)

Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta asutused (S. 14 + S. 15)

KOHUSTUSED

8.	IF aktsiad/osakud

(1) Juhul kui andmeesitaja ei saa omaniku residentsust ja sektorit tuvastada, esitab ta asjakohased andmed kättesaadava teabe põhjal. Esitajaaktsiate korral võib teabe kogud RAdelt või OFIdett, v.a IFd (kooskõlas käesoleva määruse I lisa artikili 2 lõikega 2 ja punktiga 6).

(2) Juhul kui andmeesitaja ei saa omaniku residentsust ja sektorit tuvastada, esitab ta asjakohased andmed kättesaadava teabe põhjal. Esitajaaktsiate korral võib teabe koguda RAdelt või OFIdelt, v.a IFd (kooskõlas käesoleva määruse artikli 2 lõikega 2 ja I lisa punktiga 6).

(3) RKPd võivad vabastada IFd sellest aruandlusest, juhul kui tabelis 1 osutatud kvartaliseisud moodustavad alla 5 % emiteeritud IF aktsiatest/osakutest.

II LISA

MÕISTED

1. osa

Instrumentide liikide määratlused

Tabelis on esitatud üksikasjalik standardne instrumentide liikide ülevaade, mille järgi riikide keskpangad kehtestavad riigi tasandil kohaldatavad liigid käesoleva määruse kohaselt. (1) Mõistete puhul osutatakse ühenduse riikliku ja regionaalse arvepidamise Euroopa süsteemile (ESA 95).

TABEL A

Investeerimisfondide varade ja kohustuste instrumendiliikide määratlused

VARADE LIIGID

Liik

Peamiste omaduste kirjeldus

1.	Hoiuste ja laenunõuded

Aruandlusvormi eesmärgil hõlmab see IFde poolt laenuvõtjatele laenatavaid vahendeid, mida ei tõendata dokumentidega või mida tõendab üksainus dokument (isegi kui see on muutunud kaubeldavaks). Siia kuuluvad järgmised varad hoiuste kujul:

—

hoiused rahaloomeasutustes:

a)	ülekantavad hoiused (riigi vääringus või välisvääringus), mis on kohe ilma oluliste piirangute või sanktsioonideta sularahaks konverteeritavad või tšekiga, panga maksekorraldusega, deebetkandega vms ülekantavad (ESA 95, punktid 5.42–5.44);

muud hoiused: kõik hoiused peale arveldushoiuste. Muid hoiuseid ei saa igal ajal maksete tegemiseks kasutada ja need ei ole ilma oluliste piirangute või sanktsioonideta sularahaks ega arveldushoiusteks konverteeritavad. Sellesse alaliiki kuuluvad tähtajalised hoiused ja säästuhoiused (ESA 95, punktid 5.45–5.49);

—	mittekaubeldavad väärtpaberid: väärtpaberid, v.a aktsiad ja muud omandiväärtpaberid, mis ei ole vabalt kaubeldavad ja millega ei saa kaubelda järelturul (vt ka „Kaubeldavad laenud”);

—	kaubeldavad laenud: laenud, mis on de facto muutunud vabalt kaubeldavaks, liigitatakse varade kirje „Hoiuste ja laenunõuded” alla juhul, kui neid tõendatakse jätkuvalt üheainsa dokumendiga ja üldjuhul kaubeldakse nendega ainult harva;

—	nõuded pöördrepotehingute alusel: investeerimisfondide määratud hinnaga ostetud (koos kohustusega müüa samad (või samalaadsed) väärtpaberid teataval kuupäeval kindlaksmääratud hinnaga tagasi) väärtpaberite eest makstud raha vastaskirje (vaata 7. liik).

Siia kuuluvad ka ringluses olevad euro ja välisvaluuta pangatähed ja mündid, mida tavaliselt kasutatakse maksete tegemiseks.

2.	Väärtpaberid, v.a aktsiad

Väärtpaberid, välja arvatud aktsiad või muud omandiväärtpaberid, mis on tavaliselt järelturul vabalt kaubeldavad või mida võib turul tasaarveldada ning mis ei anna omanikule emiteeriva asutuse suhtes mingeid omandiõigusi.

Siia kuuluvad:

—	väärtpaberid (dokumentidega tõendatud või tõendamata), mille omanikul on tingimusteta õigus saada kindlaksmääratud või lepingus ette nähtud tasu kupongimaksete ja/või nimetatud kindla summana teataval kuupäeval (teatavatel kuupäevadel) või alates emiteerimisel kindlaksmääratud kuupäevast;

—	edasimüüdavad laenud, mis vormistatakse ümber suure hulga samalaadsete dokumentidena ja millega võib kaubelda järelturul (vt ka liik 1 „kaubeldavad laenud”);

—	allutatud kohustus võlaväärtpaberi vormis;

—	järjepidevuse hoidmiseks repo-tüüpi tehingute käsitlemisel jäävad väärtpaberite laenutehingute alusel laenatud väärtpaberid esialgse omaniku bilanssi (ja neid ei viida üle ajutise omaniku bilanssi), kui pöördtehing on kindel kohustus ja mitte lihtsalt võimalus (vt 7. liik).

Väärtpaberite kohta, mis ei ole aktsiad/osad, tuleb esitada jaotus tähtaegade kaupa. S.t tähtaeg emissiooni hetkel (algtähtaeg), mis osutab finantsinstrumendi määratud kestusele, millest varem ei saa seda lunastada.

3.	Aktsiad/osad ja muud omandiväärtpaberid

Väärtpaberid, mis tähistavad omandiõigusi ettevõtete või kvaasiettevõtete suhtes. Üldjuhul annavad need väärtpaberid omanikule õiguse osale ettevõtte või kvaasiettevõtte kasumist ning likvideerimise korral osale selle omavahenditest. Siia kuuluvad neli peamist alaliiki:

—	investeerimisfondide ja rahaturufondide (MMF) aktsiad/osakud;

—	noteeritud aktsiad, v.a IF ja MMF aktsiad/osakud;

—	noteerimata aktsiad, v.a IF ja MMF aktsiad/osakud: aktsiad, mida ei noteerita (ESA 95, punktid 5.90–5.93);

—	muud omandiväärtpaberid: kõik omandiväärtpaberite vormid, v.a eespool nimetatud alaliigid (ESA 95, punktid 5.94 ja 5.95).

3a.	Aktsiad ja muud omandiväärtpaberid, sellest noteeritud aktsiad/osad, v.a IF ja MMF aktsiad/osakud

Aktsiad, mille hindu noteeritakse tunnustatud börsil või muus vormis järelturul (ESA 95, punktid 5.90–5.93).

3b.	Aktsiad ja muud omandiväärtpaberid, sellest IF ja MMF aktsiad/osakud

Siia kuuluvad IF ja MMF emiteeritud aktsiad/osakud, mis on kantud statistilistel eesmärkidel koostatud IF ja MMF nimekirja.

MMFd on sellised avatud investeerimisfondid, mille aktsiad/osakud on likviidsuse poolest hoiuste lähedased asendajad ning kes investeerivad peamiselt rahaturuinstrumentidesse ja/või rahaturufondide aktsiatesse/osakutesse ja/või muudesse ülekantavatesse võlainstrumentidesse, mille järelejäänud tähtaeg on kuni üks aasta, ja/või pangahoiustesse ja/või kes soovivad saavutada tasuvust, mis on ligilähedane rahaturuinstrumentide intressimääradele. MMFd on määratletud määruses (EÜ) nr 2423/2001 (EKP/2001/13) rahaloomeasutuste sektori konsolideeritud bilansi kohta.

Investeerimisfond on määratletud käesoleva määruse artiklis 1.

4.	Tuletisinstrumendid

Kooskõlas kehtivate rahvusvaheliste statistikastandarditega tuleks turuväärtust omavad tuletisinstrumendid kajastada bilansis. Tuletisinstrumentidel on turuväärtus, kui nendega kaubeldakse reguleeritud turgudel, näiteks börsidel, või kui neid saab börsivälistel turgudel regulaarselt tasaarveldada.

Siia kuulub järgmiste tuletisinstrumentide aruandlus:

—	optsioonid, kaubeldavad või börsivälised;

—	aktsiate ostutähed;

—	futuurid, kuid ainult sel juhul, kui neil on turuväärtus seoses nende kaubeldavuse või tasaarveldatavusega, ja

—	vahetustehingud, kuid ainult sel juhul, kui neil on turuväärtus seoses nende kaubeldavuse või tasaarveldatavusega.

Bilansis kirjendatavad tuletisinstrumendid tuleb esitada turuväärtusega, mis on valdav turuhind või sellele lähedane hind (õiglane väärtus).

Tuletisinstrumendid tuleb kirjendada bilansis brutosummana. Tuletisinstrumentide lepingud, millel on kokku positiivsed turuväärtused, tuleks kirjendada bilansi varade poolel; brutosummas negatiivse turuväärtusega lepingud kohustuste poolel. Tuletisinstrumentide lepingutest tulenevaid tulevasi kohustusi bilansis ei kirjendata brutosummana. Tuletisinstrumente võib kirjendada netosummana erinevaid väärtuse määramise meetodeid kasutades. Kui kättesaadavad on ainult netopositsioonid või kui positsioonid on kirjendatud muu kui turuväärtusega, tuleb kirjendada need positsioonid.

5.	Mittefinantsvarad (sh põhivarad)

Siia kuuluvad:

—	investeeringud materiaalsesse põhivarasse (näiteks eluase, muud hooned ja ehitised, eluruumideta hooned) ja väärisesemed (näiteks väärismetallid), ja

—	materiaalne või immateriaalne mittefinantsvara, mida investeerimisfondid kavatsevad kasutada korduvalt ja üle ühe aasta. Siia kuuluvad muude investeerimisfondide kasutuses olevad maad ja hooned, samuti seadmed, tarkvara ja muu infrastruktuur.

6.	Muud varad

Siia kuuluvad bilansi varade poole muud kirjed, millele osutatakse kui „Varad, mis ei ole mujal hõlmatud”. RKPd võivad selle kirje all nõuda järgmisi erijaotusi:

—	hoiustelt ja laenudelt kogunev intress,

—	väärtpaberitelt, v.a aktsiad, kogunev intress,

—	hoonetelt kogunev rent,

—	laekumised, mis ei ole seotud investeerimisfondide põhitegevusega.

KOHUSTUSTE KATEGOORIAD

Liik

Peamiste omaduste kirjeldus

7.	Saadud laenud ja hoiused

IFde kreeditoridele võlgnetavad summad, välja arvatud kaubeldavate väärtpaberite emissioonist tulenevad summad. Siia kuuluvad:

—	laenud: andmeid esitavatele IFdele antud laenud, mis on dokumentidega tõendamata või tõendatud üheainsa dokumendiga (isegi juhul, kui see on muutunud kaubeldavaks).

—

tagasiostutehingud; IFde kindlaksmääratud hinnaga (koos kohustusega osta samad (või samalaadsed) väärtpaberid/kuld teataval kuupäeval kindlaksmääratud hinna eest tagasi) müüdud väärtpaberite/kulla eest saadud raha vastaskirje. Kolmandale isikule („ajutine omandaja”) üleantud väärtpaberite/kulla eest IFde saadud summad liigitatakse „tagasiostulepingute” alla, kui pöördtehing on kindel kohustus, mitte ainult võimalus. See tähendab, et IFdele jääb tehingu ajal tegelik (majanduslik) kontroll kõnealuste väärtpaberite/kulla üle. Selles mõttes ei ole seadusliku omandiõiguse üleandmine repo-tüüpi tehingute käsitlemisel asjakohane omadus. Kui ajutine omandaja müüb repotehingu teel saadud väärtpaberid/kulla, tuleb müük dokumenteerida väärtpaberite/kulla otsese tehinguna ja kanda ajutise omandaja bilanssi negatiivse positsioonina väärtpaberite/kulla portfellis.

Järgmised kolm repo-tüüpi tehingute varianti on kõik sellise struktuuriga, et need vastavad tagatud laenu käsitlemise tingimustele. Seega liigitatakse IFde saadud summad (vahetuseks ajutiselt kolmandale isikule üleantud väärtpaberite/kulla eest) kirjesse „Tagasiostulepingud”:

—	summad, mis on saadud kolmandale isikule tagasiostulepingu vormis ajutiselt ülekantud väärtpaberite/kulla eest,

—	summad, mis on saadud kolmandale isikule võlakirjalaenu vormis (sularahatagatisega) ajutiselt ülekantud väärtpaberite/kulla eest;

—	summad, mis on saadud kolmandale isikule müügilepingu/tagasiostulepingu vormis ajutiselt ülekantud väärtpaberite/kulla eest.

8.	IF aktsiad/osakud

IFde emiteeritud aktsiad/osakud, sh omandiväärtpaberite vormis, mis on kantud statistilistel eesmärkidel koostatud IF nimekirja. See kajastab kogukohustust IF aktsionäride ees. Samuti hõlmab see kategooria vahendeid, mis tulenevad jaotamata kasumist või vahenditest, mille andmeid esitavad IFd on kõrvale pannud edaspidisteks makseteks ja tulevaste kohustuste täitmiseks.

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

— IF-nimelised aktsiad/osakud– IF aktsiad/osakud, mille aktsiate/osakute omanike kohta, sh omaniku residentsuse ja sektori kohta, peetakse arvestust kooskõlas riigi õigusaktidega;

— IF esitajaaktsiad/osakud– IF aktsiad/osakud, mille aktsiate/osakute omanike kohta ei peeta arvestust kooskõlas riigi õigusaktidega või mille omaniku residentsuse ja sektori kohta puudub teave.

9.	Tuletisinstrumendid

Vt 4. liik.

10.	Muud kohustused

Siia kuuluvad bilansi kohustuste poole muud kirjed, millele osutatakse kui „Kohustused, mis ei ole mujal hõlmatud”.

RKPd võivad selle kirje all nõuda järgmisi erijaotusi:

—	emiteeritud võlakirjad Väärtpaberid, välja arvatud IFde emiteeritud väärtpaberid, v.a omandiväärtpaberid, mis on tavaliselt järelturul vabalt kaubeldavad või mida on võimalik turul tasaarveldada ning mis ei anna omanikule emiteeriva asutuse suhtes omandiõigust;

—	hoiuste ja laenude eest makstav intress;

—	IFde põhitegevusega mitteseotud makstavad summad (summad, mis võlgnetakse tarnijatele, maksud, töötasud, sotsiaalmaksud, jne);

—	eraldised kolmandate isikute ees olevate kohustuste katteks (pensionid, dividendid, jne);

—	netopositsioonid, mis tulenevad sularahatagatiseta väärtpaberilaenudest;

—	tulevaste väärtpaberitehingute arveldamisega seoses maksmisele kuuluvad netosummad.

2. osa

Väärtpaberite kaupa koostatava statistika omaduste määratlus

TABEL B

Väärtpaberite kaupa koostatava statistika omaduste määratlus

Väli	Kirjeldus
Väärtpaberi tunnuskood	Väärtpaberi kordumatu tunnuskood. See võib olla ISIN kood või väärtpaberi muu tunnuskood vastavalt RKP juhistele.
Osade arv või agregeeritud nominaalväärtus	Väärtpaberi osade kogus või agregeeritud nominaalväärtus, juhul kui väärtpaberiga kaubeldakse summades, mitte osades.
Hind	Väärtpaberi osade kogus või agregeeritud nominaalväärtus, juhul kui väärtpaberiga kaubeldakse summades, mitte osades. Hind on tavaliselt turuhind või turuhinnale lähedane hind. Selle positsiooni all võivad RKPd nõuda ka kogunenud intressi.
Kogusumma	Kogusumma väärtpaberi kohta. Juhul kui väärtpaberiga kaubeldakse osades, võrdub kogusumma väärtpaberite arv korrutatud hinnaga osa kohta. Juhul kui väärtpaberitega kaubeldakse summades, mitte osades, võrdub kogusumma agregeeritud nominaalväärtus korrutatud protsendina väljendatud hinnaga. Kogusumma on põhimõtteliselt turuväärtus või turuväärtusele lähedane väärtus. Selle positsiooni all võivad RKPd nõuda ka kogunenud intressi.
Tehingud	Tehinguväärtuses kajastatud väärtpaberite ostud miinus müügid (väärtpaberid varade poolele) või emissioonid miinus lunastamised (väärtpaberid kohustuste poolel).
Ostetud väärtpaberid (varad) või emiteeritud väärtpaberid (kohustused)	Tehinguväärtuses kajastatud väärtpaberite ostud kokku (väärtpaberid varade poolele) või emissioonid kokku (väärtpaberid kohustuste poolel).
Müüdud väärtpaberid (varad) või tagasiostetud väärtpaberid (kohustused)	Tehinguväärtuses kajastatud väärtpaberite müügid kokku (väärtpaberid varade poolele) või lunastamised kokku (väärtpaberid kohustuste poolel).
Väärtpaberi kirjendamise vääring	Väärtpaberi ISO kood või muu samalaadne kood, mida kasutatakse hinna ja/või jäägi väljendamiseks.

3. osa

Sektorite määratlused

Sektorite liigitus põhineb ESA 95 standardil. Osalevate liikmesriikide territooriumil asuvad tehingupooled tuvastatakse nende sektori järgi kooskõlas statistilistel eesmärkidel koostatud IF ja MMF nimekirjaga; juhised tehingupoolte liigituseks on EKP rahanduse, finantsasutuste ja -turgude statistika sektori juhendis („Monetary, financial institutions and markets statistics sector manual. Guidance for the statistical classification of customers”).

TABEL C

Sektorite määratlused

Sektor

Määratlus

RAd

Ühenduse õigusaktidega määratud residentidest riigi keskpangad, krediidiasutused ning teised residentidest finantsasutused, mille äritegevus seisneb üksustelt, mis ei ole rahaloomeasutused, hoiuste ja/või nende lähedaste asendajate vastuvõtmises ning oma arvel ja nimel (vähemalt majanduslikus mõttes) laenuandmises ja/või väärtpaberitesse investeerimises (määrus (EÜ) nr 2423/2001 (EKP/2001/13)).

2.	Valitsussektor

Residendist üksused, mille peamine tegevusala on individuaalseks või ühistarbimiseks ette nähtud turuväliste kaupade ja teenuste tootmine ja/või riigi tulude ja rikkuse ümberjaotamine (ESA 95, punktid 2.68–2.70).

3.	Muud finantsvahendajad + finantsvahenduse abiettevõtted

Finantsettevõtted ja kvaasiettevõtted (v.a kindlustusettevõtted ja pensionifondid), mille peamine tegevusala on finantsvahendus ning mis võtavad institutsiooniliste üksuste ees, mis ei ole rahaloomeasutused, kohustusi muul kujul kui raha, hoiused ja/või hoiuste lähedased asendajad, või loovad kindlustuse tehnilisi reserve (ESA 95, punktid 2.53–2.56). Siia kuuluvad ka finantsvahenduse abiettevõtted, s.o kõik finantsettevõtted ja kvaasiettevõtted, mille peamine tegevusala on abistamine finantsvahenduses (ESA 95, punktid 2.57–2.59). Siia kuuluvad käesolevas määruses määratletud investeerimisfondid.

4.	Kindlustusettevõtted ja pensionifondid

Finantsettevõtted ja kvaasiettevõtted, mille peamine tegevusala on finantsvahendus seoses riskide koondamisega (ESA 95, punktid 2.60–2.67).

5.	Mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted

Ettevõtted ja kvaasiettevõtted, mis ei tegele finantsvahendusega, vaid peamiselt turustatava kauba ja mittefinantsteenuste tootmisega (ESA 95, punktid 2.21–2.31).

6.	Kodumajapidamised ja kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta asutused

Üksikisikud või üksikisikute rühmad kui tarbijad ja kui tootjad, kes pakuvad kaupu ja mittefinantsteenuseid oma lõpptarbimiseks, ning kui turukaupade ja finants- ja mittefinantsteenuste tootjad, tingimusel et nende tegevusvaldkond ei vasta kvaasiettevõtete tegevusvaldkonnale. See mõiste hõlmab ka kodumajapidamisi teenindavaid kasumitaotluseta asutusi, kes peamiselt tegelevad turuväliste kaupade ja teenuste tootmisega teatavatele kodumajapidamiste rühmadele (ESA 95, punktid 2.75–2.88).

(1) S.o need tabelid ei ole konkreetsete finantsinstrumentide nimekirjad.

III LISA

ÜMBERHINDLUSKORRIGEERIMISED JA FINANTSVOOD

Tegelik andmeid esitav üldkogum peab esitama teabe ümberhindluskorrigeerimise või finantsvoogude kohta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 7. Kui tegelik andmeid esitav üldkogum esitab teabe ümberhindluskorrigeerimiste kohta, peab see RKP eelneval nõusolekul hõlmama kas hinna ja valuutakursi ümberhindamise või ainult hinnamuutused kontrollperioodil. Juhul kui ümberhindluskorrigeerimine hõlmab ainult hinnamuutusega seotud ümberhindlust, kogub RKP vajalikud andmed, mis peaks valuutakursi muutustest tuleneva ümberhindluse tuletamiseks hõlmama vähemalt järgmise jaotuse: Inglise nael; USA dollar, Jaapani jeen ja Šveitsi frank.

Tehingulised finantsvood on seotud muutustega finantsvara või kohustuste omandis, selle tekkimise või lõppemisega. Finantsvood saadakse vahena aruandluse perioodi lõpu seisude vahel, millest kõrvaldatakse mõju, mis tuleneb ümberhindluskorrigeerimisega seotud muutustest (mis on tingitud hinna ja valuutakursi muutustest) ning ümberliigitamise ja muu korrigeerimisega. Finantsvood tulenevad finantsvara ja kohustuste omandiõiguse tekkimisest, lõppemisest või muutusest. Finantsvoogude koostamiseks vajab EKP statistikat korrigeerimise kohta, mis hõlmaks „Ümberliigitamise ja muu korrigeerimise” ja „Hinna ja valuutakursi ümberhindamise”. Põhimõtteliselt peaksid finantsvood olema kooskõlas ESA 95ga, kuid riikide tavadest võivad tuleneda erinevused.

„Hinna ja valuutakursi ümberhindamine” osutab kõikumistele varade ja kohustuste hindamises, mis tuleneb varade ja kohustuste hinnamuutustest ja/või valuutakurssidest, mis mõjutavad välisvääringus nomineeritud euros väljendatud varade ja kohustuste väärtust. Varade/kohustuste ümberhindamisega seotud korrigeerimine viitab kõikumistele varade/kohustuste hindamises, mis tekib varade/kohustuste kirjendamise või nendega kauplemise hinna muutuste tõttu. Ümberhindamine hõlmab muutused perioodi lõpu väärtuspositsioonides seoses muutustega nende kirjendamise kontrollväärtuses, s.t kasum/kahjum. Muutused euro vahetuskursis, mis toimuvad perioodi lõpu aruandekuupäevade vahel, tingivad euros väljendatud välisvääringus varade/kohustuste väärtuse muutuse. Kuna need muutused näitavad kasumit/kahjumit ega tulene tehingulistest finantsvoogudest, tuleb see mõju finantsvoogude teabest kõrvaldada. Põhimõtteliselt peaks ka „Hinna ja valuutakursi ümberhindamine” hõlmama hindamise muutusi, mis tulenevad varade/kohustuste finantsvoogudest, s.o realiseeritud kasum/kahjum, kuid riikidel on erinevad tavad.

IV LISA

MIINIMUMNÕUDED, MIDA PEAB TÄITMA TEGELIK ANDMEID ESITAV ÜLDKOGUM

EKP statistikaaruandluse nõuete täitmiseks peavad andmeesitajad täitma järgmisi miinimumnõudeid.

1. Edastamise miinimumnõuded:

a)	andmed tuleb RKPdele edastada õigel ajal ning järgides asjaomase RKP kehtestatud tähtaega;

b)	statistikaaruanded tuleb esitada sellises vormis ja vormingus, mis vastab RKPde kehtestatud andmete esitamise tehnilistele nõuetele;

c)	tuleb kindlaks määrata andmeesitaja kontaktisik/kontaktisikud;

d)	tuleb järgida riikide keskpankadele andmete edastamise tehnilisi nõudeid ja

e)	väärtpaberite kaupa aruandluse korral peavad andmeesitajad esitama asjaomase RKP taotlusel täiendavat teavet (näiteks emitendi nimi, emissiooni kuupäev), mis on vajalik nende väärtpaberite tuvastamiseks, mille puhul turvakoodid ei ole täpsed või avalikult kättesaadavad.

2. Täpsuse miinimumnõuded:

statistiline teave peab olema õige:

—	kõik lineaarkitsendused peavad olema täidetud (nt bilanss peab olema tasakaalus, vahesummad kokku peavad vastama lõppsummadele) ja

—	kõigi sageduste andmed peavad olema järjepidevad;

b)	andmeesitajad peavad suutma anda teavet muutuste kohta, mis on edastatud andmete kohaselt toimunud;

c)	statistiline teave peab olema terviklik: puuduvatest andmetest tuleb riikide keskpanku teavitada ja nende puudumist selgitada ning need tuleb esitada niipea kui võimalik;

d)	statistilises teabes ei tohi olla läbivaid ja struktuurilisi lünki;

e)	andmeesitajad peavad järgima neid mõõtmeid ja kümnendkohti, mille riikide keskpangad on määranud andmete tehniliseks edastamiseks, ja

f)	andmeesitajad peavad järgima arvude ümardamise põhimõtteid, mille riikide keskpangad on kehtestanud andmete tehniliseks edastamiseks.

3. Mõistete vastavuse miinimumnõuded:

a)	statistiline teave peab vastama käesolevas määruses olevatele määratlustele ja liigitustele;

b)	kui nendest mõistetest ja liigitustest on kõrvale kaldutud, kontrollivad andmeesitajad võimaluse korral korrapäraselt kasutatud meetme ja käesolevas määruses sätestatud meetme vahelist erinevust ja mõõdavad selle, ning

c)	andmeesitajad peavad suutma selgitada andmete esitamise katkemist, mis ilmneb esitatud andmete võrdlemisel varasemate ajavahemike andmetega.

4. Andmete parandamise miinimumnõuded:

tuleb järgida EKP ja RKPde kehtestatud põhimõtteid ja korda andmete parandamiseks. Korralistest parandustest kõrvalekalduvatele parandustele tuleb lisada selgitus.

Üles