1.1.

Käesolev kodukord täiendab Euroopa Liidu toimimise lepingut ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja. Ilma et see mõjutaks artikli 1.2 sätteid, kasutatakse käesoleva kodukorra mõisteid aluslepingu ja põhikirja tähenduses.

1.2.

Mõisteid „osalev liikmesriik”, „riiklik pädev asutus” ja „riiklik määratud asutus” kasutatakse nõukogu määruse (EL) nr 1024/2013 (millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga) (3) tähenduses.

5a.1.

EKP nõukogu võtab oma liikmetele järgimiseks vastu ja ajakohastab tegevusjuhendi, mis avaldatakse EKP veebilehel.

5a.2.

Iga keskpanga president peab tagama, et temaga kaasas olevad isikud artikli 3.2 tähenduses ja asendajad artikli 3.3 tähenduses allkirjastavad deklaratsiooni tegevusjuhendi järgimise kohta enne EKP nõukogu koosolekutel osalemist.”

9.1.

Komiteed asutab ja lõpetab EKP nõukogu. Need aitavad kaasa EKP otsuseid tegevate organite töös ja annavad aru nõukogule juhatuse kaudu.

9.2.

Krediidiasutuste usaldatavusnõuete järelevalvega seotud poliitika kohta annavad komiteed, kes aitavad kaasa EKP töös seoses EKP-le määrusega (EL) nr 1024/2013 pandud ülesannetega, aru järelevalvenõukogule ja kohastel juhtudel EKP nõukogule. Järelevalvenõukogu paneb aseesimehele kohustuse anda ettenähtud korras selle tegevuse kohta aru EKP nõukogule EKP juhatuse kaudu.

9.3.

Komiteed koosnevad kuni kahest liikmest igast eurosüsteemi RKPst ja EKPst, kelle määrab vastava keskpanga president ja EKP juhatus.

9.4.

Kui komiteed aitavad kaasa EKP otsuseid tegevate organite töös seoses EKP-le määrusega (EL) nr 1024/2013 pandud ülesannetega, peavad nad kaasama igast liikmesriigist ühe liikme keskpangast ja ühe liikme riiklikust pädevast asutusest, kelle nimetab ametisse vastava keskpanga president pärast riikliku pädeva asutusega konsulteerimist, kui riiklik pädev asutus ei ole keskpank.

9.5.

EKP nõukogu kehtestab komitee volitused ja määrab nende eesistujad. Eesistuja on üldjuhul EKP personali liige. Nii nõukogul kui ka juhatusel on õigus nõuda komiteedelt eritemaatilisi uurimistöid. EKP annab komiteedele sekretariaadi abi.

9.6.

Iga eurosüsteemivälise liikmesriigi keskpank võib komitee koosolekutel osalemiseks määrata samuti kuni kaks personali liiget, kui käsitletav asi kuulub EKP üldnõukogu pädevusvaldkonda ning kui komitee eesistuja ja EKP juhatus peavad seda asjakohaseks.

9.7.

Kui komitee eesistuja ja EKP juhatus peavad asjakohaseks, võib komitee koosolekutel osalema kutsuda ka teiste liidu institutsioonide ja organite esindajaid ja mis tahes kolmandaid isikuid.”

„11.3.

Juhiste andmiseks EKP personali liikmetele ja juhatuse liikmetele võtab EKP juhatus vastu ja ajakohastab tegevusjuhendi ning avaldab selle EKP veebilehel.”

13b.1.

Järelevalvenõukogu moodustavad esimees, aseesimees, neli EKP esindajat ja üks esindaja iga osaleva liikmesriigi riiklikust pädevast asutusest. Kõik järelevalvenõukogu liikmed tegutsevad liidu kui terviku huvides.

13b.2.

Kui osaleva liikmesriigi riiklik pädev asutus ei ole keskpank, võib järelevalvenõukogu vastav liige tuua esindaja oma liikmesriigi keskpangast. Hääletamisel loetakse ühe liikmesriigi esindajaid üheks liikmeks.

13b.3.

Pärast järelevalvenõukogu ärakuulamist võtab EKP nõukogu vastu järelevalvenõukogu esimehe ja aseesimehe ametisse nimetamise ettepaneku, mis esitatakse Euroopa Parlamendile heakskiitmiseks.

13b.4.

Järelevalvenõukogu esimehe töölepingutingimused, eelkõige tema palk, pension ja sotsiaalkindlustustagatised, määratakse lepingus EKPga ja selle kinnitab EKP nõukogu.

13b.5.

Järelevalvenõukogu aseesimehe ametiaeg on viis aastat ja seda ei pikendata. See ei kesta kauem tema ametiajast EKP juhatuse liikmena.

13b.6.

EKP nõukogu määrab juhatuse ettepanekul järelevalvenõukogusse neli EKP esindajat, kes ei täida vahetult rahapoliitikaga seotud ülesandeid.

i)

kuni 31. oktoobrini 2014 loetakse otsused vastu võetuks, kui poolt hääletab vähemalt 50 % järelevalvenõukogu liikmetest, kes esindavad vähemalt 74 % kaalutud häälte koguarvust ja 62 % kogurahvastikust;

ii)

alates 1. novembrist 2014 loetakse otsused vastu võetuks, kui poolt hääletab vähemalt 55 % järelevalvenõukogu liikmetest, kes esindavad vähemalt 65 % kogurahvastikust. Blokeeriv vähemus peab hõlmama vähemalt nende järelevalvenõukogu liikmete miinimumarvu, kes esindavad 35 % kogurahvastikust, pluss üks liige; selle puudumisel loetakse saavutatuks kvalifitseeriv häälteenamus;

iii)

1. novembrist 2014 kuni 31. märtsini 2017 loetakse otsused riikliku pädeva asutuse esindaja taotlusel või EKP esindaja taotlusel järelevalvenõukogus vastu võetuks, kui poolt hääletab vähemalt 50 % järelevalvenõukogu liikmetest, kes esindavad vähemalt 74 % kaalutud häälte koguarvust ja 62 % kogurahvastikust.

iv)

Iga EKP nõukogu poolt ametisse nimetatud nelja EKP esindaja kaal võrdub osalevate liikmesriikide riiklike pädevate asutuste esindajate mediaankaaluga, mis arvutatakse lisas sätestatud meetodi alusel.

v)

Esimehe ja aseesimehe häälte kaal on null ja loeb ainult enamuse määramiseks järelevalvenõukogu liikmete arvu osas.

13e.1.

Järelevalvenõukogu võtab oma liikmetele järgimiseks vastu ja ajakohastab tegevusjuhendi, mis avaldatakse EKP veebilehel.

13e.2.

Iga liige peab tagama, et temaga kaasas olevad isikud, asendajad ja tema keskpanga esindajad allkirjastavad deklaratsiooni tegevusjuhendi järgimise kohta enne järelevalvenõukogu koosolekutel osalemist.

13g.1.

Järelevalvenõukogu esitab EKP nõukogule otsuste eelnõud määruse (EL) nr 1024/2013 artiklis 4 osutatud ülesannete täitmiseks, millele tuleb lisada seletuskiri otsuse eelnõu tausta ja põhjendatuse kohta. Need otsuste eelnõud edastatakse samal ajal asjaomaste osalevate liikmesriikide riiklikele pädevatele asutustele, teavitades neid ka EKP nõukogule antud tähtajast kooskõlas artikliga 13g.2.

13g.2.

Otsuse eelnõu artikli 13g.1 tähenduses loetakse vastu võetuks, kui EKP nõukogu pole sellele kümne päeva jooksul vastuväiteid esitanud. Eriolukordades määrab mõistliku ajavahemiku EKP nõukogu, kuid see ei ole üle 48 tunni. EKP nõukogu põhjendab oma vastuväiteid kirjalikult. Otsus edastatakse järelevalvenõukogule ja asjaomaste liikmesriikide riiklikele pädevatele asutustele.

13g.3.

Euroalaväline osalev liikmesriik teatab EKP-le mis tahes põhjendatud vastuväitest järelevalvenõukogu otsuse eelnõule viie tööpäeva jooksul alates otsuse eelnõu saamisest kooskõlas artikliga 13g.1. EKP president edastab põhjendatud vastuväite EKP nõukogule ja järelevalvenõukogule viivitamata. EKP nõukogu otsustab asja viie tööpäeva jooksul alates põhjendatud vastuväitega seotud teabe saamisest ja võtab järelevalvenõukogu poolt koostatud hinnangus esitatud põhjendusi arvesse täiel määral. Otsus edastatakse järelevalvenõukogule ja asjaomaste liikmesriikide riiklikele pädevatele asutustele koos kirjalike selgitustega.

13g.4.

Euroalaväline osalev liikmesriik teatab EKP-le mis tahes põhjendatud vastuväitest EKP nõukogu vastuväitele järelevalvenõukogu otsuse eelnõule viie tööpäeva jooksul alates otsuse eelnõu saamisest kooskõlas artikliga 13g.2. EKP president edastab põhjendatud vastuväite EKP nõukogule ja järelevalvenõukogule viivitamata. EKP nõukogu esitab oma arvamuse liikmesriigi poolt väljendatud põhjendatud vastuväitele 30 päeva jooksul ning kinnitab oma vastuväidet või võtab selle tagasi, tuues põhjendused. Otsus oma vastuväidet kinnitada või see tagasi võtta edastatakse asjaomaste liikmesriikide riiklikele pädevatele asutustele. Kui EKP nõukogu võtab oma vastuväite tagasi, loetakse järelevalvenõukogu otsuse eelnõu vastu võetuks vastuväite tagasivõtmise kuupäeval.

13h.1.

Kui riiklik pädev asutus või riiklik määratud asutus teatab EKP-le oma kavatsusest kohaldada kapitalipuhvri nõudeid või muid süsteemse või makrotasandi usaldatavusriskidele suunatud meetmeid kooskõlas nõukogu määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 5 lõikega 1, edastatakse see teade pärast järelevalvenõukogu sekretariaadis kättesaamist viivitamata EKP nõukogule ja järelevalvenõukogule. Järelevalvenõukogu teeb EKP nõukogule ettepaneku, võttes arvesse asjaomase komitee ja sisestruktuuri algatust ja materjale, asja otsustamiseks kolme tööpäeva jooksul. Kui EKP nõukogu ei nõustu talle teatatud meetmega, selgitab ta oma põhjendusi kirjalikult asjaomasele riiklikule pädevale asutusele või riiklikule määratud asutusele viie tööpäeva jooksul alates teate esitamisest EKP-le.

13h.2.

Kui EKP nõukogu kavatseb järelevalvenõukogu ettepanekul, võttes arvesse asjaomase komitee ja sisestruktuuri algatust ja materjale, kohaldada rangemaid kapitalipuhvri nõudeid või muid rangemaid süsteemse või makrotasandi usaldatavusriskidele suunatud meetmeid kooskõlas määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 5 lõikega 2, teatab ta oma kavatsustest asjaomasele riiklikule pädevale asutusele või riiklikule määratud asutusele vähemalt kümme tööpäeva enne selle otsuse tegemist. Kui asjaomane riiklik pädev asutus või riiklik määratud asutus teatab EKP-le kirjalikult oma põhjendatud vastuväitest viie tööpäeva jooksul alates teate kättesaamisest, edastatakse see teade viivitamata pärast järelevalvenõukogu sekretariaadis kättesaamist EKP nõukogule ja järelevalvenõukogule. EKP nõukogu otsustab asja järelevalvenõukogu poolt ette valmistatud ettepaneku põhjal, võttes arvesse asjaomase komitee ja sisestruktuuri algatust ja materjale. Otsus edastatakse asjaomasele riiklikule pädevale asutusele või riiklikule määratud asutusele.

13h.3.

EKP nõukogul on õigus artiklites 13h.1 ja 13h.2 sätestatud järelevalvenõukogu ettepanek heaks kiita, see tagasi lükata või seda muuta. EKP nõukogul on samuti õigus nõuda, et järelevalvenõukogu esitaks artiklites 13h.1 ja 13h.2 sätestatud ettepaneku või teeks konkreetse analüüsi. Kui järelevalvenõukogu ei esita nõutud ettepanekuid, võib EKP nõukogu teha otsuse ilma järelevalvenõukogu ettepanekuta, võttes arvesse asjaomase komitee ja sisestruktuuri algatust ja materjale.

13k.1.

EKP täidab talle määrusega (EL) nr 1024/2013 pandud ülesandeid, ilma et see mõjutaks tema ülesandeid seoses rahapoliitikaga ja mis tahes muid ülesandeid, ning nendest lahusolevatena.

13k.2.

EKP võtab kõik vajalikud meetmed, et tagada rahapoliitika ja järelevalvefunktsioonide lahusus.

13k.3.

Rahapoliitika ja järelevalvefunktsioonide lahusus ei välista nende kahe tegevusvaldkonna vahelist teabevahetust, mis on vajalik EKP ja EKPSi ülesannete täitmiseks.

13l.1.

EKP nõukogu koosolekuid seoses järelevalveülesannetega peetakse eraldi korralistest EKP nõukogu koosolekutest ja nende päevakord on erinev.

13l.2.

Järelevalvenõukogu ettepanekul koostab EKP juhatus päevakorra eelnõu ja saadab selle koos järelevalvenõukogu koostatud asjaomaste dokumentidega EKP nõukogule ja muudele volitatud osalejatele vähemalt kaheksa päeva enne asjaomast koosolekut. Seda ei kohaldata eriolukordades, mil EKP juhatus tegutseb vastavalt asjaoludele.

13l.3.

EKP nõukogu konsulteerib osalevate liikmesriikide eurosüsteemiväliste RKPde presidentidega enne vastuväidete esitamist järelevalvenõukogu ette valmistatud otsuse eelnõule, mille adressaadiks on riiklikud pädevad asutused seoses euroalavälistes osalevates liikmesriikides asutatud krediidiasutustega. Sama kehtib siis, kui asjaomane riiklik pädev asutus teavitab EKP nõukogu oma põhjendatud vastuväidetest järelevalvenõukogu otsuse eelnõule.

13l.4.

Kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse I peatükis sätestatud EKP nõukogu koosolekute üldsätteid ka EKP nõukogu koosolekutele, mis on seotud järelevalveülesannetega.

13m.1.

EKP juhatuse pädevus seoses EKP sisestruktuuriga EKP personaliga hõlmab ka järelevalveülesandeid. EKP juhatus konsulteerib sisestruktuuri osas järelevalvenõukogu esimehe ja aseesimehega. Kohaldatakse vastavalt artikleid 10 ja 11.

13m.2.

Järelevalvenõukogu võib kokkuleppel juhatusega asutada ja lõpetada ajutisi allstruktuure, näiteks töörühmi või töökondi. Nad aitavad kaasa järelevalveülesannete töös ja annavad aru järelevalvenõukogule.

13m.3.

EKP president konsulteerib järelevalvenõukogu esimehega ja nimetab seejärel EKP personali liikme järelevalvenõukogu ja juhtkomitee sekretäri ametisse. Sekretär abistab esimeest või tema äraolekul aseesimeest järelevalvenõukogu koosolekute ettevalmistamisel ja vastutab nende koosolekute käigu kujundamise eest.

13m.4.

Sekretär teeb EKP nõukogu järelevalveülesannetega seotud koosolekute ettevalmistamisel koostööd EKP nõukogu sekretäriga ja vastutab nende koosolekute käigu kujundamise eest.

13o.1.

Järelevalvenõukogu ettepanekul nimetab EKP president ametisse EKP esindaja Euroopa Pangandusjärelevalve järelevalvenõukogusse või kutsub ta tagasi kooskõlas Euroopa parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1093/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ) (4) artikli 40 lõike 1 punktiga d.

13o.2.

President nimetab ametisse Euroopa Pangandusjärelevalve järelevalvenõukogusse keskpanganduse kogemusega teise esindaja.

„15.1.

EKP järgmise majandusaasta eelarve võtab nõukogu vastu enne iga majandusaasta lõppu kooskõlas juhatuse ettepaneku ja kõikide tema kehtestatud põhimõtetega. Järelevalveülesannete kulud tuleb eelarves eristada ja nende osas konsulteeritakse järelevalvenõukogu esimehe ja aseesimehega.”

„17.5.

EKP arvamused võtab vastu EKP nõukogu, ilma et see piiraks põhikirja artikli 43 teise lõike ja artikli 46.1 esimese taande kohaldamist. Siiski võib eriolukordades EKP arvamusi vastu võtta juhatus, välja arvatud juhul, kui vähemalt kolm keskpanga presidenti soovivad, et konkreetse arvamuse vastuvõtmise pädevus jääks nõukogule; seejuures tuleb arvestada nõukogu esitatud märkusi ja üldnõukogu kaastööd. EKP juhatuse pädevuses on teha lõplikud parandused EKP arvamuste eriti tehnilistes küsimustes ja lisada muutunud asjaolud või parandused. EKP arvamustele kirjutab alla president. Krediidiasutuste usaldatavusnõuete järelevalvega seotud EKP arvamuste osas võib EKP nõukogu konsulteerida järelevalvenõukoguga.”

„17.8.

Põhikirja artiklis 34 määratud õigusaktide suhtes kohaldatakse 15. aprilli 1958. aasta määrust nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled (5).

17a.1.

Kui määruse (EL) nr 1024/2013 ja käesolevas artikli alusel vastu võetud määrustes ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse järelevalveülesannetega seotud EKP õigusaktidele artiklit 17.

17a.2.

EKP suunised, mis on seotud järelevalveülesannetega määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 4 lõike 3 ja artikli 6 lõike 5 punkti a alusel, võtab vastu EKP nõukogu ning nendest teatab ja need allkirjastab nõukogu nimel EKP president. Riiklikele pädevatele asutustele teatatakse faksi, elektronposti, teleksi teel või paberkandjal.

17a.3.

EKP juhised, mis on seotud järelevalveülesannetega määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 6 lõike 3, artikli 6 lõike 5 punkti a, artikli 7 lõigete 1 ja 4, artikli 9 lõike 1 ja artikli 30 lõike 5 alusel, võtab vastu EKP nõukogu ning nendest teatab ja need allkirjastab nõukogu nimel EKP president. Otsustes tuuakse aluseks olevad põhjendused. Riiklikele krediidiasutuste järelevalve eest vastutavatele pädevatele asutustele teatatakse faksi, elektronposti, teleksi teel või paberkandjal.

17a.4.

EKP otsused järelevalve alla kuuluvate üksuste ja selliste üksuste kohta, mis on taotlenud tegevusluba krediidiasutusena tegutsemiseks, võtab vastu EKP nõukogu ja need allkirjastab nõukogu nimel president. Otsustest teatakse otsuste adressaatidele.”

„23.1.

EKP otsuseid tegevate organite ja mis tahes muude nende asutatud komiteede või rühmade, järelevalvenõukogu, selle juhtkomitee ja ajutise allstruktuuri menetlused on konfidentsiaalsed, välja arvatud juhul, kui EKP nõukogu volitab presidenti avalikustama arutelude tulemuse. Enne sellise järelevalvenõukogu, selle juhtkomitee ja ajutise allstruktuuri menetlusega seotud otsuse tegemist konsulteerib president järelevalvenõukogu esimehega.”

23a.1.

Järelevalvenõukogu, juhtkomitee ja järelevalvenõukogu asutatud allstruktuuri liikmete suhtes kohaldatakse põhikirja artiklis 37 sätestatud ametisaladuse nõudeid, k.a pärast ülesannete lõppemist.

23a.2.

Vaatlejatel ei ole juurdepääsu konkreetsete asutustega seotud konfidentsiaalsele teabele.

23a.3.

Järelevalvenõukogu, juhtkomitee ja järelevalvenõukogu asutatud allstruktuuri koostatud dokumendid on EKP dokumendid ja neid salastatakse kooskõlas artikliga 23.3.”