EUR-Lex Juurdepääs Euroopa Liidu õigusaktidele
See dokument on väljavõte EUR-Lexi veebisaidilt.
Dokument 32016D0040
Decision (EU) 2017/933 of the European Central Bank of 16 November 2016 on a general framework for delegating decision-making powers for legal instruments related to supervisory tasks (ECB/2016/40)
Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2017/933, 16. november 2016, otsustamispädevuse delegeerimise üldraamistiku kohta seoses järelevalveülesannetega seotud õigusaktidega (EKP/2016/40)
Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2017/933, 16. november 2016, otsustamispädevuse delegeerimise üldraamistiku kohta seoses järelevalveülesannetega seotud õigusaktidega (EKP/2016/40)
ELT L 141, 1.6.2017, lk 14—17
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
Kehtivad
|
1.6.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 141/14 |
EUROOPA KESKPANGA OTSUS (EL) 2017/933,
16. november 2016,
otsustamispädevuse delegeerimise üldraamistiku kohta seoses järelevalveülesannetega seotud õigusaktidega (EKP/2016/40)
EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artikli 12 lõiget 3,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu otsusega (EL) nr 1024/2013 (1) Euroopa Keskpangale (EKP) pandud järelevalveülesanded muudavad EKP otsuste tegemise menetluse tulemuslikkuse ja tõhususe raskeks EKP järelevalveülesannetega seotud otsuste arvukuse tõttu. |
|
(2) |
Euroopa Liidu lepingu artikli 13 lõike 2 kohaselt tegutsevad kõik liidu institutsioonid neile aluslepingutega antud volituste piires ning vastavuses nendes sätestatud korra, tingimuste ja eesmärkidega. Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (edaspidi EKPSi põhikiri) artikli 9 lõike 3 kohaselt on EKP-l kaks otsuseid tegevat organit: nõukogu ja juhatus. |
|
(3) |
EKPSi põhikirja artikli 11 lõike 6 kohaselt vastutab EKP jooksva töö eest juhatus. Sellega seoses sätestatakse Euroopa Keskpanga kodukorra (edaspidi „kodukord“) (mis võeti vastu otsusega EKP/2004/2) (2) artikli 10 lõigetega 1 ja 2, et kõiki EKP tööüksusi juhib juhatus. Kodukorra artikli 13m lõike 1 kohaselt hõlmab juhatuse pädevus sisestruktuuri ja EKP personali puhul ka järelevalveülesanded. |
|
(4) |
Kooskõlas määruse (EL) nr 1024/2013 artikliga 25 tuleb EKP-le antud ülesandeid täita ilma rahapoliitikaga seotud ülesandeid ja muid ülesandeid mõjutamata ning nendest eraldi. Lisaks sätestatakse artikliga 25, et neid ülesandeid täitvad töötajad peavad organisatsioonis olema eraldatud muid EKP-le pandud ülesandeid täitvatest töötajatest ning nende suhtes kohaldatakse eraldi aruandlussuhteid. Organisatsiooniline eraldatus, mille puhul EKP-le määrusega (EL) nr 1024/2013 pandud ülesandeid täitvad töötajad annavad aru EKP järelevalvenõukogu esimehele, rakendati otsusega EKP/2014/39 (3). |
|
(5) |
EKP juhatusel ei ole järelevalveotsuste tegemise pädevust. Määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 26 lõikega 1 asutati järelevalvenõukogu kui siseüksus, kes kavandab ja täidab EKP-le määrusega (EL) nr 1024/2013 antud ülesandeid. Määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 26 lõike 8 kohaselt teeb EKP järelevalvenõukogu ettevalmistustööd seoses EKP-le antud järelevalveülesannetega ja esitab EKP nõukogule lõplikud otsuste eelnõud, mis võetakse vastu, kui EKP nõukogul ei ole vastuväiteid. EKP järelevalvenõukogu ei ole EKP otsuseid tegev organ Euroopa Liidu toimimise lepingu (alusleping) artikli 129 lõike 1 ega EKPSi põhikirja artikli 9 lõike 3 alusel. |
|
(6) |
Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktikast tuleneb, et otsuste delegeerimine võib osutuda vajalikuks, võttes arvesse institutsioonilt vastuvõtmiseks nõutavate otsuste arvukust, et võimaldada institutsioonil oma ülesandeid täita. Euroopa Liidu Kohus tunnustas, et otsuseid tegeva organi töövõime on kõikidele institutsionaalsetele süsteemidele omane põhimõte (4). Seega hõlmab institutsioonile antud pädevus ka õigust delegeerida mõned volitused institutsiooni sätestatud tingimustel, mis on kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepinguga. Seetõttu võib liidu institutsioon kehtestada organisatsioonilisi meetmeid ja delegeerida pädevust oma sisestruktuuri otsuseid tegevatele organitele, kui need meetmed on põhjendatud ja vastavuses proportsionaalsuse põhimõttega. |
|
(7) |
EKP ja tema otsuseid tegevate organite sisekorralduse osana on vajalik üldine raamotsus delegeerimise kohta. Õigusaktid, mille vastuvõtmist võib delegeerida, hõlmavad Euroopa Keskpanga määruse (EL) nr 468/2014 (EKP/2014/17) (5) artikli 2 punktis 26 määratletud järelevalveotsuseid või kodukorra artikli 17a lõikes 3 osutatud järelevalveülesannetega seotud juhiseid. Käesoleva üldise raamotsuse eesmärk on korralduse selgitamine, mida tuleb järgida konkreetsete järelevalveotsuste vastuvõtmisel; samuti peab see sätestama EKP juhatuse ja EKP tööüksuse juhi, kellele pädevust delegeeritakse, vastutuse ulatuse. Käesolev üldine raamotsus ei mõjuta EKP järelevalveülesannete teostamist ega EKP järelevalvenõukogu pädevust esitada EKP nõukogule lõplikke otsuste eelnõusid. |
|
(8) |
Selle raamistiku alusel võtab EKP nõukogu vastu delegeerimise otsuseid kooskõlas käesoleva üldise raamotsusega ja vastuväidetest loobumise menetlusega määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 26 lõikes 8. See on vastavuses Euroopa Liidu Kohtu praktikaga, mille kohaselt tuleb delegeerimise otsus teha samas korras, mis kehtiks lõpliku otsuse vastuvõtmise suhtes delegeerivale asutusele. EKP järelevalvenõukogu võib igal ajal esitada EKP nõukogule lõpliku otsuse eelnõu kooskõlas määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 26 lõikega 8 ja teha ettepaneku konkreetse delegeerimise otsuse kehtetuks tunnistamise või muutmise kohta. See kehtetuks tunnistamine või muutmine ei muuda juba tehtud delegeerimisotsuseid. Otsuseid, mille sisu ei ole delegeerimisotsusega hõlmatud, võetakse vastu vastuväidetest loobumise menetluses, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Täiendav olemus
Käesolev otsus täiendab kodukorda.
Artikkel 2
Reguleerimisese ja -ala
Käesoleva otsusega sätestatakse selgelt määratletud pädevuse delegeerimise reeglid EKP nõukogu järelevalve õigusaktide otsuste tegemisel.
Artikkel 3
Mõisted
Mõisteid käesolevas otsuses kasutatakse Euroopa Keskpanga kodukorras määratletud tähenduses koos järgmiste mõistetega:
1) „järelevalve õigusakt“ (supervisory legal instrument)– EKP järelevalveülesannetega seotud õigusakt;
2) „delegeerimisotsus“ (delegation decision)– EKP nõukogu otsus delegeerida järelevalve õigusaktidega seotud otsuste tegemise pädevus EKP tööüksuste juhtidele;
3) „ametisse nimetamise otsus“ (nomination decision)– EKP juhatuse otsus määrata üks või mitu EKP tööüksuse juhti tegema otsuseid delegeerimisotsuse alusel;
4) „delegeeritud otsus“ (delegated decision)– järelevalve õigusaktiga seotud otsus, mille aluseks on otsuste tegemise delegeeritud pädevus.
Artikkel 4
Delegeerimisotsused
EKP nõukogu võib delegeerida järelevalve õigusaktidega seotud otsuste tegemise pädevuse EKP tööüksuste juhtidele, võttes vastu delegeerimisotsuse määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 26 lõikes 8 sätestatud korras. Delegeerimisotsuses tuleb täpselt sätestada delegeeritava asja ulatus ja tingimused, mille alusel seda pädevust võib teostada; delegeerimisotsus jõustub ametisse nimetamise otsuse vastuvõtmisega EKP juhatuses kooskõlas artikliga 5.
Artikkel 5
Ametisse nimetamise otsus
1. EKP juhatus võib määrata ühe või mitu EKP tööüksuse juhti tegema otsuseid delegeerimisotsuse alusel, võttes vastu ametisse nimetamise otsuse pärast EKP järelevalvenõukogu esimehega konsulteerimist.
2. Lõikes 1 osutatud EKP tööüksuste juhid valitakse nende EKP tööüksuste juhtide hulgast, kes on seotud järelevalveülesannete täitmisega, mis on organisatsiooniliselt eraldatud ülesannetest, mida täidavad määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 25 alusel EKP-le pandud muid ülesandeid täitvad töötajad. EKP tööüksuste juhtide valikul võetakse arvesse delegeerimisotsuse tähtsust ja adressaatide arvu, kellele delegeeritud otsus tuleb saata.
Artikkel 6
Delegeeritud otsused
1. Delegeeritud otsused võetakse vastu EKP nõukogu nimel ja vastutusel.
2. Kui EKP tööüksuse juht nimetatakse ametisse otsuste tegemiseks delegeerimisotsuse alusel kooskõlas artikli 5 lõikega 1, allkirjastab delegeeritud otsused see EKP tööüksuse juht. Kui mitu EKP tööüksuse juhti nimetatakse ametisse otsuste tegemiseks delegeerimisotsuse alusel kooskõlas artikli 5 lõikega 1, allkirjastavad delegeeritud otsused need ametisse nimetatud EKP tööüksuse juhid, kes on delegeeritud otsuse heaks kiitnud.
Artikkel 7
Delegeeritud otsuste register ja aruandlus
1. EKP järelevalvenõukogu peab registrit kõikide delegeeritud otsuste kohta, mis on vastu võetud kooskõlas käesoleva otsusega, ja teatab need otsused EKP nõukogu sekretariaadile kord kuus.
2. EKP nõukogu sekretariaat esitab EKP nõukogule ja EKP järelevalvenõukogule kord kvartalis aruande järelevalve õigusaktidega seotud delegeeritud otsuste tegemise pädevuse teostamise kohta.
Artikkel 8
Delegeeritud otsuste läbivaatamine
1. Delegeeritud otsuste suhtes võib kohaldada asutusesisest halduskorras läbivaatamist kooskõlas määruse (EL) nr 1024/2013 artikliga 24 ja otsuse EKP/2014/16 (6) sätetega.
2. Selle haldusläbivaatuse puhul võtab EKP järelevalvenõukogu arvesse vaidlustusnõukogu arvamust ja esitab uue otsuse eelnõu EKP nõukogule vastuvõtmiseks kooskõlas vastuväidetest loobumise menetlusega määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 26 lõikes 8.
Artikkel 9
Jõustumine
Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Frankfurt Maini ääres, 16. november 2016
EKP president
Mario DRAGHI
(1) Nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63).
(2) 19. veebruari 2004. aasta otsus EKP/2004/2, millega võetakse vastu Euroopa Keskpanga kodukord (ELT L 80, 18.3.2004, lk 33).
(3) 17. septembri 2014. aasta otsus EKP/2014/39 Euroopa Keskpanga rahapoliitika ja järelevalve funktsioonide lahususe rakendamise kohta (ELT L 300, 18.10.2014, lk 57).
(4) Euroopa Kohtu 23. septembri 1986. aasta kohtuotsus AKZO Chemie BV ja AKZO Chemie UK Ltd vs. komisjon, 5/85, ECLI:EU:C:1986:328, punkt 37, ja 26. mai 2005. aasta kohtuotsus, Carmine Salvatore Tralli vs. EKP, C-301/02 P, ECLI:EU:C:2005:306, punkt 59.
(5) Euroopa Keskpanga 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 468/2014, millega kehtestatakse raamistik Euroopa Keskpanga ja riiklike pädevate asutuste vaheliseks ning riiklike määratud asutustega tehtavaks koostööks ühtse järelevalvemehhanismi raames (ühtse järelevalvemehhanismi raammäärus) (EKP/2014/17) (ELT L 141, 14.5.2014, lk 1).
(6) 14. aprilli 2014. aasta otsus EKP/2014/16 vaidlustusnõukogu asutamise ja selle kodukorra kohta (ELT L 175, 14.6.2014, lk 47).